Myna bir qanatty sózdi kóbiniz bilesizder: «Adam-pende ózi tanymaytyn nәrsege dúshpan bolady» degen.

Olay desek, dәl qazirgi kezde keselimen әlemdi jaulap «pandemiya» dep at alghan auru tudyrghysh virus turaly biz ne bilemiz? Ol jónindegi dýniyejýzilik aqparat tasqyny sol virustan da kóp tarap jatyr. Alayda, dәl osy «jaudyn» ne ekeni, onyng tabighaty qanday ekeni, qalay tarap, qayda ósip-ónetini jónindegi «ghylymiy-kópshilik aqparattyn» óte azdyghy bayqalady. Sol ýshin osy virus dep atalatyn «kórinbeytin jau» turaly az ghylymy maghlúmat aita ketsem, dúshpandy tanudyng qorghanugha da paydasy tiysin degen niyet dep bilersizder.

Osydan ýsh jýz elu jylgha tayau uaqyt búryn yaghny 1673-jyly Gollandiyalyq ónertapqysh Levenguk ózi jasaghan ýlkeytkish shyny arqyly tamshy sudan «kishkentay jәndikterdi» yaghny biz qazir «bakteriya» dep ataytyn tirshilik iyelerin alghash ashqan edi. Sóitip, Bakterologiya degen ghylym salasy osydan bastap damyghany sonsha, adamzat qazir bakteriyalardyng týrli-týrli paydalysyn sharuashylyqqa qoldanyp, auru tudyratynyna qarsy vaksina dayyndap, auyrtqan kezde jazyp alatyn qanshama týrli antibiotikterdi de jasap qoydy.

Aytayyn degenim, osy «kishkentay jәndikterdin» týrining sonsha kóptigi. Jer betinde omyrtqaly, omyrtqasyz dep ýlken eki topqa bólinetin kózge kórinetin kishkentay, óte ýlken alyp qanshama jәndik-januarlar bar ekenin Biologiyadan bilemiz. Al, bakteriyalardyng týri osylardan 25 ese kóp! Al, sanynyng shegi joq dese bolady. Bakteriya qolayly jaghday tughanda әr bir jiyrma minutte eki ese kóbeyedi. Múny bylay týsinuge bolady, jalghyz bakteriya osylay óskende jer betin on kýnde tolyq jaba alady!

Sodan da, bakteriya jer betining býkil týkpirinde tirshilik etedi. Bir gramm topyraqta ýsh milliardqa deyin, ózenning bir santiymetr kub taza suynda jýz mynnan kem emes, ýlken qalalardyng aua tozanynyng santiymetr kuby sayyn sudaghydan sәl ghana az osy bakteriyalar «sayran salyp» jýredi. Jauyn tamshysynda ghana óte az, ne bolmauy mýmkin.

Bakteriya tipti, múhittyng eng tereng tas qaranghy týbinde de, jýzdegen metr terennen atylyp shyghatyn arteziyan sularda da, jer asty múnay qúramynda da, ottay janghan sahara qúmdarynda da, antariktikanyng múz-jartastarynda da kezige beredi.

Al, adamnyng óz denesinde de týr-týri qaptap jýr. Onyng adam denesine qyzmet etetin paydalysy da, dene әlsiregen kezde bas salyp auru tudyratyn týri de qatar tirshilik etude.

Mәselen, toq shegimizdegi bakteriyanyng mikroflorasy bizdi jylumen qamtamasyz etetin energiya kózi әri jegen azyghymyzdyng eng songhy qaldyghyn qortatyn eng paydaly týri. Al, jútqynshaq bezindegi streptokokk degen bakteriya «angina-tonzilliyt» degen densaulyqqa ziyandy sozylmaly aurudyng qozdyrushysy.

Mine, osylaysha bizding býkil denemiz bakteriyalardyng «kvartirasy» dese de bolady. Bet-jýzimiz, shashymyzdyng arasy, býkil denemizdegi terilerding tesikteri, qol, sausaq, tyrnaq asty, auyz, múryn quysy... qoyshy bakteriya mekendemeytin bir jer taba almaysyz!

Múny nege aityp otyrsyz, bakteriyanyng virusqa qansha qatysy bar, degen súraq kókeyinizge tuyp kele jatqan bolu kerek. Óitkeni, osy kózge kórinbeytin eki jәndikting ózara baylanysy auru tudyratyn virustan qorghanu jaghynan óte qatysty ekenin týsindiru ýshin aityp edim. Endi, soghan kelemiz.

Bakteriyanyng eng kishkenesi 2-4 mikron, al eng ýlkeni 40 mikron bolady. Bir mikron degen milliymetrding myng da bir bóligi ekenin oilasanyz, bakteriyanyng qanshalyqty kishkentay ekenine tanqalasyz. Sóite túra bakteriya bir jasushaly kәdimgi jәndik, óz-ózining ózgeshe týri bar, kóbeyedi, óz jauynan saqtanady... degen sekildi.

Al, bizge «jau bolyp tiyip jatqan» virustyng kólemi qanday? Orystyng bir virusolog ghalymy ony adamdargha týsinikti bolu ýshin bylay salystyrypty: virusty bir tiyndyq dóngelek dep kórsek, eng ýlken bakteriya onyng janynda Mәskeuding «Dinamo» degen stadionyndaghy futbol alanynday depti. Yaghni, virus bakteriyany ólsheytin ólshemnen myng ese kishi millimikron degen ólshemmen mólsherlenedi eken. Mәselen, midyng meningit auruyn qozdyratyn virusy 30 millimikron, al temeki japyraghyn shybarlaytyn virus búdan eki ese kishi, ausyl qozdyrghysh virus 8 millimikron ghana.

Mine, virus osynsha kishkentay bolghandyqtan da ghylymda belgili bolghanyna jýz jyldan ghana asty. Yaghni, 1892-jyly Resey ghalymy Dmitriy Ivanovskiy úzaq uaqyt jasaghan jankeshti tәjiriybening nәtiyjesinde «temeki japyraghyn shybarlap» auyrtatyn keselding bakteriyadan da kishkentay «belgisiz jәndikten» ekenin tapty. Biraq, ony eng zor ýlkeytkish mikroskoppen de kóre alghan joq. Tek qana, auyrghan temeki japyraghynan alynghan sóldi erekshe nәzik sýzgimen  kóp qayta sýzu arqyly sonday jәndikting bar ekenin dәleldedi.

Osy virusty tek qana elektrondyq mikroskop iske asqan song kórgende yaghny 200 myng ese ýlkeytkende kózge týsetin qaryndash pishindi «tirlik iyesi» bolyp shyqty. (Adamzat aldyndaghy osynday eren enbegi ýshin keyin bolsa da Reseyding Virusologiya institutyna Ivanovskiyding atyn bergen eken.)

Alayda, Virusologiya ghylymy op-onay qalyptasa salghan joq. Kóptegen biolog ghalymdar virusty jәndik emes, kýrdeli himiyalyq zat dep atady. Óitkeni, virusta jasusha-kletka joq edi. Virustyng býkil týri óte kýrdeli proteyn beloktary men nukleyn qyshqylynan qúralady. Proteyn belogyn virustyng qaby desek, nukleyn qyshqyly onyng ózegi sanalady.

Mәselen, temeki japyraghyn auyrtatyn virus tayaqshasynyng ishindegi nukleyn qyshqylynyng úzyn molekulasyn erekshe tәsil arqyly jeke suyryp alghanda ol «jәndiktik» qasiyetinen dereu aiyrylyp, әnsheyin himiyalyq zattargha ainalyp shygha kelgen. Virus kezindegisi sekildi birinen-biri kóbeyetin, óz týrin saqtaytyn, ortanyng keri әserinen «qashatyn» qasiyetinen aiyrylyp qalghan. Búl ghajap tәjiriybe, qalay dese de, virustyng eng qarapayym jәndik ekenin kórsetip berdi.

Sonymen qatar, virustyng ózegin qúraytyn nukleyn qyshqyly onyng negizgi qasiyeti, tirlik belgisi ekendigi de anyqtaldy.

Osynday, qanshama zertteulerding nәtiyjesinde sonsha jýz jyldan beri adamzatty talay qyrghyngha úshyratyp ketken «túmau-gripp virusynyn» týr-týri belgili boldy. Bauyrdyng júqpaly dertin tudyratyn virus týrleri de әbden tanyldy. Sóitip, virusologiya ghylymy medisina salasynyng bir qanaty bolyp, odan saqtanudyn, emdeuding joldary da jolgha qoyylyp kele jatqan edi.

Virusologiyanyng eng negizgi janalyghy virustardyng parazit jәndik ekendigin ashqany. Osyghan baylanysty virustardy negizgi ýsh topqa bóledi: Qazir ósimdik tekti 200 týrli virus anyqtalghan. Al januar jәne adam tekti vrustardyng da týrleri sol shamada.

Bylaysha, aitqanda virustar tek qana tiri, jandy organizmde ghana tirlik ete alady degen sóz. Osynsha týrli virustar óz «tandaghan ólkesinde» ghana tiri bola alady. Mәselen, ósimdik tekti virustyng januar men adamgha qatysy joq. Alayda, januar tekti virustar adamgha júgha alady. Al, adam tekti virustyng da adam denesinde «jaqsy kóretin» arnayy jerleri bar. «Sarsýzek» yaghny gepatitting «s», «v» t.b. týrleri tek bauyrgha kirip sony býldiredi. Gripp virustary kenirdek, bronhlarda tez ósedi degen sekildi...

Endi, virustar qaytip taralady, qalay júghady degenge keleyik. Maqalamyzdyng bas jaghynda topyraqta, auada, suda... qanshama bakteriyalardyng bolatynyn aittyq. Mine, auru tudyratyn virustar uaqytsha osy bakteriyalardy «kólik» ete alady. Kózdegen jerine jetkenshe biraz uaqyt «ózinen ýlken» osy jәndikti panalay túrady degen sóz. Túmau-gripp tudyratyn virusty medisinada «Tynys joldarynyng jedel túmauy» (ORZ) yaghny aua-kópirshikteri arqyly jedel taralatyn virustyq júqpaly auru dep ataydy.

Bylaysha aitqanda, gripp-túmaumen auyrghan adamnyng týshkirik, jóteli, sóilegeni arqyly ainalagha shashyraghan virustar auadaghy bakteriyalargha jabysyp basqa sau adamdargha tasymaldanady degen sóz. Auadaghy bakteriyagha jabysqan myndaghan jana virustar basqa adamdardyng tynys jolyna, múryn quysyna, auyzyna, jútqynshaghyna kirip keledi. Kirip kele sala jana virus endi, adamnyng ózine qolayly jeri sanalatyn tamaq, múrynnyng kilegey qabatyna jabysa bastaydy.

Alayda, adamnyng arnayy qorghanysqa arnalaghan kilegey qabattary jana shabuyldaushy virustardy «hosh keldin!» dep, qúshaghyna almaytyny anyq. Eng birinshi kezekte, týshkiru arqyly «kirip kelgenderdi» quyp shyghu amaly iske asady. Odan, aman qalghan virustardy kilegey qabattyng «eritip jiberushi» sólderi iske jegilip jonggha kirisedi. Odan da aman qútylyp kenirdekke qaray qashqan virustardy «jótel» degen refleks qaqyryqpen qosylyp quyp shyghudy qarastyrady.

Sonymen qatar, syrttan «virus» degen jau kirip kelgendigi býkil denede erekshe týisik arqyly jariyalanyp immundyq-jýie yaghny denedegi Ishki Ister qorghanysy qarsy shabuylgha dayyndalady. Sóitip, limfadaghy, qandaghy qanshama «arnayy týiirshikterdin» sandary әdettegiden molaytyp, qorghanysqa dayyn túrady. Múnday tabighy «SOS»-tyng eng alghashqy belgisi dene temperaturasynyng erekshe qyzuy arqyly bilinedi.

Biraq, qauipti virus denege kire sala onday «SOS» jariyalanbaydy. Yaghny «jasyryn» kezeng degen bolady. Búl denege kirgen virustyng adaptasiyagha týsip kýsh alghansha «búghyp jatuy» dese bolady. (Shetelden auyrghanyn bilmey kelgender osy kezende qalghandar).

Al, qazirgi taralyp jatqan «koronavirus» osy gripp-virusyna óte úqsaydy. Kópshilik tyghyz jinalghan jerde tez taraluy, ýlken qalalarda kóbeii búl virustyng da aua-kópirshik arqyly, auadaghy bakteriyalardy «kólik» etetinin dәleldep túr. Jәne, júqqan adamdardyng da eng әueli tynys jolyn býldirude. Sol sebepten de, ýlken qalalardaghy kóshelerde auqymdy dezinfeksiyalarynyng jýrgizilui auadaghy jәne basqa zattardaghy bakteriyalardy qyryp-joi arqyly virustardyng jolyn kesu bolyp tabylady.

Al, virustardy júqtyrghan adamdar bolsa ony әli jetpegen jerge «tasymaldaushy» degen sóz. Sol sebepten de, indetti odan әri taratpaudyn, qoghamdy saqtaudyng birden-bir joly «Karantin tәrtibin» ornatu ekeni anyq.

Adamzattyng songhy Elshisi (s.a.u.) de: «Indet taralghan ólkeden shyqpandar әri indet taralghan ólkege barmandar», degen hadiysin qazir epiydemiologiya ghylymy jan-jaqty dәleldep qoyghany tegin emes.

Osyghan sәikes, búl indetten jeke adamnyng eng tiyimdi saqtanu jolyn da osy sýnnetke baylanysty etip aitsaq býkil adamgha týsinikti bolar dep, ýmittenemiz. Payghambarymyz (s.a.u.): «Músylman adam qayda jýrse de dәretpen jýrsin», degen maghynadaghy hadiysin amanat etkeni, myna dýniyede pәle men indetten saqtanudyng birden-bir joly ekenin kórsetip túrghan sekildi.

Kýnine bes ret, keyde odan da kóp ret alynatyn dәretting tórt paryzy, biz jogharyda aitqan denening ashyq jerinde jýretin bakteriyalardy juyp, tazartyp túratyn ghajap ghibadat ekeni anyq.

Al, dәretting sýnneti sanalatyn tamaq, auyz quysyn әr joly ýsh retten qarghara arqyly shang, múryn quysyn da kensirikke deyin ýsh retten shaydyng qanshalyqty manyzdy ekendigi maqalada aitylghan mәseleni úqqan adam ýshin óte týsinikti shyghar.

Óitkeni, óte taza túrghan múryn quysy men tamaq quysy shang basqan, kir basqan quystan artyq ekeni, indetke qarsylasu qabileti joghary bolatyny belgili emes pe!? (Mәshiynenizding bitelgen may-filtrin auystyratynynyzdy eske alynyz!)

Úly Jaratushy әrbir adamnyng múryn, tamaq quysynda ghajayyp qorghanys jýiesin jaratyp qoyghandyghy, bizding taghyp jýrgen mask-túmyldyryqtan artyq ekenin sәl oilanghan adam úgha alady deymiz. Osynday qarapayym, aqsha júmsalmayyn, aryp-sharshamaytyn tiyimdi bir saqtanudy músylman retinde, búrynghy dәrger retinde otandastaryma aitudy ózime mindet sanadym. (Basqa saqtanu, emdelu joldary jetkilikti aityluda)

Al, qazirgi aqparatta kóp jazylyp jatqanday qariya adamdardyng búl indetke tez shaldyghuy olardyng múryn, tamaq kilegey qabattarynyng kәrilikten júqaryp әlsireui jәne immundyq-qorghanys jýiesining de azangy dep úghu kerek.

Jәne, bir pikirdi qosa ketsem dep, edim. Osydan jýz jylgha tayau uaqyt búryn grippting taghy bir pandemiyasy taralghan kezde әldebir fizik ghalym «Búl gripp kýnning radiaktivtigine baylanysty kýsheyip túr, kýn aktivtigi azayghan kezde toqtaydy» degende, nadan kópshilik «aspandaghy kýnning jerdegi aurugha qanday qatysy bar?» dep, mazaq qylypty. Biraq, búl ghylymda qazir dәleldenip qoyghan qúbylys. Qazir de, osynday vrustyng órshui, dýniyejýzinde aua-rayy kataklizmderining kýshengi jer sharnyng magnit órisining auytquynan degen boljamdar da aityluda. Rasynda, sheksiz әlemdi bir-birimen Úly Jaratushynyng sebepter zandylyghy ústap túrghanyn qalay joqqa shyghara alasyz...

Sondyqtan, keybir sayasatker-blogerlerding «Búl qytaydyng bakterologiyalyq soghysy» degeni ghylymy sauatsyzdyghy. Jandy virusty qoyyp, adamzat tehnologiyasy әli kýnge kýrdeli beloktardy da qúrastyra alghan joq. Sonda, Jaratushynyng ghana kýshi jetetin jahandyq qúbylysty «qytaylar basqaryp jatyr» deu tym kýlkili nәrse.

Qayta, Islamtanushy ghalymdardyng «Búl Úly Jaratushynyng adamzatqa jasaghan eskertui, kóptegen hikmeti bar ghalamdyq qúbylys» deui әldeqayda aqylgha qonymdy sekildi.

Abay Mauqaraúly,

jazushy-jurnalist.

Abai.kz