Býgin әlemde koronavirus pandemiyasy jaylap, 1,3 mln azamat dertke shaldyghyp, Qazaqstan tarihynda alghash ret tótenshe jaghday jariyalanyp, qalalar karantinge jabylyp jatqanda elimizding barlyq biylik tarmaqtary, memlekettik organdary bekitilgen mehanizm boyynsha júmys istep túr. Qogham Ýkimet bekitken erejelerdi saqtap jýr. Yaghni, qysyltayang uaqytta halyq zangha baghynatyn azamattar ekenin kórsetip, bassyzdyqqa jol berilmedi. Múnyng sebebi ne? Qazaqstan memleket retinde tolyq qalyptasyp, sayasy jýiesi «aqausyz» qyzmet etuinde.

Sayasy jýiening negizin qalaushy retinde Elbasy N.Nazarbaev koronaviruspen kýresu maqsatynda BizBirgemiz qoryn qúryp, oghan eldegi auqatty azamattar qarjysyn qúiyp, viruspen kýresuge ýlesin qosu bastamasyn kóterdi. Otandyq kәsipkerler shama-sharqy kelgenshe kómek qolyn úsynyp jatyr. Býgin 41 mln dollar qarajat jinaldy. Búl pandemiya kezinde qajetti qorghanys zattaryn, medisinalyq apparat, testterdi satyp aluda ýlken kómek. Yaghni, tótenshe jaghday kezinde de memlekettik qyzmet te, biznes te, qogham da ortaq maqsat ýshin júmyla bildi. Búl Elbasy qalyptastyrghan sayasy jýiening týrli jaghdayattarda saghat mehanizmi sekildi mýltiksiz qyzmet ete alatynyn taghy bir ret dәleldedi.

Alayda atalghan nәtiyjege elimiz bir kýnde qol jetkizgen joq. Qazaqstan tәuelsizdik alghannan song el basshylyghy aldynda túrghan eng manyzdy súraqtyng biri sayasy jýienin, memlekettik qúrylymnyng formasyn tandau edi. Kelmeske ketken KSRO qúramynda bolghan kórshilerding biri parlamenttik respublikany tandasa, basqasy federasiyany qalap jatty. Kópetnosty, kommunistik jýiening sarqynshaghy saqtalghan, ekonomikasy qúldaru aldynda túrghan memlekette reformalardy jyldam jýrgizuge mýmkindik beretin әri qoghamnyng talabyn estip, oghan jauap qayyra alatyn sayasy jýie qajet edi. Osy sebepti tandau demokratiyalyq jýiedegi preziydenttik respublikagha týsti.

Sonau 2000-shy jyly Elbasy N.Nazarbaev ózining halyqqa Joldauynda: «HH ghasyrdyng basty sayasy sabaghy – demokratizasiya formulasynyng әmbebaptyghynda. Sondyqtan biz demokratizasiya prinsipterinen alystauymyz әlemdik tendensiyadan auytqu ekenin, yaghny búrys jolgha bet búratynymyzdy týsinuimiz kerek» degen edi. Búl sózinde Elbasy demokratiyalyq prosesting qanshalyqty manyzdy ekenin airyqsha aiqyndap otyr. Atalghan sayasy jýiede halyqtyng talap-tilegin biylikke jetkizetin Parlamentting orny erekshe. Ýkimet halyq qalaulylarynyng syn-minin eskerip, ekonomikany algha jeteleydi. Sot jýiesi dauly jayttargha tórelik aitady. Al Preziydent atalghan prosesterding minsiz jýruine kepildik berushi túlgha.

Búl sayasy jýie 1990 jyldardaghy jappay júmyssyzdyqty, 1998 jylghy Aziya daghdarysyn, 2000-shy jyldardyng basyndaghy ekonomikanyng dýmpuin, 2008 jylghy qarjy daghdarysyn, 2010 jyldan keyin ótken iri halyqaralyq sharalardy, san týrli saylaulardy, 2019 jylghy biylik tranziytin «bastan ótkizdi». Al endi tótenshe jaghdaydaghy karantindi de tәrtippen úiymdastyryp otyr.

Osynshama synaq bolsa da, memlekettik organdardyng júmysynda qaqtyghys nemese biylik tarmaqtarynyng ózara týsinispeushiligi sekildi olqylyqtar oryn almady. Basqasha aitqanda, tәuelsizdik jyldarynda jýiede sayasy daghdarys bolghan joq. Konstitusiya talaptary oryndaldy. Búl sayasy jýiening qúqyqtyq prinsipterge negizdelgenin kórsetti. Al osy jyldary TMD kenistiginde týrli sayasy prosester jýrdi. Irgedegi kórshi Qyrghyz Respublikasy eki revolusiyany bastan keshirip, el qaq bólinuding aldynda boldy. Gruziya da sayasy tónkeristen song Ontýstik Osetiya men Abhaziyadan airyldy. Ukraina qos tónkeristen song territoriyaldy tútastyghyn joghaltty. Býginde Ukraina preziydenti V.Zelenskiydyng tyng reformalar jýrgizu niyeti bolghanymen, sayasy jýiening kýrdeliligi oghan túsau boluda. Tipti, koronavirusqa qarsy naqty sharalar qabyldauyna da parlamentpen bolghan alauyzdyq kedergi. Oghan qosa, kóp jaghdayda búl elderde sayasy daghdarys ekonomikalyq qiynshylyqtargha úlasyp jatty. Óz kezeginde tónkerispen biylikke kelgen sayasy kýshter jaghdaydy týzeu ýshin elin sheteldik qaryzdargha odan әri batyra týsti. Búl oqighalar sayasy jýie túraqtylyghy memleketting strategiyalyq qauipsizdigi men damuynda qanshalyqty manyzdy ekenin aishyqtady.

Songhy jyldary sayasy jýiedegi daghdarys tek TMD elderinde ghana emes, Batys Europada da jii kórinis taba bastady. Aytalyq, Britaniyanyng Europadan shyghu prosesi – Breksit 3,5 jylgha sozyldy. Birden-bir sebep – ýkimet pen parlamentting til tabysa almauy. Beligiya da byltyr sayasy partiyalardyng kelisimge kele almauynan ýkimetin jylgha juyq jasaqtaugha múrshasy kelmedi. Al Qazaqstan tәuelsizdik jyldary múnday sayasy daghdarystardy bastan keshirgen joq. Óitkeni sayasy jýie o bastan azamattardyn, sayasy toptardyng jәne biylik tarmaqtarynyng mýddesin sәtti týiistire bildi. Oghan qosa, sayasy jýiedegi tejemeler men tenestirmeler jýiesi óz mindetin atqara bildi.

Sayasy jýie tiri organizm sekildi ýnemi jetilip otyrady. Preziydent Q.Toqaev Elbasy baghdarynyng jalghasy retinde «estushi memleket» konsepsiyasyn jariyalady. Búl azamattardyng mún-múqtajyna qúlaq týrip, oghan memlekettik organdardyng jedel jauap qayyryp, mәselesin sheshetin sayasy jýiening ýlgisi. Ótken bir jylda atalghan konsepsiya iske asuyn bastady әri Últtyq qoghamdyq senim kenesi retinde alghash kórinis tapty. Sebebi onda qoghamda qordalanghan týiitkilder ashyq talqylandy.

Amangeldi Qúrmetúlynyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz