Senbi, 23 Qarasha 2024
2444 0 pikir 26 Nauryz, 2020 saghat 18:10

ÚQK terakt jasamaq bolghandardyng jolyn kesti

QR Últtyq qauipsizdik komiyteti 25-nauryz kýni jedel izdestiru sharalarynyng nәtiyjesinde Núr-Súltan qalasynda terakt úiymdastyrmaq bolghan er adamdy qolgha týsirdi.

ÚQK mәlimetinshe, ústalghan destruktivti diny aghym ústanushysy Qazaqstanda tyiym salynghan halyqaralyq “DAIYSh” terroristik úiymy iydeologiyasynyng yqpalymen elorda manynda terakt jasamaq bolghan dep kýdikke ilingen.

Tergeu kezinde ol adamnan jon elementteri bar qoldan jasalghan jarylghysh qúrylghy tәrkilengen.

Býginde kýdikti azamatqa qatysty Qazaqstan Respublikasy Qylmystyq Kodeksining 24 jәne 255 (terrorizm aktisine dayyndalu) baptary boyynsha, sotqa deyingi tergep-tekseru júmystary bastalghan.

Ayta keteyik, 13-nauryz kýni Almaty qalasynda “DAIYSh” úiymynyng (Qazaqstanda tyiym salynghan) iydeologiyasyn ústanatyn taghy bir adam ústalyp, sot sanksiyasymen qamaugha alynghan bolatyn.

Qamaugha alynghan adam Nauryz merekesining qarsanynda halyq kóp jinalghan oryndarda terakt jasamaq bolghan degen kýdikke ilingen edi. Tergeu barysynda kýdikti azamattan eki jauyngerlik granata tәrkilengen.

Sonymen qatar, kýdikti azamatqa qatysty Qazaqstan Respublikasy Qylmystyq kodeksining 255-baba  (Terrorizm aktisi) jәne 258-baby (Terroristik nemese ekstremistik әreketti qarjylandyru jәne terrorizmge ne ekstremizmge ózge de dem berushilik) baptary boyynsha qylmystyq is qozghalghan edi.

Sonymen, adamzat bolshaghyna qauip tóndirip túrghan DAISh qanday úiym?

Alghash 2013 jyly “Ál-Kaida” terroristik úiymynyng bir bóligi retinde tanylghan DAISh lankestik úiymy 2014 jyldyng mausym aiynan bastap Siriya men Irak aimaghynda bólek halifat qúrghanyn jariyalady. Olar ózderining haliyfi etip Abdalla Ibragim әl-Samariydi saylady.

DAISh úiymynyng negizgi maqsaty – Tayau Shyghys elderi arasynda alauyzdyq tughyzyp, óz aumaqtaryn barynsha keneytu. Olar “Halifat” qúramyz degen syltaumen Siriya, Irak memleketterine lang salyp, diny alauyzdyq tudyru arqyly qarapayym halyqtyng qanyn tógude.

DAISh sodyrlary qazirgi kýnge deyin Siriya men Irak jerinde beykýnә balalardy ózderining aram maqsattaryna paydalanyp keledi. Olar balalardy úrlap, qaru paydalanudy ýiretetin lagerilerge jiberedi. Tipti bala toghyzgha tolghanda olardy soghys shepterine jiberip otyrghan. Odan bólek sodyrlar balalardy jaraqat alghan әskerleri ýshin donor retinde de paydalanady. Mysaly, osydan bes jyl búryn Iraktyng Mosul qalasynda sodyrlar teledidardan futbol kórgeni ýshin 13 balany óltirgen. Olar alyqty alangha jinap futbol kóruding haram ekenin algha tartyp, beykýnә jasóspirimderdi pulemetpen qyryp salghan. Al, ata-analary balalarynyng mýrdesin de alyp kete almaghan. Óitkeni sodyrlar olargha “balalaryndy dúrys tәrbiyelemegensinder” dep aiyp taghyp, kinәlaulary mýmkin edi. Búl mәselege qatysty AQShtyng Djordjiya uniyversiytetining mamandary zertteu jasaghan. Zertteu qorytyndysy boyynsha, olar birneshe jyl qatarynan terroristik úiymnyng nasiatyna, basqa da materialdaryna, sonday-aq, lankestikke tartylghan jasóspirim balalardyng belsendiligine taldau-saraptau jýrgizgen. Zertteu nәtiyjesinde, soghys shebinde 8 jas pen 18 jas aralyghyndaghy 89 bala qaza tapqan. Olardyng basym kópshiligi Siriya men Irak elderinen bolghan. Qaytys bolghandar negizinen bomba ornatylghan kólikpen jankeshtilikke barghan kórinedi. Býginde DAISh qúramyndaghy balalardyng 60 payyzy 12 men 16 jastaghy balalar. Ókinishke qaray olardyng qúramyndaghy jasóspirimder men balalardyng sany jyl sayyn kóbeyip keledi deydi zertteushiler.

Al, elimizde qazirgi tanda Últtyq qauipsizdik komiytetining Terrorizmge qarsy ortalyghy júmys isteydi. Atalghan ortalyq QR Preziydentining ókimine sәikes 2003 jyly qúrylghan. Al, Ortalyq turaly Ereje men qúrylymy ÚQK, IIM, Qorghanys ministrligi, Preziydentting kýzet qyzmeti jәne Tótenshe jaghdaylar ministrligining birlesken búiryghy negizinde bir jyldan song bekitilgen. Býginde búl ortalyq Shanhay yntymaqtastyq úiymy Ónirlik terrorizmge qarsy qúrylymy men TMD Terrorizmge qarsy ortalyghymen, “Ortalyq Aziya yntymaqtastyghy” úiymynyng jәne Újymdyq qauipsizdik turaly kelisim-shart úiymynyng júmys toptarymen, sonymen qatar terrorizmning aldyn alu, jolyn kesumen ainalysatyn basqa da halyqaralyq qúrylymdrmen ózara baylanysta.

Terrorizmge qarsy ortalyqtyng negizgi mindetterine:

-terrorizmmen kýresti tikeley iske asyratyn memlekettik organdardyn, sonymen qatar terroristik jәne ózge de ekstremistik әreketterge qarsy әreket etetin ministrlikter iyen vedomstvalardyng qyzmetin ýilestiru;

-terroristik jәne ózge de ekstremistik qauip-qaterler men belgiler turaly aqparat jinau, retke keltirip taldau, saraptau;

-terrorizmge qarsy qyzmetting belgilengen erejeleri men baghdarlamalaryn, terroristik jәne ózge de ekstremistik sharalardyng aldyn alu men jolyn kesu;

-arnauly terrorizmge qarsy bólimshelerding jeke qúramyn әdistemelik qamtamasyz etu men kәsiby dayarlaudy ýilestiru;

-terrorizmmen kýreste tәjiriybesi bar halyqaralyq ortalyqtarmen, úiymdarmen baylanys ornatu;

-jedel-taktikalyq jәne komandalyq-shtabtyq oqu-jattyghulardy dayyndau jәne olardy ótkizu kezenin ýilestiru;

-ekstremizm men terrorizmning ózge de belgilerimen kýres mәselelerin qozghaytyn normativtik-qúqyqtyq aktilerding jobalaryn dayyndaugha qatysu;

-QR Syrtqy Ister Ministrligimen birlese otyryp, respublikanyng memlekettik organdarynyng terrorizmmen kýres salasyndaghy halyqaralyq mindettemelerin oryndaudy ýilestiru;

Al, ótken aida Týrkistan oblysynda jergilikti qúzyrly organ ókilderi destruktivti diny aghym ókilderining qatysuymen bolghan 34 qylmysty әshkerelegen. Onyng ishinde, esirtki saqtau men ótkizu, diny arazdyqty qozdyru, jeke mýlikti úrlau siyaqty basqa da qylmystar bolghan. Ypyvo

Týrkistan oblystyq polisiya departamenti baspasóz qyzmetining habarlauynsha, byltyrghy jyly ónirde diny maqstyn jasyryp zansyz medisinalyq qyzmet pen emshilik jasaghan derekter anyqtalghan. Saldarynan ónirdegi destruktivti diny aghymdy ústanatyn 567 adam әkimshilik jauapkershilikke tartylsa, olardyng 16-sy diny sipatty búzghany ýshin qamaugha alynghan. Tәrtip búzghandargha 5 mln.tg den aiyppúl salynghan.

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407