Qoghamnyng qazirgi damu kezeninde әleumettik, sayasy jәne jana tehnologiyalyq ózgerister bilim men tәrbie jýielerining isin jana satygha kóterude. Osyghan oray, qoghamnyng últtyq mәdeny túrghydan kemeldenui jas úrpaqty óz halqynyng ruhany qazynasymen, últtyq tәrbiyening ozyq, ónegeli dәstýrlerimen terenirek tanystyru, sonyng negizinde jeke túlghany qalyptastyryp, onyng shygharmashylyq, ruhany mýmkindikterin damytu kózdeledi. Óitkeni elimizding bolashaghy, onyng materialdyq jәne ruhany damuy jas úrpaqtyng bilimi men tәrbiyesining dengeyine baylanysty.
Ár jasóspirimning qalyptasyp damuyna ózi kýnbe-kýn ómirden sezinetin, estiytin, kóretin zattary men qúbylystary, oqighalary ýlken oryn alady. Sonyng eng negizgisi - qazaq halqynyng últtyq-mәdeny qúndylyqtary.
Qazaq halqynyng san ghasyrlar boyy jinaqtaghan mol tәjiriybesi, tanymdyq múrasy, salt-dәstýr, әdet-ghúryp, anyz-ertegileri, júmbaq, maqal-mәtel, ólen-jyrlary, últtyq oiyndary erekshe tәrbiyelik mәni bar, bagha jetpes asyl qazyna.

Qoghamnyng qazirgi damu kezeninde әleumettik, sayasy jәne jana tehnologiyalyq ózgerister bilim men tәrbie jýielerining isin jana satygha kóterude. Osyghan oray, qoghamnyng últtyq mәdeny túrghydan kemeldenui jas úrpaqty óz halqynyng ruhany qazynasymen, últtyq tәrbiyening ozyq, ónegeli dәstýrlerimen terenirek tanystyru, sonyng negizinde jeke túlghany qalyptastyryp, onyng shygharmashylyq, ruhany mýmkindikterin damytu kózdeledi. Óitkeni elimizding bolashaghy, onyng materialdyq jәne ruhany damuy jas úrpaqtyng bilimi men tәrbiyesining dengeyine baylanysty.
Ár jasóspirimning qalyptasyp damuyna ózi kýnbe-kýn ómirden sezinetin, estiytin, kóretin zattary men qúbylystary, oqighalary ýlken oryn alady. Sonyng eng negizgisi - qazaq halqynyng últtyq-mәdeny qúndylyqtary.
Qazaq halqynyng san ghasyrlar boyy jinaqtaghan mol tәjiriybesi, tanymdyq múrasy, salt-dәstýr, әdet-ghúryp, anyz-ertegileri, júmbaq, maqal-mәtel, ólen-jyrlary, últtyq oiyndary erekshe tәrbiyelik mәni bar, bagha jetpes asyl qazyna.

Balanyng jasyryn, tipti tym terende jatqan qabiletterining kórinuine mýmkindik jasau ýshin ony oqytyp, jan-jaqty damytu kerek jәne ony tek oqytu ýderisi kezinde eresekterding basshylyq etuimen jýzege asyrugha bolady.
Pedagogika ghylymy esh nәrsege beyimi joq, qabileti joq adam bolmaydy dep dәleldeydi. Sol sebepti de balalardyng qabi­letin keninen óristete damytugha tek mektep qana maqsatty týrde yqpal ete alady. Mektepte birqatar pәnderdi oqytugha baylanysty búl mәsele jan-jaqty taldanghan. Keybir pәnderde atap aitsaq, qazaq tili, әdebiyet, matematika, tariyh, biologiya, muzyka, enbek, әskery dayyndyq sabaqtarynda ha­lyq pedagogikasy qúndylyqtary: últtyq әdet-ghúryp, salt-dәstýrdi tiyimdi paydalanyluda.

Jas úrpaqqa oqu-tәrbie ýderisinde ha­lyq pedagogikasy qúndylyqtaryn paydalana oty­ryp bilim berudegi negizgi pәn - qazaq tili. Óitkeni әrbir últ perzentining óz ana ti­lin tereng bilip, osy ana tildi kórkeytuge ýles qosqan әrbir aqyn-jazushyny tereng bilu, onyng shygharmalaryn oqu - basty paryzy.
Qazaqtyng kórnekti qayratkeri, iri til mamany Ahmet Baytúrsynúly: «Kemshilik bolmas ýshin әr últ balasyn әueli óz tilinde oqytyp, óz tilining jýiesin bildirip, jolyn tanytyp, balalar әbden daghdylanghannan keyin, ózge tildi oqyta bastaydy» - degen edi. Demek, jas úrpaqtyng últtyq erekshelikterindegi әdet, salt-dәstýrlerinen tәlim-tәrbie aluyna negiz bolatyn - ana tili.
Qazaq halqy auyz әdebiyetining bay múrasynda balanyng damuyna, jalpy tәlim-tәrbiyege yqpal jasaytyn mol mýmkindikter bar. Búl bay múrany múghalim balanyng jas kezenine, dara erekshelikterine say, úghymyna baylanys­ty ertegi, maqal-mәtelder, sheshendik sózder, anyz әngimeler jәne aluan týrli salt-dәstýrlerdi pedagogikalyq túrghydan iriktey aluy kerek. Balagha últtyq tәlim-tәrbiyeni der kezinde beru, mengertu - múghalimning basty mindeti.
Halqymyz bilim, ghylym jolynyng qiyndyghyn «Oqu - iynemen qúdyq qazghanday» dep baghalaghan. «Bilimdige dýnie jaryq, bilimsizding kýni kәrip» dep bilimdi kýnning núryna balaghan. «Óner - búlaq, bilim - shyraq» dey otyryp, óner men bilimdi qatar qoyghan.
Ana tilimizdi basqa últ oqushylaryna ýiretu onay júmys emes. Sondyqtan basty maqsat - ana tilimiz oqushylargha ertengi kýni ýlken ómirge aralasqanda, onyng qoghamdaghy qyzmetine kómegin tiygizetin, júmysynda, kýndelikti ómirinde qajetine jaraytynday bilim beru.
Aytalyq, geografiya pәni boyynsha ólketanu júmysy arqyly oqushylardy otansýigishtikke tәrbiyeleudegi manyzy óte zor. Shyn mәninde, geografiyalyq ólketanu degenimiz әrkimning óz ýiining tabaldyryghyn attap shyqqanda tabany tiyip, qolmen ústap, kózimen kóretin tabighy zattardy, qúbylys bolmysty týsinip bilu degen sóz. Onsyz ómirding mәni bolmaydy. Neghúrlym tabighatpen etene jaqyn jýrip, tabighy qúbylystardy zerttep biluge qúshtar bolsa, adamdardyng jan dýniyesi bay, kónil kýii sergek bolady. Ári Jer-ananyng qadir-qasiyetin bilgen adam ózin onyng perzenti sanap, oghan jauapkershilik sezimmen qaraydy. Al mektep oqushysyn, yaghny elding ertengi azamattaryn oqytyp-tәrbiyeleytin orynda geografiyalyq ólketanu ýiirmesi júmystaryn baghdarlamalyq túrghyda qarap, búl baghytta dәiekti is jýrgizgen ústazdyng mereyi ýstem bola týseri sózsiz.
Mektepte oqytylatyn tarih pәni ózining negizin tarih ghylymynan alady, al ol ghylymnyng asa manyzdy salalaryna jatady. Kez kelgen órkeniyetti, damyghan elder óz memleketining barlyq azmattaryn tarihy bilimmen qarulandyrugha úmtylady jәne ony aldymen óz halqynyn, óz elining tarihyn oqytyp ýiretuden bas­taydy.
XX ghasyrdyng 40-50 jyldary Kenes elinde, Qazaqstan mektepterinde tarihty oqytuda soghys jyldarynda KSRO tarihynyng Kenes dәuirin oqytugha, әskeriy-patriottyq, internasionaldyq tәrbiyege, elimiz halyqtarynyng bostandyq, tәuelsizdik ýshin jýrgizgen kýresine, osy jolda halyqtar arasynda qalyptasqan yntymaqtastyq pen dostyqty kórsetuge erekshe mәn berildi.
Jetkinshekterdi otansýigishtik ruhta tәrbiyeleude múghalimning róli kórnekti oryn alyp otyrghany barshamyzgha ayan. Sebebi keleshek úrpaqtyng bilimdi, tәrbiyeli jәne Otansýigish azamat bolyp shyghuy múghalimderding ónegeli de ónerli isine baylanysty.
Balanyng dýniyege kózqarasyn, onyng senimin, adamgershilik qasiyetterin tәrbiyeleu ýderisinde, bilim beru men oqytu kezderinde negizgi róldi múghalim atqarady. Sondyqtan da sabaq ýstinde jýrip jatqan sayasi-iydeologiyalyq baghytty, sol sәtte eshkim de ózgerte almaydy, sebebi sol iydeyalyq baghytty sabaq ýstinde anyqtaushy - múghalim. Sabaqtyng barlyq jýiesi ghylymy negizde jýrgendikten, oqushynyng sanasy sol tәrbie ýderisining negizinde damidy. Bala dýniyege belgili bir qalyptasqan sana-sezimmen kelmeydi. Sebebi sana eng aldymen - qoghamdyq jemis, sol adamnyng qoghamdyq ómirining barysynda payda bolyp damidy. Atap aitqanda, balanyng jәne onyng sanasynyng qalyptasuy ózi ómir sýrip otyrghan ortasy men tabighatqa qatynasy arqyly payda bolady.
Oqushynyng sanasy ózdiginen payda bolmaydy, ol tek qana ata-anasy men múghalimderding tәrbiyesi arqyly qa­lyp­tasady. Sondyqtan múghalim óz maman­dyghynyng patrioty, úiytqysy bolu kerek. Múghalim shәkirtti tәrbiyelep, bilim berude sol oqushy janynyng injeneri de, olargha adamgershilik qasiyetti endirude mýsinshi. Ol óz isining sheberi bola otyryp, joghary mәdeniyettiligimen oqushy men ata-anasynyng sezimtal dosy boluy kerek.
Tәjiriybeli jәne isine sheber múghalimder óz tәjiriybesine sýiene otyryp, ózi oqytatyn pәndi bilip qana qoi jetkiliksiz ekenin moyyndaydy. Sebebi múghalimdik mamandyqtyng ereksheligi sol - ol oqushygha pәnning mazmúnyn bayandau kezinde ghana tәrbiyelik yqpal jasap qana qoymay, sabaq ýstinde beriletin núsqau, aqyl-kenesterge qosa, ózining ónegesi jәne is-әreketteri arqyly, jeke basynyng qasiyetteri negizinde oqushygha yqpal jasauy kerek.
Múghalim oqushy aldynda bedeldi, ónege­li bolsa, onday adam oqushynyng oiynda mәngilik saqtalady. Sondyqtan da múghalim ózining sol pәn boyynsha bilimin damytyp, sabaqtyng әdis-tәsilderin arttyrumen qatar ózining minez-qúlqyna, syrt pi­shinine de erekshe kónil bólgeni jón, sebebi onyng mektepte, mektepten tys kezderdegi tәrtibi men is-qimyldary jýzdegen kózderding baqylauynan ótip jatady.
Qoghamdy demokratiyalandyru jәne bilim berudegi reformalardy terendetu jeke adamnyng shygharmashylyq, ruhany jәne dene mýmkindikterin damytuda, adamgershilik pen salauatty ómir saltynyng berik negizderin qalyptastyrugha, jeke basynyng damuy ýshin jaghday jasau arqyly intellekt dengeyin kóteruge septigin tiygizedi.
Qoghamdaghy týbegeyli ózgerister - bilim beru jýiesinde, sonyng ishinde mektepte Qazaqstan tarihynan bilim berude, jastardy azamattyq pen eljandylyqqa, óz Otany - Qazaqstan Respublikasyna sýiispenshilikke tәrbiyeleu, jana adamdy qalyptastyru, damytu jәne kәsiby shyndaugha baghyttalghan bilim alu qajettiligin jýzege asyrudy talap etedi. Otan tarihyn oqytuda oqushylardyng oilau qabiletin damytu, olardyng bilikteri men sheberlikterin (iskerligin) qalyptastyru, ózdiginshe bilim alugha degen yntasyn arttyru, ony óz tәjiriybesinde jana jaghdaylargha baylanysty qoldana alu, oi-pikirining derbestigi men erkindigin keneytu - óte manyzdy mәseleler bolyp tabylady. Tarihty oqytuda oqushylar­dyng belsendiligin, ózdiginshe atqaratyn oi-enbegin arttyruda oqushylardyng ózdik júmysy erekshe oryn alady.
Qazaqstan Respublikasynyng Pre­ziydenti N.Á.Nazarbaev: «Qazaq­stan tarihyn oqyp ýirenu, búl - tәuelsiz Qazaqstannyng azamaty ghasyrlar toghysynda ózining arghy-bergi tarihy jolyn oy eleginen ótkizip, «Keshe kim edik? Býgin kimbiz? Erteng kim bolamyz?» degen tónirekte oilansyn» degen bolatyn.
Búl - әrbir azamat tughan elinin, tughan halqynyng tarihy eshkimnen de olqy emestigin týsinsin degen sóz.
Búl - әrbir azamat tarih qoynauyna oisha terendeu arqyly ózining ata-babalary qaldyrghan osynday ken-baytaq jerding layyqty múrageri bolugha úmtylsyn degen sóz.
Qazaqstanda túraqty túratyn adam­dardyng Otany - Qazaqstan Respublika­sy. Adamnyng jaqsy, baqytty ómir sýrui kóp jaghdayda Otangha degen sýiispenshiligine baylanysty. Otanyn sýie bilgen, Otanyn kórkeytu ýshin ayanbay enbek etken adamda bәri de: ýi-jay da, qúrmet te, qyzmet te, algha jeteleytin sheksiz arman da bolady.
Otan adamnyng tuyp-ósken jerinen bastalady. Árkimning tuyp-ósken auyly, kenti, qalasy - onyng kishi Otany. Ol - ýlken Otannyn, Qazaqstan Respublikasynyng qúramdas bóligi. Óitkeni әrbir auyl, qala býkil Respub­lika­men tyghyz baylanysty. Býkil elde bolyp jatqan tynys-tirshilik onyng týkpirinde de jalghasyn tabady.
Atameken - halqymyzdyng erte zamannan beri mekendep, suyn iship, ósip-ónip, ómir sýrip kele jatqan keng baytaq jeri. Atameken degende aldymyzgha aidyn shalqar kólderi men móldir bastau qaynarlary, sarqyray aqqan tasqyndy ózenderi, alyp taulary men jasyl jelek jamylghan synsyghan orman-toghaylar, keng baytaq, úlan-ghayyr dalalar keledi. Búl jerding tarihy - Qazaqstan tarihy. N.Á.Nazarbaev: «Árbir adamzat tarih qoynauyna terendeu arqyly ózining ata-babalary qaldyrghan osynday ken-baytaq jerding layyqty múrageri bolugha úmtylsyn» degen ataly sóz keltirgen.
Qazaq halqynyng ótken tarihy - ata-babamyzdyng bostandyq pen baqytty bolashaq jolyndaghy úzaq ta auyr kýresining tarihy.
Belgili aqyn Saghy Jiyenbaevtyng Qa­zaqstan Respublikasynyng tәuelsizdik me­rekesine arnap jazghan «Elim menin» atty óleninen alynghan myna jyr joldary:
Kýndiz-týn shyryldaghan qúlyn dausyn,
Qúdaydyng qúlaghyna jetken shyghar,
Kól bolghan kóz jasyndy kórgen shyghar,
Ejelden eldigine sengen shyghar,
Eshkimge zalalyng joq beybit el en,
Aq adal peyiline bergen shyghar,
Terbetip túrsa boldy jer - besigim,
Dәuletting tilemeymin kól-kósirin, - dep, elining ótkeni men qazirgi jaghdayyn dәl beynelegen.
Qazirgi tanda elimizding egemendigin nyghaytu maqsatynda Otan qorghaushylargha әskeriy-patriottyq tәrbie beru erekshe mәnge ie bolyp otyr. Qysqa merzim ishinde ózining tәuelsiz demokratiyalyq Otanynyng senimdi qorghaushysy bolu jәne qazirgi zaman qaru-jaraqtaryn mengeru - óte kýrdeli is, sondyqtan mek­tep partasynan bastap jas jetkin­shikterdi әskery qyzmetke, ózining Otany - Qazaqstan Respublikasynyng jәne óz halqynyng aldyndaghy azamattyq boryshyn óteuge dayarlau qajet. Búl jerde mektepte oqytylatyn alghashqy әskery dayarlyq kursynyng atqaratyn qyzmeti zor, osy pәndi oqytu barysynda Qazaqstan Qaruly Kýshterining qatarynda әskery qyzmet óteuge mýmkindik beretin teoriyalyq, praktikalyq jәne psiho­logiyalyq dayarlyqtyng negizi qalanady.
Oqushylargha alghashqy әskery dayarlyq beru jastardy qazaqstandyq patriotizm ruhynda tәrbiyeleuge, óz Otanyna degen sýiispenshiligin qalyptastyrugha, qoghamdyq iske jauapkershilikpen qaraugha, әskery boryshyn óteu ýshin dayarlaugha baghyttalghan. Osy kurs boyynsha ótetin arnayy teoriyalyq, praktikalyq, taktikalyq jәne baqylau sabaqtarynda oqushylargha әskeriy-patriottyq tәrbie beru nazarda bolady. Árbir sabaqta Qazaqstan Respublikasynyng Ata Zany men Qazaqstan Qaruly Kýshterining negizgi qyzmeti turaly maghlúmat bere oty­ryp, oqushylardyng nazaryn ózderining Otan qorghaudaghy Konstitusiyalyq qúqyqtaryna audaru qajet. Múnyng ózi olardyng Otan aldyndaghy boryshyn sanaly týsinuge jeteleydi.
Sabaqta Qazaqstan Respubliy­kasynyng Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng 2005 jylghy 18 aqpanda Qazaqstan halqyna arnaghan «Qazaqstan ekonomikalyq, әleumettik jәne sayasy jedel janaru jolynda» atty Joldauyndaghy sózderi arqyly da әskeriy-patriottyq tәrbie beru mýmkindikteri bar:
«Biz barshagha barynsha mýmkindikter beretin qogham: әrbir adamnyng jeke basy men bostandyghyn qúrmetteytin, ózine-ózi qyzmet etuge jaghdayy joq jandardy qamqorlyqqa bóleytin, qanday enbekti bolsa da qadirleytin, ana men balany qorghaytyn, zeynetkerlerge qamqor bolatyn, ardagerler men Otan qorghaushylardy ardaq tútatyn qogham qúrudy ayaqtaugha tiyispiz.
Biz últyna jәne diny nanym-senimine qaramastan, әrbir qazaqstandyqqa salt-dәstýr, mәdeniyet pen dindi tandaugha erik beretin erkin әri erikti qoghamnyng negizderin nyghaytugha tiyispiz.
Biz qúqyq qorghau organdary ty­nyshtyq pen tәrtipti qamtamasyz etetin, al isker adamdargha óz maqsatyn iske asyrugha mýmkindik beretin qogham qúruymyz kerek.
Biz әrkimning ar-újdany, abyroyy men bedeli qadirlenetin, mәrtebeli morali, etikalyq negizder men ruhany qún­dylyqtar irge tepken qogham qúrugha tiyispiz.
Biz jolymyzdy dúrys tanday bildik. Búghan býgingi qolymyz jetken nәtiyjelerimiz aiqyn dәlel bola alady. Osy negizinde ózimizding ilgeri basqan jýrisimizdi odan әri jedeldete týsuge tamasha mýmkindigimiz bar. Qazaqstandy әlemning damyghan әri kórkeygen elderining qataryna qosatyn jol osy» degen jasampazdyqty kózdep otyrghan úlaghatty sózder kimning bolsa da sana-sezimin oyatyp, ózi ómir sýrip otyrghan qogham ýshin kýresuge, enbek etuge júmyldyrady.
Otansýigishtik - adamnyng ózining tuyp-ósken ólkesine degen sýiispenshiligimen qosa, ýlken dostyq janúya qúraytyn jýzden astam últtar men úlystar mekendep otyrghan bizding úlan-baytaq Otanymyzgha degen sýiispenshilik. Ár adamnyng Otangha degen sýiispenshiligi osy jerde túratyn barlyq adamdargha degen dostyq pen tuysqandyq sezimimen birtútas bolyp tabylady. Oqushylardy qazaqstandyq patriotizm ruhynda tәrbiyeleu nәtiyjesinde qanday últtyng ókili bolmasyn ózin birtútas kóp últty memleketting - Qazaqstan Res­publikasynyng azamatymyn dep sezine­di, Qazaqstan Respublikasynyng azamaty boludy ózine tiygen zor baqyt jәne ýlken jauapkershilik dep týsinedi. Otangha degen sýiispenshilik әrbir oqushynyng belsendi ómirlik ústanymymen úlassa ghana is-әreketke ainalady. Sondyqtan oqushylardyng alghashqy әskery dayarlyq kursynyng bilimdi jaqsy mengeruining ózi Otangha paydaly talpynuynyng belgisi bolyp tabylady.
Elimizding Túnghysh Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng ózi de «Qazaqstan-2030» strategiyalyq baghdarlamasynyng «Qazaqstan múraty» bóliminde: «Olar óz úrpaghynyng jauapty da jigerli, bilim óresi biyik, densaulyghy myqty ókilderi bolady. Olar, babalarynyng iygi dәstýrlerin saqtay otyryp, qazirgi zamanghy naryqtyq ekonomika jaghdayynda júmys isteuge dayar bolady». Olar beybit, abat, jyldam órkendeu ýstindegi, kýlli әlemge әigili әri syily óz elining patriottary bolady. Búl mindetter, Qazaqstan Respublikasynyng «Bilim beru jýiesining mindetteri: Azamattyq pen eljandylyq, sýiispenshilik pen memlekettik rәmizderdi qúrmetteuge, halyqtyq dәstýrlerin qasterleuge, әlemdik jәne otandyq mәdeniyetting jetistikterine baulu, qazaq halqy men respublikasynyng basqa halyqtarynyn, tarihy әdet-ghúrpy men dәstýrlerin zerdeleu, memlekettik tildi mengeru» dep airyqsha atalyp kórsetilgen.
Bolashaqta elimizding tәuelsizdigi tilge tikeley baylanysty. Sondyqtan da til mәselesin әr uaqytta algha qoyyp otyruymyz kerek, «Tildi qorghau, eldi qorghau» dep aitqany tegin emes dep oilaymyz.
Árbir memleketting bolmysyn aiqyndaytyn, sýienetin ruhany múraty boluy tiyis. Bizding qoghamdaghy búl múrattar ózgermeli, ótpeli sipat aluda. Derbes tәuelsiz el bolyp qalyptasudyng alghashqy jyldarynda qazaq ekenimizdi ózgelerge tanytu mәselesi algha shyqqandyqtan últtyq iydeologiya qanaghattandyrady. Tәuelsiz el retinde ózgelerdi moyyndatyp bolghan son, últtyghymyzdyng ózimizge qajetti mólsherin alyp bolghan son, qoghamnyng damu ereksheligine say, búl kýnde asa qajetti bolyp otyrghan ruhany azyqty izdestiru ýstinde.
Búl kýnde el bolyp ense kótergen elimizding qauipsizdigi, býtindigi men derbestigi ózekti bolghandyqtan otansýigishtik mәselesi algha shyghyp otyr. Qoghamnyng ruhany jýgin kóterushi ýgit-nasihat qúraldary osy baghytta júmys jýrgizude. Otansýigishtik ruh turaly «Búrynghylardyng eline degen sýiispenshiligi býgingilerden kýshti edi» degen el arasynda keng taraghan týsinik tónireginde pikir-talas payda bolady. IYә, Kenes Odaghynyng quattylyghyna maqtanysh sezimi kýshti edi. Óitkeni ol qogham bar azamatyn júmys pen túrmysyna qajetti materialdyq qúndylyqtarmen qamtamasyz ete aldy. Halyq alansyz ómir sýrdi. Ol ózindik oy men izdenisten alys, túlgha retinde damu dengeyi men tilegi shekteuli adamdy qanaghattandyrghan edi. Jalpy adamdy oilanudan, ózine degen senimimen, ózindik meninen aiyryp, túlgha emes, súlba jasaudy kózdegen qogham, ózi de súlbagha ainalyp, kóz aldymyzda kýiredi. Qoghamdaghy tónkeris, sanadaghy tónkeriske úlasyp, jyl ótken sayyn sanadaghy túman seyilip keledi.
Otan, Otan!
Sen bolmasang ne eter em?
Mәngilikke baqytsyz bop óter em
Ómirden búl óksumenen óter em.

Qús úyasyz, jyrtqysh insiz bolmaydy,
Otany joq ómirinde onbaydy.
... Ózin-ózi qorlaydy da, sorlaydy.
Tiri adamgha - sol qayghy.
Aqyn M.Maqataevtyng Otan turaly oilary osy shumaqtarda kestelengen. Otansyz tirshiligin elestete almaytyn baqytsyzdyghy men ashy óksigining sebebi sol ghana. Ákesiz, anasyz, jarsyz, perzentsiz ómir sýruge beyil, al Otansyz mýmkin emes.
Qoryta aitar bolsaq, halyq pedagogikasy qúndylyqtarymyz әrdayym ýzdiksiz tәrbie mәselesinde adamgershilik, bauyrmaldyq, tuystyq, qayyrymdylyq qaghidalaryn basshylyqqa ala otyryp ýlken men kishi, ústaz ben shәkirt, ata-ana men bala arasyndaghy yntymaqtastyq pedagogikasyn dәriptegendikten, qazirgi ghylymy pedagogika qaghidalary da halyqtyq tәlim-tәrbiyeden nәr alghanynyng aiqyn aighaghy bolmaq.

Jabay Qaliyev,
Qazaqstan Respublikasy Bilim
jәne ghylym ministrligi
Memleket tarihy institutynyn
bólim bastyghy,
pedagogika ghylymdarynyng kandidaty