Pragagha kelip  túryp, osyndaghy Alashtyn  aimanday úly Múhtar Maghauinmen әngime-dýken qúrmau elden Europagha qúr әnsheyin sayahattap kelip, bos qaytumen birdey sekildi edi. Sóitsem, Múhtar Maghauin eshkimge interviu bermeytin jazushy eken. Sóilese kele, kóz jetken bir jay, jazushy qalamynan tughan shygharmasyna ghana emes, auzynan shyqqan әr lebiz­ge de erekshe jauapkershilikpen qaraytyn kórinedi. Múhtar aghamen aradaghy әngimemiz eki-ýsh saghatqa sozyldy. Biz sony biraz yqshamdap, býgingi oqyrmangha eng bir kerek-au degen tústaryn әngime-dýkenimizde úsynyp otyrmyz. Jazushynyng auzynan shyqqan әr lebizdi qaz qalpynda qaldyrdyq. Gazet tiline salyp, qarabayyrlandyryp jiberuden qashqan ja­yymyz bar. Maghauinning óz beynesi bar bolmys-bitimimen kórinip túrsa - enbegimizding tekke ketpegeni.

Múhtar Maghauin kórkem sózding ghana emes, kósemsózding de sheberi ghoy. Bir kezde ol ózin Aqtóbeden Júbanazar Asanov degen jigitting izdep kelgenin tilge tiyek etti. Ol kezde jazushynyng ataq-danqy Alashqa әli býgingidey әigili bola qoymaghan. Izdep kelgen jigitting mamandyghy matematik eken. Jazushygha qarapayym oqyrman retinde tәnti bolghandyqtan alystan at sabyltyp jetipti.

- Meni eng alghash ret úly jazushy dep ataghan sol jigit, - deydi Múhtar agha jymiyp. Keyin sol jigit Múhtar aghamen aradaghy әngimeni oblystyq gazetke jariyalap, aidy aspangha bir shygharghan eken.

Pragagha kelip  túryp, osyndaghy Alashtyn  aimanday úly Múhtar Maghauinmen әngime-dýken qúrmau elden Europagha qúr әnsheyin sayahattap kelip, bos qaytumen birdey sekildi edi. Sóitsem, Múhtar Maghauin eshkimge interviu bermeytin jazushy eken. Sóilese kele, kóz jetken bir jay, jazushy qalamynan tughan shygharmasyna ghana emes, auzynan shyqqan әr lebiz­ge de erekshe jauapkershilikpen qaraytyn kórinedi. Múhtar aghamen aradaghy әngimemiz eki-ýsh saghatqa sozyldy. Biz sony biraz yqshamdap, býgingi oqyrmangha eng bir kerek-au degen tústaryn әngime-dýkenimizde úsynyp otyrmyz. Jazushynyng auzynan shyqqan әr lebizdi qaz qalpynda qaldyrdyq. Gazet tiline salyp, qarabayyrlandyryp jiberuden qashqan ja­yymyz bar. Maghauinning óz beynesi bar bolmys-bitimimen kórinip túrsa - enbegimizding tekke ketpegeni.

Múhtar Maghauin kórkem sózding ghana emes, kósemsózding de sheberi ghoy. Bir kezde ol ózin Aqtóbeden Júbanazar Asanov degen jigitting izdep kelgenin tilge tiyek etti. Ol kezde jazushynyng ataq-danqy Alashqa әli býgingidey әigili bola qoymaghan. Izdep kelgen jigitting mamandyghy matematik eken. Jazushygha qarapayym oqyrman retinde tәnti bolghandyqtan alystan at sabyltyp jetipti.

- Meni eng alghash ret úly jazushy dep ataghan sol jigit, - deydi Múhtar agha jymiyp. Keyin sol jigit Múhtar aghamen aradaghy әngimeni oblystyq gazetke jariyalap, aidy aspangha bir shygharghan eken.

Sodan keyin bizding baghymyz jandy. Óitkeni jazushynyng "Ortalyq Qazaqstan" gazetine degen iltipat qúrmeti erekshe ekenin búrynnan biletinbiz. Bizding gazet pen jazushy shygharmashylyghy arasyndaghy baylanys sonau 70-shi jyldardan bastau alady. Maghauinning "Tazynyng ólimi" degen povesine respublikada eng alghash­qy bolyp, oily pikir bildirgen bizding gazet. Onyng avtory ózimizding jerlesimiz jazushy, marqúm Asan Júmadildiyn...

1972  jyly  32  jasynda:  "Maghan qarsy adam - qazaq  halqynyn  jauy" dep jazghan Maghauin ghoy búl! Alash iydeyasyn býkil jan dýniyesine sinirgen qazaq qana aita alady múnday sózdi. Sodan  bergi uaqyt  jazushynyng erekshe  daryn  iyesi ghana emes, eren azamattyghy men shygharmashylyq izdenisterinin  júldyzdy sәtin de pash etti. XY ghasyrlardaghy jyraular poeziyasyn jaryqqa shyghar­ghan jan qiyarlyq enbegi shygharmashylyq erlikpen para-par dese bolady. Oghan deyin qazaq әdebiyetining tarihy HVIII ghasyrdan - Búqar jyraudan ghana bastalatyn-dy. Maghauin ony ýsh ghasyr­gha terendetti. Ádebiyet shejiresine Asan Qayghy, Qaztughan, Dospanbet, Shalkiyiz syndy әlemdik poeziyada búryn-son­dy bolmaghan úly jyraular keldi!

Sodan beri Múhtar Maghauin ylghy tyngha týren salyp keledi. Ile-shala últtyq  әdebiyetimizdegi  tarihy romandardyn  ýlgisi sanalatyn "Alasapyran" dilogiyasy dýniyege keldi. Sovet ókimetining qabaghynan qar jauyp túrghanda Mәskeuding "Sovetskiy pisateli" baspasynan әli aqtalmaghan Shәkәrimning ólenderin shygharuy jazushynyng asqaq azamattyq kelbetin jalpaq jalghangha jariya etti! Kýni keshe jaryq kórgen "Qypshaq Aruyna" deyingi aralyqta oqyrman kózayymyna ainalghan qanshama inju-marjanday kórkem dýnie últtyq әdebiyetimizding altyn alqasynday kóz jauyn alyp túr?!

Maghauinning әrbir shygharmasy әdebiyetimizdegi iri oqigha desek artyq ait­qanymyz emes. Onyng últtyq qúnardan quat alatyn әrbir kórkem dýniye­sinen býkil adamzattyq problemalar kórinis tauyp jatady.

Osydan 5 jyl búryn Qarqaralygha kelgen saparynda Múhtar aghamen Qúnanbaydyng meshitine qúran oqytyp shyqqanymyz eske týsken. Meshitten shygha bergende jazushy:

-             "Abay  jolyndaghy" Qúnanbay  beynesi bólek  qoy, - dep edi.  - Biraq ony búdan da kemenger, kemel, bilgir adam retinde surettep shyghugha Áuezovting daryn qabileti qaptal jetetin edi. Óz zamanyndaghy moralidy berik ústan­ghan kisi retinde Qúnanbay "Abay jolyndaghydan" mýlde basqa adam bol­ghan. Bir kezde Yanushkevichtin  jazbalary  jal­ghannyn  jaryghyna  shyqqanda  Qúnanbay biz oilaghannan bólek adam eken ghoy, zamanynyng túlghasy eken ghoy degen әngimeler shyqqan. Qazir uaqyt ótken song aita beremiz, búlay  jazugha bolar edi, olay jazsa qayter edi dep... Áuezovting zamany bizdi­kinen basqa boldy. Áuezov ony sol qatal qoghamnyng kezinde de gharyshtyq biyikke kóterip ketti ghoy, - degenin esine saldym.

 

Qúnanbay qazaq tarihyndaghy ózgeshe túlgha!

- Qúneken  qazaq tarihyndaghy ózgeshe bir túlgha osy kýnge deyin ózining baghasyn, ornyn ala almay kele jatqan. Basqany bylay qoyghanda, Abaydyng әkesi degen ataqtyng ózi qazaqtyng tarihynda altyn әrippen jazylugha layyq. Al, Abay men Qúnanbay әngime bolghan kezde biz bir mәseleni kóbine eskermey jýrmiz osy uaqytqa deyin. Ol - Qúnanbaydyn, yaghny Abaydyng shyqqan tegi, ata tegi degen mәsele. Osy túrghydan alatyn bolsaq, Abaydyng tuuy - Qúnanbaydan tuuy, Qúnanbaydyng sonday ózgeshe túlgha bolyp qalyptasuy kezdeysoqtyq emes, óitkeni Qúneken, demek, Abay - bizding qazaq halqynyng neshe myng jyldyq tarihynda qalyptasqan, turasyn aitu kerek, asyl túqymynan.

Ata tegine keletin bolsaq, Abaydyng jetinshi atasy, yaghny Qúnekenning altynshy atasy - Sary degen kisi. Sary óz zamanynda ýlken batyr bolghan, Ensegey  boyly Esim hannyng zamanynda qol bastaghan batyr bolghan. Sol kezdegi búlghaq zamanynda ataqty Qataghan Túrsyn hannyng Qonyrbiyke degen qyzyn alghan. Qonyrbiykeden Kishik tughan, osydan baryp Abay taraydy, Abaydyn  әuleti taraydy. Yaghny osy túrghydan alatyn bolsaq, onda Abaydyng әuleti, Qúnekeng - tura qazaqtyng Áz-Jәnibek han, odan ary qaray Orys han, odan ary Joshy han, odan ary tura Shynghys hannyng ózining tikeley әuleti bolyp shyghady. Búl - bir jaghy. Ekinshi jaghy, jana aittyq, Sary - qol bastaghan batyr boldy dep. Odan keyin baryp shyqqan Yrghyzbay da óz zamanynda ýlken, iri batyr bolghan. Yr­ghyzbaydyng bәibishesi - Abylay hannyng zamanyndaghy, hannyng ong tizesin alghan ataqty Kerey Er Jәnibek batyrdyng qyzy, yaghny Óskenbaydyng sheshesi, Qúnekenning әjesi - Er Jәnibekting qyzy.

Osy túrghydan alghanda, bizding qazaq halqynyng qanynda ghasyrlar boyy jinaqtalghan óte bir asyl qasiyetter osy әuletting jetesinde mol edi. Sondyqtan da Abaydyng HIH ghasyrda tuuyn kezdeysoqtyq dep qaraugha bolmaydy. Al endi Qúnekenning óz basyna kelsek, eger bir ghasyr búryn jasaghan bolsa, ol úlystyng begi, hannyng bas aqylshysy bolatyn edi, Abylay hannyng zamanynda. Tәuke hannyng zamanynda tusa, "Jeti jarghyny" shygharushylardyng biri, Qasym hannyng zamanynda tusa, "Qasqa joldy" ústaytyn ýlken, iri qayratkerlerding biri bolar edi.

Qúnekeng sol agha súltan bolghan kezin­de de, odan búryn da, odan keyingi uaqytta da últtyq mýdde túrghysynan sayasat jýrgizgen. Abaydyng әkesin qalay baghalaghany óz shygharmalarynan kórinip túr: "Múqym qazaq balasy, - Týgel aqyl súrapty" - degen. Qúnanbay óz zamanynyng barlyq danalyghyn oiyna sinirgen, qazaqtyng halyq әdebiyetin, eski sózderin, jyraular men biylerding naqyl tolghaularyn, bir sózben aitqanda, býkil qazaq halqynyng filosofiyasyn, dalalyq filosofiyany boyyna sinirgen adam. Abaydyng dýnie tanyp, qalyptasuyna Qúnekenning orny aiyryqsha bol­ghan. M.Áue­zov romanyndaghy jaghdaylar óz kezinde zaman ynghayymen ketken mәsele. Qúnanbay eskilikting beynesi siyaqty boldy, Abay janalyqtyng jarshysy siyaqty boldy. Shyn mәninde, tarihy shyndyqqa qayshy keletini óz aldyna, kórkemdik jaghynan da Áuezovting útysy dep aitugha bolmaydy.

Tughanda kindigi Abay topyraghyna týsip, aqyl-esi kirgennen Abay ruhyna shomylghan M.Maghauinning kókiregi kóz jetkizsiz dariya, tylsym oi, túnghiyq sezimderge toly. "Jarmaqtyn" songhy nýktesin qoyyp, kónili jaylanghan agha­myz endi Shynghys han turaly romangha bilek sybana kirisip ketipti.

- Búl bayaghy bala kezde kónilge úyalaghan oy ghoy, - deydi Maghauiyn. Shyn­ghys han adamzat tarihyndaghy eng úly túlghalardyng biri. Eger Shynghys han bolmasa, qazaq degen halyq ta bolmas edi.

Men birinen-biri sýikimdi 9 qyzdan song tughan, moyyngha  búrshaq  salyp tilep alghan erkek kindikti alghashqy nemeremnin  atyn Batu qoydym - Shynghys hannyng sýiikti nemeresi, bizdin  úly memleketimiz Altyn Ordanyng negizin sal­ghan Batu hannyn  qúrmetine. Batys Europada tughan ekinshi úldyng aty - Baydar, Shynghys hannyng taghy bir nemeresi, 1241 jyly 11-shi kókekte Legnisa týbindegi joyqyn úrysta býkil Europanyng birikken kirestshilerin tal­qandaghan sayypqyran Baydar súltannyng qúrmetine. Sol eki aralyqta Almatyda tughan nemerening aty - Toghym, Qazaq Ordasynyng qaharman hany, ózining "Toghyz sary" atalatyn toghyz úlymen qatar sany basym, birikken moghol-ózbek әskerine qarsy soghysta, Ýsh Qarqara, Kegenning syrty - San-Tash angharynda, 1537 jyly, 27 shilde, júma kýni shәiit bolghan Toghym hannyng qúrmetine qoydym.

Shynghys hannyng joryqtarynan keyingi eng bir aiqyn kórinis retinde bizding úly memleketimiz - tarihta Qypshaq úlysy atalghan Altyn Orda qúryldy. Kýsh-quaty әlemdi titiretti. Sәn-saltanaty, jer-jihangha jar boldy. Tauarihtyng taghy bir tolqynynda Ejelgi Týrik qaghandyghynyn, odan songhy Shynghys han úlysynyn, oghan jalghas Altyn Ordanyng tikeley múrageri - Qazaq Ordasy boy kóterdi. Shynghys han qalyptastyrghan memlekettik jýie, jarghy, joralar izimen Moskoviyadan bastau alatyn Orys memleketining ózi Shynghys han ýlgisimen qúrylghan bolatyn. Býgingi qazaq hal­qynyng jer betinen óship ketpey, el bolyp, júrt bolyp otyruy - dýnie qaytadan búzylghan alaghay-búlaghay zamanda derbes tu kóterip shyqqan osy Qazaq ordasy deytin memleketting arqasy. Al Qazaq Ordasynyng negizin salghan Kerey men Jәnibek - sol Shynghys hannyng tikeley úrpaghy.

Bizding tarihshylar 700 jyl boyy mongholdar biyledi deydi. Orys tarihshylarynyng aitqanyn qaytalaydy. Shynghys hanmen bolghan joyqyn soghys­ta, keybir aghayyndar aityp jýrgendey, biz Otyrardy qorghaghanymyz joq, jaudan bostan qyldyq. Qypshaq qauymyna, yaghni, bizge tiyesili Otyrardy ilkide Horezm basyp alghan bolatyn. Al biz Otyrardy qaytaryp aldyq. Nege deseniz, Shynghys hannyng jenimpaz әskerining negizgi bóligin qúraghan týrik taypalary edi. Sol kezde ataghy shyqqan zorlary - Kerey, Nayman, Jalayyr, Qataghan, Qonyrat.

Tariyhqa oy salyp qaranyz. Patshada últ bolmaydy. Týbin qazsan, orys patshalary týgel nemis bolyp shyqpay ma? "Alasapyrandy" jazghanda bir bayqaghanym, polyak patshalarynyng kóbi shved eken. 1646 jyldan 1911 jylgha deyin Qytaydy Mәnjurler biyledi ghoy. Ony qytaylar qaydaghy bir bóten bireu demeydi, Syn dinastiyasy deydi.

Europany ayaghynan tik túrghyzghan júrt, el aityp jýrgendey, qaydaghy bir monghol-tatarlar emes - ózimizding qazaq eken! Endeshe, bizge elding qory bolu - úyat! Tәuelsizdik tizginin alghan qazaq elining kýnderding kýni órkeniyet órinen oiyp oryn alatynyna bek senimdi ol!

Jazushylyq - Maghauinning oiynsha, adamtanu ghylymy. Al búl adamnyng eng basty qasiyeti - ata-babanyng aq jolyna beriktik. Yaghni, adamdyq negizi jazushynyng ózinen bastalugha tiyis. Qalamgerlik ónerge "Moldanyng istegenin isteme, aitqanyn iste" degen qisyn jýrmeydi. Ózing qanday bolsang - jazuyng da sonday bolmaq.

"Jaqsynyng artynan sóz eredi, jamannyng artynan bóz eredi" deydi qazaq. Úzaq-sýren әngimeden bir bay­qaghanym, Múhtar Maghauinning elge, jerge degen ókpe nazy joq, qayta mahabbat sýiis­penshiligi, saghynysh sezimi jýrekti terbeydi. Pragagha alansyz jazu ýshin barghany kórinip túr.

- Myna terezening aldyndaghy qaraghaydy kórding be? - deydi Múhtar agha - Qarqaralynyng qaraghayyna úqsay ma? Joq! Onyng bolmys-bitimi búdan erekshe...

Jazushy ýy aldyndaghy baqshasyn aralatty. Alma men shabdaly ósip túr.

- Almatynyng almasynyng iyisi bólek qoy! - deydi Múhtar agha taghy da tereng oigha batyp.

Tughan jer, tughan topyraqqa týk jetpeytinin alysta - Europada jatyp, jan-jýregimen sezingeni bayqalady. Biz óz ýiimiz - ólen-tósegimizde jýrip, onyng qadir-qasiyetin baghalap jýrmiz be? Alash­qa adamzattyng alys týk­pirinen kóz salghan jazushynyng jýregin nebir ghaja­yyp siqyr әuen jaylap bara jatqanday seziledi. Elge degen sartap saghynysh salqyn aqyldyng tezine týsken sayyn Alash jayly altyn oilar qorytpasy aqtaryla beretindey kórindi maghan...

Áueli "Qobyz saryny" mono­grafiya­synda, keyin "Aldaspan" antologiyasynda týpsiz teren  tarihymyzdyng qoynauynda úmyt bola jazdaghan jyraular poeziyasyn iynemen qúdyq qazghanday zert­tep, erinbey zerdelep, kók týrkining býgingi úrpaghynyn  iygiligine jaratqan eresen enbegin jazushynyng ózi: "Aldaspan" - tar zamandaghy qazaq ruhynyng qaytpas qayqy qylyshy edi. Tәnirining tandauymen bizding qolgha berildi. Nyq ústadym, qolayyn taptym, qiyalay shauyp, qapysyz siltedim", - dep tebirenedi. Ádebiyet zertteushisi bolmasam da, sóz qúdiretin úghatyn bir oqyrman retinde Múhtar aghamdy Alashtyng ruhany aldaspanyna tenedim sondyqtan.

 

Altyn Ordanyng múragerimiz

 

- Týrkining qara shanyraghy - Qazaq! Sonau Altyn Orda zamanyndaghy kósh-qon saltanaty, aty anyzgha ainalghan kók kýime, arbanyng ýstindegi kiyiz ýy - tek qazaqta ghana saqtal­ghan. Basqa birde-bir elde joq! Kiyiz ýidi arbanyng ýstinde tigu - Kerey men Naymandardan qalghan. Sol dәstýr keshegi on segizinshi ghasyrgha deyin saqtalyp keldi. Kók kýimeni ústaghan - bizding qazaq!

Orta Aziya tarihshysy Ruzbehannyng jazbalaryn aqtaryp kórdim. Búl 1513 jyl­gha tiyesili dýniyeler. Parsysha jazylghan. Janaghy kók kýi­me­lerding ýstindegi kiyiz ýi­lerdi sol kisi egjey-tegjeyli sipattap jazady. "Qyz Ji­bek" filimindegi kóshti  kórdik qoy. Kók kýimeli kósh­terding bir elesi búl.

Vizantiyanyng týrkilerge YI ghasyrda kelgen elshisi Zemarh, odan qansha zaman keyin, XIII ghasyrda Qaraqorymgha kelgen Karpiny men Rubruk óz jazbalarynda qy­myz turaly bayandaydy. Bie sýtinen ashyghan susyn bolady eken. Ony qymyz deydi eken dep jazady. Al qaranyz, monghol tilinde, el aityp  jýr­gen Shyn­ghys hannyng júrtynda qymyz degen sóz bar ma?! Joq qoy! Mongholdar da qy­myz ashytady. Biraq, ony qymyz demeydi, "ayraq" dep ishedi. Men de onyng dәmin tatyp kórdim. Qymyz degen sóz bizding qazaq ta ghana bar.

Týrki júrtynyng qara shanyraghy - bizbiz! Altyn Ordanyng júrtynda biz otyrmyz! Shynghys han turaly jazu bala kezimnen oiymda bolghan nәrse. Biraq, ýlken jospardyng ishine engizbegen edim. Óitkeni ol zamanda Shynghyshan  turaly oidaghyday jazyp, ony  jaryqqa shygharu mýmkin emes edi. Men Yannyng "Shynghyshan" romanyn on jasymda qazaqsha  audarmasyn oqy­dym. Qazir oghan júrttyng kónili tolmay jýr ghoy. Solay bolghanymen Yannan kóshpendiler mә­deniyeti, tarihy jó­ninde maghlúmat aldyq. Keyingi qytay týsirgen "Shynghyshan"  filiminen keyin úly qaghangha qarsy shabuyl kóp sayabyrlady. Filimdi kórgen qazaqtar óz­derining Nayman, Kerey, Qony­rat, Jalayyr siyaqty rularyn tauyp, tariyhqa basqasha qaray bastaghany bayqaldy. Shyn­ghyshannyng ruy Qiyat. "Qyryq myng ýili Qiyat" degen qazaq ony. Patsha  qay uaqytta  bolsyn qatal. Bir  sózben aitqanda,  әr týrli әngi­me  shyqqannan keyin "Shynghyshandy" jazu kerek boldy.  Kóp kýsh ketedi. Biraq endi ómir boyy oilanghanymyz, ómir boyy jinaqtaghan bilimi­miz osy arnagha qúiylady ghoy. Ýsh jyl ketetin týri bar.Ótken jylghy qarashanyng 12-si kýni bastadym. Bes ai  rulardy týgendeumen otyrmyn.Barlyq ru emes, Shynghyshan zamanyndaghy Úly dalada, qa­zirgi Mongholiya dep atalghan jerde túrghan, jasaghan rulardy aitamyn. Mynany qaranyz, derbes qabyrghaly taypalarmen birge óz attarymen saqtalghan Shanyshqyly, Teleu,  Qiyat,  Tólengit, Taz, Tama, Toqa rulary bar. Sizderding elge etene  Kәrsón -Kerney, Shanshar ishindegi Taz Qony­rat, Sary Ýisin, Nayman taypalarynda úshyrasady. Al Qarakerey Bayjigit ishindegi Toqas, Nayman ishindegi Aq toqas, Arghyn- Quandyq ishin­degi  Sary Toqa - bәri  sol bir ru. Ony bylay dep jazdym: "Tәnirining qalauymen tarih taghdyry ejelgi jýz san rudy shalqar dalagha búrshaqsha shashyp jiberip, tobymen  to­ghys­­tyryp, әbden aralastyryp baryp, qoyny-qonyshyn toltyra qaytadan jinaghan eken"....

Arghy zamannan danqty atalarynyng tikeley múrageri bolyp tabylatyn qazaq hal­qynyng ana tilining birligi, týr tútastyghynyng ýilestigi, әdet-ghúrpynyng ortaqtyghy jәne soghan  oray ózindik mentaliytet osy últtyq  úlystar ayasynda úiysqan san ghasyrlyq qalt­qysyz aralas úrpaqtan úr­paqqa ótken tuystyq jalghastyqtyng nәtiyjesi. Bú­ryn da aitqanbyz, әlem tarihynda dәl qazaq siyaqty ejelden-aq berik qalyptasqan birtútas últ neken-sayaq, tipti joq ta shyghar. Maqsat - qa­zaqtyng tarihyn, aradaghy tarihyn negizdey týsu.

Akademiyanyng tarih institutynyng diyrektorynyng orynbasary, janylmasam Aldajúmanov bolu kerek, maghan qarsy aryzgha ózi jazbasa da qol qoyyp, "Maghauin qoldan tarih jasap shygharyp otyr, Qonyrat, Nayman esh­qashan ol jaqta bolghan joq, sonda biz monghol bolyp ketemiz be?" dep aitady. Nadandyqty qaranyz endi. Europa búdan 100 jyl, 200 jyl búryn búlardyng týrki tektes rular ekenin, Shynghyshannyng ózi monghol emes, týrik tekti ekenin aitqan, jazghan. Bәri dәleldengen nәrse.

 

 

QAZAQ  - BIRTÚTAS JÚRT

- Qazaqtyng simvoly ýsh by emes - bir han bolu kerek. Hannyng túlghasyn qasyndaghy qyryq uәzir jasamaydy. Qa­zirgi zamandy alsanyz da elding basynda jalghyz adam otyr ghoy. Ýsh by dep jýrip qazaqty ýsh jýzge bólshektep aludan saqtanuymyz kerek. Qazaq hal­qy birtútas bolghan. Barlyq uaqytta. Barlyq kezende. Býirektey bólinbegen.

Tarihta seperatizm degen bolghan. Búl bólinudi kózdey­tin, óz biyligin kóbirek oilaytyn kýiki oidan shyghatyn kelensizdik.

Túlghalardyng roli ózgeshe bolady. Shynghyshan bolmasa, ýlken imperiya qúrylmaytyn edi. Abylay qazaqty qayta tiriltti, qayta kóterdi. Bytyrap ketken qazaqtyng basyn qosty. Qazaqtyng birtútastyghy men últtyq mәselesin anda-múnda tartugha bolmaydy. Bireuler Abylaygha tiysipti, jazypty dep estigem, Búl endi zamannyng azyp-tozghanynyng bir kórinisi ghoy.

Abylaydyng býkil ómiri kýrespen ótti. Men ol turaly jazgham. Abylay jóninde de arnayy roman jazu josparda bolghan. Biraq jazatyn nәrsem óte kóp boldy. Zamanynda ótkirin emes, ótetin taqyrypty amalsyz alyp otyrdym. Sonyng ózimen aitatynymyzdy  aityp qaldyq. Abylay zamany búrynnan zerttep, tanyp jýrgen Resey men Qytay mýddeleri qarpysatyn óte kýrdeli kezen. Álgi soghymnan keyin úzynsary jaqyndaghanda kebejening týbindegi myqty mýsheler týgendeledi ghoy. Áriyne, kebeje týgesilgen joq, biraq úsaq-týiekterdi týgendep alayyq dep 5-6 jyl  әngimeler jazdym.

Qytaymen soghys tarihynda Abylay qytaylardan je­nildi dep jazady. 100 myng әskermen kele jatqan qy­taygha tosqauyl qoy mýmkin emes. Biraq Abylay dúrys tәsil qoldanghan. Jan-jaqtan útylay úryp, tiyisip sheginip  dalagha qaray alyp kelgen ghoy. Sodan imperator Syanilun eki qolbasshysyn Hadaha men Dardanany general ataqtarynan aiyryp, qatardaghy jauynger qylyp aidap jibergen. Al endi Abylay jenilgen bolsa, qytaydyng eki generaly ataq-abyroydan nege júrday bolady? Qytay alghashqy joryqta qazirgi Ayagóz qalasyna deyin kelgen. Keyin de әskerler jibergen.

Qazaqta Kótesh  degen shәiir bolghan. Bayanauyldyng tumasy. Óte daryndy aqyn edi ózi. Sol kezde uyzday jas - on segizde. Túrmysy da nashar eken. Sol aqyn Abylaygha til tiygizedi. Keyin bir jaman baytalgha minip kele jatqanda  qaraqshylardyng qolynan opat bolady. Ony Abylay qarghaghan joq shyghar. Tipti, oghan nazar da audarmaghan boluy mýmkin. Biraq, qazaqtyng úly hanyna, bir tuar túlghasyna til tiygizgeni ýshin Tәniri onyng sybaghasyn berdi.

Men ózim aruaqqa senetin adammyn...

 

 

"TAZYNYNG ÓLIMI"

- Men ony 29 jasymda jazyp edim. "Ortalyq Qazaq­stan­gha" degen iltipatym nege erekshe deysiz ghoy? Mening shygharmashylyghyma әdeby orta mәn bermey, ýn-týnsiz qalghan kezde Asan Júmadildin degen jazushy aghamyz "Tazynyng ólimi" turaly ystyq lebizin osy gazette jariyalady. Men kýtpegen oqigha boldy. Ádeby ortadaghy tanys-bilisterim ýndemey qoyghanda, Qaraghandydan búryn bet-jýzin kór­megen adamym osynshama aghy­nan jarylyp, marapattay qoyady dep ýsh úiyqtasam oiyma kirmegen edi.

Sodan beri qyryq jylday uaqyt ótti-au deymin. Tayauda "Qazaq әdebiyeti" gazetinde bir jazushy qyz "Tazynyng óli­min" taldap shyghypty. Búl - qazaq halqynyng tragediyasy. Qazaqtyng últtyq dәstýrining ayaq-asty bolyp bara jatqany, totalitarlyq rejiym, rep­ressiya - múnyng ishinde sol zamannyng zaualynyng bәri bar edi. Janaghy jas qyz sony tereng taldapty. Asan Júmadildin bile túra, týsine túra kóp oiyn irkip qalghan, myna bala oiyndaghysyn ja­yyp salypty. Endi ol ua­qytyna baylanysty sebep-saldarlar ghoy. Sol tústa ózi­miz tәrbiyelep ósirgen bir synshy jas jigit: "Sizding ne jazyp jýrgeninizdi bilemiz!", dep dónaybat jasaghan. Ondaghysy mening sovettik malaqaylardyng ornyna týlki tymaqty dәriptegenimnen últshyldyq izdegeni ghoy. "Tazynyng ólimi" - últtyn, últtyq qúndylyqtardyng joyylghany turaly hikaya edi. Sonda da jariyalanyp ketti. Sol siyaqty basqa da kóp dýniyelerdi ótkize aldyq. "Bir atanyng balalary" degen povesim kommunistik әdebiyet synshylarynyng auzyna iligip, maqtalghan jalghyz shygharmam boldy kezinde. Únamdy, únamsyz keyipkerler arqyly birtútas sovet adamynyng obrazyn jasau mindeti qoyyldy ghoy. Búl shygharmamda qazaqtyn  bauyrmaldylyghy, kendigi suretteledi. Solay bola túra qatty ketken bir jer bar. Kommunistik iydeologiya men fashistik iydeologiyanyng aiyrmasy joq deytin bar. Sol shygharmamda Yakov degen balany týsinde nemisting әskery úshaghy quady. Ol mandayynda bes búryshty qyzyl júl­dyzy bar әkesine ainalyp, betinen sýiip jatady da artynan qyzyl júldyz fashiys­terding kresine auysyp, aqy­ry jalghyz kózdi jalmauyz týrine enedi. Sheber jazushy qysymda jýrse de oiyn ót­kize alady. Qazir senzurasyz zaman bolghan song erkinirek jazasyn. Al erkin jazghannyng bir paydasy, bir ziyany bar. Paydasy - qay taqyryp bolsyn jazasyn, aitatyn sózdi aitasyn. Ekinshi mәsele - jaydaqtanyp ketui mýmkin. IYdeyanyng astynda kórkem beyne qalyp qoyy kәdik. Al jalang úran eshqashan kórkem әdebiyetti kótermeydi.

"Tazynyng ólimi" jazyl­ghaly 40 jyl ótti. Jogharyda aitqan eki adamnan basqa shygharmany taldaghan birde-bir әdebiyetshi bolghan joq. Mine, bizding әdebiyettanudyng óresi men dengeyi.

 

ShAGhYN  ÁNGIME

- Shaghyn әngimeni jazu - qiyamet- qayym dýniye. Eki ese enbekti qajet etedi. Keyde bir kýn, keyde eki-ýsh kýn jazasyn. Endi qaranyz, on әngimeng bir romannyng kólemine jetpeydi. Biraq oghan ketken enbek on ese dep aitpayyn, eki-ýsh ese kóp bolady. Áytkenmen, qalam ústaghan 50 jylda jazylghan әngimelerding ózi ýlken-ýlken ýsh tomgha toldy.

Mening jazuymnyng óz reti bar. Asyghyp, aptyghyp jazbaymyn. Biraq kýn sayyn, tórt-bes saghattan. Bala kezimnen qalyptasqan osylay. Júmys rәsimim. Kýndiz-týni, jantalasyp jazatyn jazushylar da bar. Ólip-talyp, úiyqtamay otyryp jazady. Búlay jazugha bolmaydy. Búl qalamgerding jazu kәsibinin, professionaldyq  dengeyi­ning tómendigin kórsetedi.

Bir jazarmandar aitady: kýzde jazghan jaqsy, kóktemde jazghan, qysta jazghan jaqsy dep... Múnyng bәri jazu kәsibin iygermegendikting saldary. Tórt mausymnyng bәri jaqsy.

Aspiranturagha týsken kezden bastap qalamúshpen jazdym. Men ómir boyy ghy­lymy enbekterimdi, әdeby syn maqalalarymdy, keyingi kó­semsózderding barlyghyn mashinkamen jazdym. Taghalaghan at siyaqty tyq-tyq etip oiyndy jeteleydi de otyrady. "Últsyzdanu úrany", Abay jónindegi enbekterim osymen jazyldy. Prozanyng jóni bólek. Óitkeni óte nәzik nәrse ghoy. Ghylymy zertteude, kó­semsózde, әdeby synda bastysy oy bolsa, prozada oy da kerek, biraq bastysy - beyne. "Men" shygharmamda jazghan boz qalam boldy, mynau Pragagha әkelgen súr qalam. Búqar atamyz aitqan "Aq pen qara tanytqan, dәuit penen qalamday" degendey dәuitten kolleksiya jinap jýrmin. Osynda túrghan "Túlpar" degen dәuit pen osy súr qalammen "Jarmaqty"  18  kýnde jazdym. "Alasapyran" 2 jyl 3 ai, yaghni  27 aida jazylyp bitken.  "Shynghyshandy" mashinkamen jazyp jatyrmyn.Keyin kompiuterge týsedi ghoy. Mashinkamdy 1963 jyly satyp algham. 46 jyl boldy. Qazir onyng lentasy tabylmaydy. Qúdaygha shýkir, birer jýzin alyp, keuip qalmasyn dep múzdatqyshqa salyp qoygham. Endi jetetin shyghar.

 

ÁUEZOV  ÁLEMI

- Múhtar Áuezov Abaydyng ómirbayanyn nege qayta-qayta jazdy? Sol zamanda Abaydyng basyn dau-shardan arashalap alu onay bolghan joq. Sovetke bodan kezimizde Alashtyng Abaydan aiyrylyp qaluy mýmkin edi. Sondyqtan ony orys әdebiyetining ýlgisin ús­tan­ghan aqyn retinde alyp shyghu kerek boldy. Sol kezdegi orys әdebiyeti, shynynda da ozyq әdebiyet edi. Abay Pushkindi audarghan, Lermontovty audarghan dedik. Otar el bol­ghannan keyin qojayynnyng kóni­linen shyghu kerek boldy. Shә­kәrimdi aqtar aldynda ol Pushkindi tәrjimalaghan dedik. Biraq búl onyng negizgi enbegi emes edi ghoy.

Múhtar Áuezov Abaytanudyng negizin salghanymen týbine jete alghan joq. Abay týpsiz múhit qoy. Abay turaly Ramazan Toqtarov ta roman jazdy. Ol kezde men "Júldyzda" bas redaktor edim. Ol mening orynbasarym.  Onyng ne jazyp jýrgenin bilgem joq. Bir kýni dәu qoljazbany alyp keldi. "Men Abay turaly roman jazdym" dedi. «Abay jóninde Áuezovting jazghany az boldy ma?!» dedim men.  «Balizak jó­ninde pәlenbay roman jazylghan ghoy» dedi ol. «Biz ýshin fransuz әdebiyetining dengeyi basqa. Fransuzdardyng tarihy tanymy ornynda, sondyqtan qalay jazsa da bolady. Al bizde eng ýzdik shygharma - «Abay joly». Odan basqa taqyryp taba almadyng ba?!» dedim. " Men basqasha jazdym" dedi ol. "Basqasha jaz­ghan joqsyn. Zaman ózgerdi. Kózqaras ózgerdi. Sony ghana shi­yrladyn. Kenesaryny qos­qan shygharsyn?"  dedim.  "Eng qúrmasa, oqyp kórshi?" dedi Ramazan. " Oqymaymyn!". Qolyma da ústamaymyn! Me­ning atymdy Áuezovting qúrmetine Múhtar dep ýlken atam qoyghan.  Oqymaymyn! Odan ozyp, eshtene aitqan joqsyn!" dedim.

Bizde Áuezovting bedelin kemitkisi keletin, onyng ornyna talasatyn  bir pendeler bar. Ádebiyette bireuding ornyna bireu otyrmaydy. Árkim óz ornyna otyrady. Sol Múhanmen baq synasqandar Ramazandy kótermelep әketti. Syilyqqa úsynyp, maqtap-marapattap jatty...    Sodan keyin ózi aita almaydy. Ol kezde bizden júmystan ketti pensiyagha. Syilyqqa úsynylghan song ortadaghy inilerin salyp, qolday ma eken degen әngime aitypty. Endi men aittym: Ramazan jaqsy nәrseler jazdy, nashar nәrse de jazdy. Kez kelgen jaman romanyn úsynatyn bolsa, men kónil ýshin, aghayyndyq ýshin dauys berer edim. Biraq mynaghan qarsy dauys beremin, - dedim. Qysqasy Ramazan aldy bәigeni.

Múhang óz ornynda túrady, qalay bolghanda da. Basqa jazatyn nәrse kóp qoy. Ekinshi mәsele - zertteu en­bek­teri bolsa, Qúnekeng turaly, Abay turaly. Basqasha dýniye. Endi men ózim de jazdym. Mysal ýshin aitayyn. Abaydy surettegen esse. Ol kitap  shaghyn nәrse. Jýz betke tola ma, tolmay ma? Qúday-au ózi neshe jyl  jazdym. 3  jyl ma, 4 jyl jazdym ghoy. Az-azdan. Birte-birte. Abaygha baru ýlken jauapkershilikti tileydi adamnan. Abaydy alghash shygharuda, Abaytanuda Áuezovting enbegi joghary boldy. Negizi Abaydy zerttep bitu mýmkin emes qoy. Áuezov  Abaydy zert­teu tarabynda negizin sal­ghanmen jerine jete alghan joq. Abayday múhittyng terenine jetu ýshin zaman kerek.

Mysal ýshin, men ózim Abay jóninde jazugha qorqamyn. Múny búryn aitqanmyn. Ózinning dengeyinning bәri kórinip qalady. Abaydy taldamay-aq, Abaymen salystyrmay-aq, sol óz betinmen jýre­tin bolsan, kishkene abyroylyraq bolasyn. Abaydyng terendigine  biz әli jetkenimiz joq. Men bir jazghanymda ait­qam: "Men Abaydyng tizesine jetken kezde  búryn-sondy qazaqta qalam ústaghan júrt­tyng barlyghy mening tobyghymda qalady" dep.

Abaydyng suretin jazu kerek boldy. Óitkeni mening Abaydy tanuym basqasha. Mú­hang aitqan zaman basqa boldy. Kóbinese ol aita almay ketti. Sonan song aityla almay qalghan nәrseler bar. Bizding auyl - Abay auyly ghoy. Abaydy kózi kórgen shaldardy men kórdim. Mening ózimning ýlken әkem Abaydyng aldyn kórgen.  Maqamyna deyin aitatyn. Qalay sóilegenin, qalay otyratynyn, Abaydyng minez-qúlqyn. Aristokrat bolghan, óte tәkappar adam bolghan. Endi qalay, ózi Abay bolsa, ózi Qúnanbaydyng balasy bolatyn bolsa. Ony endi artyq demokrat jasaugha bolmaydy. Bekzattyq, aqsýiektik minezi bar edi qaradan shyqsa da.

 

JAZUShYLYQ  PEN  ShEShENDIK

- Bizde sheshendik turaly úghym mýlde teris. Býkil qazaq demeyin, qauymnyng pikiri teris. Júrttyng úghymynsha jiynda elirip, kótermelep sóileytin bolsa, bizding jazushylar ortasynda da, solardy sheshen eken deydi. Sheshendik - maghynalylyq jәne әserlilik. Maghynaly sóilese, júrttyng kóniline әser etetin bolsa, sol - sheshendik. Qazaqtyng arghy zamanyndaghy  sheshendikting әr uaqytqa  say әr týrli sipaty boldy. Ol zamanda beynelep sóiledi. Ejelgi týrik, Shynghyshan zamanynan keshege deyin solay bolyp keldi. Al býgingi sóz tipti basqasha. Maqaldap-mә­teldep sói­legen jón. Biraq sóz ót­kirligi men maghynalyq әserinen aiyrylyp qalmaugha tiyis.  Jazu men sóileu eki týr­li nәr­se shyndyghynda. Mәselen, lepirip sóileushining sózin hat­qa týsirinizshi sol betinde. Ol әnsheyin nәrse bolyp shyghady. Ekinshi bir mәsele bar. Kóbine jazu degendi bir qa­lyp­qa týsken shema dep úghatyn adamdar bar. Olay emes, jazudyng ózi sóileu tilinen shyqqan. Mening prozamnyng bir ereksheligi - qazaqtyng sóileu ýlgisin óte qatty paydalanam.

Al iysi qazaqta Áuezovtey sheshen kisi kórgem joq. Men bir kezde Qazaq Uniyversiy­tetin­de osy ghúlamanyng dәrisin tyndaghan shәkirtimin. "Abaytanu" kursynan leksiya oqy­dy. Ol minbeni paydalanbaytyn. Kәdimgi stol basyna otyratyn. Men dәl sonday ekinshi stoldy tirep qoyyp otyratyn edim. Keudesi zor, iyghy ken, soghan qaramastan shyqshytty,   mandayly basy tym ýlken kó­rinetin. Kózi oily, múndy edi. Ong jaq shekesinde, samay ýs­tindegi qara- qonyr meni әli kóz aldymda. Múhang leksiya barysynda lepirip, jelpinip te sóilemeushi edi. Aspay-saspay, anda-sanda sәl-pәl jótki­rinip tamaghyn kenep qoyyp, birqalypty qonyr ýnmen, óz oiyn mәnerlep, orayly sóz­ben útymdy jetkizetin. Keyde baysal aqqan dariyaday tógilip ketedi. Múhannyng lepesi -  oily, maghynaly, qazaqy sheshendikting ózgeshe ýlgisi edi. Keybir sәtterde qúran maqamy anyq andalatyn. Tereng maghyna men syrly әuez, kórkem oy men tyng tolghamdar - Múhannyng әrbir sabaghyn  shyghystyng siqyrly ertegisine úqsatar edi.

Myqty jazushynyng bәri birdey sheshen bolmaghan. Tipti, sóiley almaytyndary da bar.  Mәselen -  Gogoli. Býginde bý­kil dýniyejýzi onyng eki jýz jyldyghyn atap ótip jatyr ghoy. Sol zamanda aghylshyn, fransuz, nemis әdebiyeti óz biyiginde túr edi. Biraq, Europada Gogolige teng keler prozashy bolghan joq. Gogoli - orys prozasynyng kósh basynyng biri, hәm biregeyi.

Sol Gogoli әu basta tarihshy múghalim bolghan. Uniyversiytette sabaq  bergen eken. Sóiley almaghandyqtan aqyry múghalim bola almay ketip qalghan...  Al, endi, Gogoliding jazuy ghajayyp jazu ghoy.

 

 

"TOLGhAUY

TOQSAN  QYZYL  TIL"

- Men Áuezovting maqtanghanyn kórdim. Ony menen basqa estigender bolghan shyghar, jazyp  qaldyrghan menmin. Bir leksiyasynda Abaydy taldap otyryp, "Mening tilimde Abay tilining mәdeniyeti bar" dedi. Búl birinshiden, Abaydy qanshalyqty pir tútqany, ekinshiden, ózin úlyqtaghany, ýshinshiden, shyndyq qoy.

Mening tilimde Abay tilining jәne Múhtar Áuezov tilinin, býkil qazaqtyng ótken halyq әdebiyetining tili bar. Sonymen qosa qazaq auyz әdebiyetin, orta ghasyrlyq týrik tildi әdebiyetin, mәdeniyetin boyyma sinirdim. Mysaly, Abay ti­linde orta ghasyrdaghy týrik prozasynyn, Babyrnamanyng hikayashyl ýlgisi bar. Keyingi әdebiyette ol qoldanylmaghan, qoldanystan shyghyp qalghan.

Til degen bir orynda túr­maydy.  Til damidy. Mysaly, orys әdebiyetining tili, ne­mistin, aghylshyn әdebiyetining tili kóp ózgergen. Ýlken qúrylymdardy, kýrdeli qúrylymdardy jazushylar jasaydy. Halyqtyng tilin damytatyn sol halyqtyng ishindegi sóz qadirin biletin adamdar. Qazaqta - biyler. Damyghan degen elderding ózinde әdebiyetshiler tili birqalypty bolmaghan. Orystyn  Lomonosov, Derjavin zamanyndaghy әdebiyetting tili bir basqa, tipti Pushkin kezinde bir basqa da, Tol­s­toy, Dostoevskiy,Turgenev, Gogoliden  bastap kýrdelilenedi. Mening tilimde batystyng ýlken prozasynyng da ýlgisi bar. Ol  ýlgini qalay alu kerek. Ol  ýlgini tilding últtyq tabighatyna ynghaylap tandap alu kerek. Sodan keyin bizding sóilem qúrylysymyz mýlde basqa ghoy. Mýldem basqasha. Oy aghymy degen bar. Adam qalay oilaydy, qalay sói­leydi. Men sóilemning bәrin qazaqtyng tilining ejelgi tabighatyna sәikestendirip, qazaqtyng ózining tilining tabighatyna qaray qúramyn. Abay atam aitqan ghoy:

Alystan sermep,

Jýrekten terbep,

Shymyrlap boygha  jayylghan;

Qiuadan shauyp,

Qisynyn tauyp,

Taghyny jetip, qayyrghan -

Tolghauy toqsan qyzyl til,

Sóileymin deseng ózing bil.

Taghy degen jabayy jyl­qy. Kәdimgi Prjevaliskiy jylqysy. Keremet jýirik bolghan. Qazaqtyng tili turaly búl. Qazaqtyng tili sonday til. (Qaranyz: Abaydyng 2005 jyl­ghy shygharmalar jinaghynyng 2 tomdyghynda  «taghyna» dep qate basylghan. 1 -tom,  87-bet. «Jazushy» baspasy. Avtor). Sondyqtan men óte qatty mәn berdim tilge. Oy aghymyna sәikes, kónil-kýiine sәikes qazaqtyng sóilemin týgeldey basqasha qúrdym.

Mening Kurchatkin degen dosym "Alasapyrandy" au­dardy. Orystyng ýlken jazushysy. Moskvagha bir barghanymda bir sóilemdi audara almay otyr. Men basynda ait­qam, sóilemdi sóilem qalpynda audarasyng dep. Qysqa sóilemdi qysqa. Bir sóz bolsa, bir sóz. Kóp sózdi kóp sóz qalpynda dep. Sóitsem bir bettik úzaq sóilemdi audara almay otyr eken. Men aittym: Sonda Tolstoy men Turgenevting tili mening tilime jetpey otyr ma, әlde sening tiling jetpey otyr ma? Mynany tý­gel audar, búzbay,- dedim. Ol búzbay audaryp otyrdy. Qúrmalas sóilemnin, úzaq sóilemning mәnisi qúrylymynda. Mysaly, kiyiz ýiding qúrylymy bireu-aq qoy. Uyghy bar, keregesi bar, biraq bireu-aq. Sol siyaqty sóilem de jinalyp kelip bireu-aq bolu kerek. Janaghy Kurchatkin "Alasapyrandy" sói­lem­nen sóilem shygharyp oty­ryp, birme-bir audaryp shyqty. Oryssha audarmasy qazaqsha týpnúsqadan kitapqa basqanda 5 baspa tabaqqa, 100 betke kóbeyip ketti. Ol any­ryp qaldy. Sodan men aittym, orys tilinen qazaqtyng tili әldeqayda bay, iykemdi, yrghaqty, maghynaly, әsem, yq­sham, әuez­di, eki tildi salystyrugha bolmaydy, qay jaghynan al­ghanda da, bizding tilimiz artyq. Men qazaqtyng sóilemin týgeldey, qazaqtyng jazu mәdeniyetin mýldem basqa satygha kóter­dim. Men jazghannan keyin qa­zaqtyng tili búrynghydan ekpin­di boldy, búrynghydan ótkir boldy jәne búryn­ghydan keng boldy, búrynghydan tereng boldy dep. Ol - ras nәrse. Qazaq tilin tek qana arab tili­men salystyrugha bolady. Jalpy arabtyng tili әlemdegi eng bay, eng oralymdy, eng әdemi til. Al qú­rylymy jóninen alghan kezde qazaq tili sonday dәrejede.

Endi qazaq kórkem әdebiyet tilining tarihy orys әdebiyet tili  tarihynan da, aghylshyn әdebiyet tili tarihynan da aryda. Orhon-Eniysey jazbasyn qaranyz. Bizdin, qaranyz, qazaq tilining qazirgi jazu ýlgisi. Orys­tyng XII  ghasyrdaghy "Igori polki turaly jyr" degen jalghyz shygharmasyn qazirgi orys týsinbeydi ghoy au­darmasyz. Al bizde V-VIII  gha­syrlarda tasqa qashalghan úly, ghajayyp múralarymyz  bar. Kýlteginnin, Bilge qaghannyn, Tonýkýktin  basyndaghy jazu, Moyyn shor jazuy. Ol kezde býkil Europada joq, onday eskertkish, mәdeniyet.

Qazaqtyng tili sol ózining qalpynda. Qazaqtyng tilining túrpaty óte joghary. Qazaqtyng tili - әdebiyettin, mәdeniyetting tili. Al sayasattyng tili, ol ekinshi basqa mәsele. Mynaday ýlken әdebiyet jasaghan til, qanshama halyq sóilep otyrghan til qor bolmaydy. Ekinshi mәsele, ýkimet sóilemeydi eken dep men qazaqtyng tilinde jazbay qoyamyn ba?

 

 

TÁNIRDING BERGEN ÓNERI

- Eger Tәniri sizge quat bergen bolsa, daryn bergen bolsa, kókireginizge bir sәule qúighan bolsa, ony ayalap ústaghan abzal. Búl daryn az ba, kóp pe - sen ony eshkimnen tartyp alghan joqsyn. Berse - ony saghan Alla berdi.

Basqa salany aitpay-aq qoyayyn, ózimizge etene tanys jazu-syzu tóniregine oy salsaq, Tәniri aqyn bolsyn, jazushy bolsyn dep bir pendesin tandady. Kókiregine sәule qúidy. Mening Serik bauyrym siyaqty. Alla sәulesin aqyn Aqsúnqarúlynyng kókiregine qúidy! Onymen qatar, qanjyghalasa tughan balalargha onday qasiyet bergen joq.

Daryn - qaryzgha alghanday nәrse. Endi sol Allanyng amanat etip tapsyrghan qabilet-talantyn ornymen júmsau - adamgha mindet, paryz. Tәniri tandaghan song saghan paryz, mindet bolyp týsti. Eger adam Tәniri bergen sol daryndy syilamasa, tragediyalyq jaghdaygha úshyraydy. Ádebiyet tarihynda múnday mysaldar kóp.

Alla Taghala әu basta kóki­rekke bir sәule týsirip, bir mindet artsa, sony atqaryp shyghatynday uaqyt ta beru kerek.

 

 

EUROSENTRIZM

EZULEP TÚRGhAN KEZENDE

- Eurosentrizm degen bir aghym bar. Búl - indo-europa, batys halyqtarynyng órkeude ýstemdigin әigileytin bir ilim. Mine, bes jýz jyl boldy, әsirese, songhy ýsh ghasyrda adamzat mәdeniyetine aitarlyqtay ziyandy yqpalyn jýrgizip keledi. Olardyng oiynsha, búlardyng ýlgisi - әlemdegi eng ozyq ýlgi dep esepteledi. Qalghan júrtqa múryn shýiirip qaraydy.

Meninshe, әrbir halyqtyng әdebiyeti ózining últtyq dәstý­rine say, últtyq mýddesine qyzmet etui kerek. Últtyq әdebiyet, eng әueli óz últynyng kósegesin kógertui kerek. Songhy ret mening "Shahan sheri" degen romanym 1986 jyly orys tiline tәrjimalandy. Sodan beri jiyrma shaqty jyl ótti. Mening birde-bir shygharmam oryssha shyqqan joq.

Lev Tolstoy dýnie jýzi ýshin emes, ormanday orys júrty ýshin jazdy. Japon jazushysy japon halqy ýshin jazady. Europanyng negizgi tilderinde jazghan jazushylardyng barlyghy jalpaq júrtqa mәshhýr bolady. Búl olardyng daryn qabiletining myqtylyghynan emes.

Meni bir orys nemese ne­mis oqymasa qoysyn, qazaq oqysa - jetedi! Bizding qazaqtyng prozasynyng býgingi dengeyi - Europanyng eng ozyq prozasynyng dengeyimen birdey.

 

 

STENDAL JÁNE BEKEJAN   TILEGENOV

- Fransuzdyng Stendali degen jazushysy bolghan. "Qy­zyl men qara" degen әigili romannyng avtory. Sony zamandastarynan eshkim týsinbegen. Oqymaghan. Tipti, mensinbegen  deuge bolady. Sol Stendalidi sol kezde ýsh elden ýsh-aq adam baghalaghan kórinedi. Kim deysiz ghoy? Fransiyada - Balizak, Germaniyada - Góte, Reseyde - Pushkiyn! Stendali búl dýniyeden qaytqannan keyin jiyrma jyl óte jazushy retinde mo­yyndala bastady. Elu-jýz jyl ótkende úly jazushy atandy. Búl bizden góri mәdeniyeti joghary Fransiyada bolghan jaghday.

Endi bizge keleyik. Bekejan Tilegenov degen talantty bir jazushy baghalanbay barady. Onyng klassikalyq eki romany bar. Bireui - "Qara jel" dep atalady. Ana Semeydegi poligon turaly. Ekinshisi - "1986 jyl". Búl  1986  jylghy Jeltoqsan kóterilisi turaly emes, búl partnomenklatura turaly. Ózi 4-5 jas ýlken  bol­ghanmen biz bir buynbyz ghoy.  Múnday zamandyq taqyrypqa arnaghan  búnday shygharma jaz­ghan eshkim  bolghan joq. Men osy turaly arnap maqala da jazdym. Biraq, sanagha sinip qalghan, kóp eshkim moyynday qoymady. Ózine Stendali taghdyryn aitqam.

Bekejan  qazaq әdebiyetining klassiygi, óte ýlken jazushy. Bi­raq eshkim elep-eskerip ot­yr­ghan joq. Aytpaydy da. Men jazgham, bizding qazaq halqy ýlken halyq bolatyn bolsa, bizding qazaqtyng әdebiyeti ýlken әdebiyet bolatyn bolsa, poligon siyaqty qasyret atausyz qalmau kerek dep. Poligon ýlken qasyret boldy ghoy. Bir ýlken jazushy  jazu kerek dep. Al Bekejan sol mindetti atqaryp shyqty. Halyq aldynda. " Qara jel" - ghajayyp  roman. Men birden ala salyp, jurnalgha bastym. Ol kezde әli dýniyening ózgermegen kezi bolatyn. Ózi qalay bolar eken, ne aitar eken dep oilap jý­ripti. Sol qalpynda "Júldyz­gha" basyp shyghardyq. Ekinshi romany 1986 jyldyng 1  qantarynan bastalyp, jeltoqsanmen ayaqtalady. Múnda býkil bizding partiyalyq basshylardyng minezi, qúlqy, beyneleri, prototipteri de bar, әriyne. Búl romandardyng keyingi taghdyry Stendalidikindey bolsa, jaqsy ghoy.

 

 

 

SURETKER

- Men sayasatker emespin - Suretkermin. Sayasatker el ishinde bolu kerek. Elding tir­shilik qareketine belsene aralasugha mindetti. Jazushygha el ishinde otyru shart emes. Osydan 60-70  jyl boyy elden jinaghan ruhany qazyna jýrek týbinde jatyr. Endi sony jal­ghannyng jaryghyna shygharyp ketsek... Ony Almatyda otyryp jazasyng ba, Amerikada otyryp jazasyng ba - mәsele múnda emes, qalamynnan tughan tuyndylaryng tughan eline jetip jatsa bolghany.

Turgenev barlyq dýniyesin shetelde jýrip jazdy. Gogoliding ózi Reseyge alystan baryp kóz salghan. Gersen ghúmyr boyy shetelde jýrip enbek etti.

 

 

ChEHIYa

- Búl ózining eldigin saqtap, europalyq bolmysyn aiqyndap otyrghan kishkentay ghana el. Áuel bastan el boludyng dúrys jolyn tanday bilgen júrt. Sosialistik elderding ishinde ekonomikasy kýiremey, el-júrty kýizelmey, naryqtyq ekonomikanyng bazaryn bazarlap jýrgen memleket osy.

Eng ghajaby, múnda alansyz tirlik etip, kósile jazugha mýmkindik mol. Bireude bireu­ding júmysy joq. Ósek-ayan, qanqu sóz estilmeydi. Jazushygha keregi osynday janynyng tynyshtyghy ghoy.

Maghauiya   Sembay.

(Qaraghandylyq qalamger Maghauiya Sembaydyng pragada túryp jatqan qazaq әdebiyetining klassiygi Múhtar Maghuiynemen әngimesi «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jariyalanghan).