Elding eks-preziytendi, Qauipsizdik Kenesining tóraghasy Núrsúltan Nazarbaev býgin Qazaqstan halqyna ýndeu jariyalady. Qauipti indet pen qarjylyq qiyndyq qos býiirden qysqan tar kezende Tәuelsiz Qazaqstannyng alghashqy preziydenti aghayyn-júrtty birlikke, sabyrlyqqa shaqyrypty. Daghdarysty enseru ýshin Memleket qabyldap jatqan sharalardyng manyzdylyghyna toqtalyp, eldegi әrbir azamatqa memleket qamqor bolatynyn aitypty.

«Birlese bilgen el bәrin jenedi»

Tәuelsizdik jyldary el ómirining eng qiyn da kýrdeli kezenderinde men kez kelgen mәseleni qadirmendi otandastarymmen birge býkpesiz, ashyq talqygha salyp, tughan halqymmen ýnemi oy bólisip kelemin. Býgingidey býkil әlem alang kýy keship, últ saulyghy syngha týsken qazirgi sәtte de barshany sabyrgha, baysaldylyqqa shaqyryp, taghy da júrtyma aq tileuli sózimdi arnaghaly otyrmyn.

Tútqiyldan kelgen jaman indet – koronavirus derti barsha adamzatqa qauip-qater tóndirude. Qazirding ózinde dýnie jýzi boyynsha 1,4 millionnan astam jan osy syrqatqa shaldyghyp, ondaghan myng adamnyng ómiri qiyldy. Sondyqtan әlem memleketteri qaterli dertke birlese daua izdep, býgingi zamannyng bar kýsh-quatyn, aqyl-oyy men ghylym-biliminin jetistigin ortaq maqsat jolyna birlese júmyldyryp, yntymaqtasa әreket etude.

Qazaqstan qauipti dertting aldyn alugha әlem elderining eng alghashqylarynyng biri bolyp kiristi. Tiyisti saqtandyru sharalary jasaldy. Memlekettik organdar arnauly dayyndyqtan ótkizildi. Ózge elderde virus qalay payda bolyp, pandemiya qalay órbip, órshigeni baqylandy. Sonyng nәtiyjesinde indetting etek alyp ketuine mýmkindiginshe jol berilmey, ahual kýn sayyn túraqty nazarda ústalyp otyr. Jaghdaydy onaltu ýshin kóp júmys isteldi, әli de talay sharua atqarylatyn bolady.  IYgi maqsattaghy is-sharalardyng bәrine jer-jerlerde býkil halyq bolyp qoldau kórsetkenimiz jón.

Tәuelsizdikting eng alghashqy kýnderinen bastap men úly Abay atamyzdyn «Kimge dostyghyng bolsa, dostyq dostyq shaqyrady» degen dana qaghidasyn basshylyqqa alyp, әlemning barlyq memleketimen aradaghy kelisim men dostyqqa, ózara senim men yqpaldastyqqa negizdelgen sayasat ústandym. Egemendikting bastapqy jyldarynda irgeles elderding bәrimen tatu qarym-qatynas ornatyp, shekara mәselesin týbegeyli sheshkennen keyin týrli dengeydegi yntymaqtastyq úiymdaryn qúrugha bastamashy bolghanymnyng basty sebebi de sol edi.

Euraziya ekonomikalyq odaghyn, Shanhay yntymaqtastyq úiymyn, Aziyadaghy ózara yqpaldastyq jәne senim sharalary jónindegi kenesti qúryp, Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymynyng tarihy sammiytin, Astana ekonomikalyq forumy men býkilәlemdik EHRO kórmesin ótkizu sharalarynyng bәri – Qazaqstan men dýnie jýzi memleketteri arasyndaghy ózara dostyq pen senimge negizdelgen baylanysty, ekonomikalyq yntymaqtastyqty nyghaytu ýshin jasaldy. Ómirding ózi, dәl býgingi qalyptasqan jaghday biz ústanghan birigu men birlesuge negizdelgen sayasattyng birden-bir dúrys jol ekendigine kózimizdi jetkizip otyr.

Jahan júrtshylyghyn әbigerge salghan pandemiya jana býkil әlemde ekonomikalyq daghdarys tughyzdy. Alyp kәsiporyndardyng júmysy toqtady, kólik ataulynyng qozghalysy shekteldi. Múnaydyng baghasy qúldyrady. El men el arasyndaghy shekaralar jabylyp, alys-beris tiyldy. Múnyng bәri búryn-sondy bolmaghan asa auqymdy resessiyagha әkelip soqtyryp, júmyssyzdyqty kóbeytip otyr.

Bizding Otanymyz Qazaqstan – qazba baylyqtargha, onyng ishinde múnaygha bay el. Men «Bizde múnay men gaz bar eken dep, ýnemi soghan tәueldi bolghan dúrys emes» dep talay mәrte aitqanmyn. Sondyqtan egemendik jyldary biz el ekonomikasyn әrtaraptandyrumen boldyq. Osy maqsatty jýzege asyru ýshin «Qazaqstan – 2050» strategiyasyn jasap, «Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu» baghdarlamasy ayasynda 1000-nan astam jana kәsiporyn ashtyq. Sonyng arqasynda әlemdik bәsekege qabiletti ónimder shygharylyp, elimizge jana tehnologiyalar keldi. Búl elimizdin ýshinshi tehnologiyalyq janghyruyna jol ashty.

El aumaghynda búryn-sondy bolmaghan temirjol, avtokólik joldary salyndy.

Jýieli jýrgizilgen reformalar nәtiyjesinde auyl sharuashylyghy da aitarlyqtay damyp, Qazaqstan ózin et, sýt jәne taghy basqa da azyq-týlik ónimderimen emin-erkin qamtamasyz etip qana qoymay, әlemdegi astyq eksporttaushy alghashqy alty memlekettin qataryna qosyldy.

Bolashaq ýshin, alda kýtip túrghan osynday almaghayyp zamandar synaghyn erkin enseru ýshin kóp qarjy-qarajat salyp, zor jauapkershilikpen atqarylghan búl reformalardyng dúrys bolghanyn ómirding ózi dәleldedi.

Bizdin Ata zanymyzdyn birinshi babynda: «Qazaqstan Respublikasynyng eng qymbat qazynasy – adam jәne onyng ómiri», – dep naqty jazylghan. Sondyqtan elimizde densaulyq saqtau salasyn damytugha airyqsha kónil bólindi. «Salamatty Qazaqstan» baghdarlamasyn qabyldap, barlyq ónirde búryn bolmaghan jýzdegen zamanaui auruhanalar men emhanalar saldyq. Elordada әlemdik dengeydegi eng ozyq tehnikalarmen jaraqtalghan asa iri ghylymiy-medisinalyq ortalyqtar ashyp, onyn mamandaryn әlemning eng damyghan elderinde tәjiriybeden ótkizdik jәne «Bolashaq» baghdarlamasy ayasynda oqyttyq. Osylay aldyn ala qamdanudyng nәtiyjesinde últ densaulyghyna qater tóndirgen býgingidey qiynshylyq zamanda júqpaly dertting dәl diagnostikasyn jasau, onyn aldyn alu, nauqasty emdeu siyaqty tiyisti sharalardy bizding dәrigerlerimiz joghary kәsiby dengeyde atqaruda.

Áriyne, qalyptasyp otyrghan jaghday onay emes. Búl – býkil әlem memleketterine týsken zor auyrtpashylyq. Biz ony osynday syn saghatta septigin tiygizetin halqymyzdyn tózimdiligi, erik-jigeri jәne ózine degen zor senimi arqasynda mindetti týrde jenip shyghamyz. Ol ýshin bizge qajetti nәrse – qarjy-qarajat, materialdyq resurs, tehnika, azyq-týlik – bәri bar. Alandaytyn, abyrjityn esh negiz joq.

Ádette júrt kónili alang osynday kezdi el ishine ýrey taratyp, baybalam salushylar óz mýddesine paydalanugha tyrysady. Men halyqty әrtýrli sonday azghyryndy, arzan әngimelerge eruden saq bolugha shaqyramyn. Shynymen kópting qamyn kózdeytin adam aighayshyl kýshimen emes, iygilikti isimen qyzmet etkeni dúrys. Ghaybat pen baybalam ornyna ghylym-bilimmen shúghyldanghan abzal.

Býgingi kýres danqty qolbasshy Bauyrjan Momyshúlynyn: «Tәrtipsiz – el bolmaydy, tәrtipke bas iygen el qúl bolmaydy» degen qanatty sózin eske salady jәne sony bekem ústanudy talap etedi. Ózderiniz bilesizder, búl pandemiyany kórshimiz Qytay eli úiymshyldyghy men temirdey berik tәrtibining arqasynda auyzdyqtay aldy.

Qazirgi Qazaqstandy Kenes Odaghy ydyraghan ótken ghasyrdyng 90-jyldaryndaghy Qazaqstanmen salystyrugha bolmaydy. Bizde osynday qiyndyq tughanda eshkimge alaqan jaymau ýshin, úrpaq qamy, el bolashaghy ýshin jinaqtalghan Últtyq qor men altyn-valuta qorynda 90 milliard AQSh dollary bar. Retimen, ýnemdi paydalanar bolsaq, ol býgin basymyzgha týsken taghdyr men tarih synynan ensemizdi tik ústap ótuimizge mol mýmkindik beredi.

El Preziydenti  Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev halyqqa arnaghan tayaudaghy ýndeuinde barlyq әleumettik toptargha, kәsipkerlerge, auyl sharuashylyghy salasyna kórsetiletin aluan týrli kómek turaly jan-jaqty maghlúmat berdi. Eger Qazaqstannyn últtyq ekonomikadaghy qol jetkizgen tabystary men jogharyda atalghan qor qúrylmasa, múnyng biri de bolmas edi. Kezinde sonyng bәrin taratyp bereyik degender de bolghan, biraq ómir biz qabyldaghan sheshimning dúrys bolghanyn kórsetti.

Endi Ýkimet pen jergilikti atqaru organdary sony ýnemdi týrde, ret-retimen oryndaugha kirisui kerek. Ár ministr, әrbir oblys, qala jәne audan basshylary jýiemen, tәrtippen, ýilesimmen, naqty josparmen, nyq senimmen әreket etip, uaqytsha qiyndyqtan shyghugha barlyq kýsh-quatty júmyldyruy qajet. «Nur Otan» partiyasynyng mýsheleri de osy bir sauapty isting aldynghy qatarynan tabylugha tiyis.

Elimizding eng ýlken baylyghy – adam men onyng ómiri bolghandyqtan, әrbir adam ózinin, otbasynyn, ata-anasy men bala-shaghasynyng ómirine, densaulyghyna zor janashyrlyqpen, erekshe jauapkershilikpen qarauy kerek. Óitkeni, últ densaulyghy – memleket qauipsizdigining qúramdas bóligi.

Dәl osy tústa bәrimizge halqymyzdyng әrdayym ýlkenge – qúrmet kórsetip, kishige – qamqor bolatyn abzal qasiyetteri septigin tiygizedi dep senemin.

Adamnyng ózine degen senimi – ýlken kýsh. Búl boyymyzgha – qajyr, denemizge – quat, jýregimizge senim úyalatady. Biz qazir kómekke asa múqtaj qariyalardy, ardagerlerimizdi, kópbalaly analardy, әl-auqaty tómenderdi, júmysqa jaramsyz jandardy erekshe qamqorlyqqa aluymyz kerek. Halqymyzdyng boyyndaghy úrpaqtan úrpaqqa ýzilmey jetken eng izgi qasiyetter bizdi osyghan ýndeydi.

Dәl qazir býkil adamzat jolayryqta túr. Álemdik geosayasatty, ekonomikany, ekologiyany, qogham ómirining san aluan salasyn qamtyp, tizbektele kelgen, búryn-sondy bolmaghan problemalar әlem memleketterining qarym-qatynasyn da ózgerte bastady. Ýndi halqynyng úly gumanist qayratkeri Mahatma Gandiy: «Álemdi ózgertu ýshin әueli ózimiz ózgeruimiz kerek», – degen eken. Keshe ghana bir-birin ayaqtan shalyp, jaghadan alyp, «sanksiyalyq soghystargha» jol ashqan memleketter endi ózara kómek qolyn sozysuda. Búl – jahandyq dengeydegi ýlken ózgeristerding bastauy.

Álem tarihynda ondaghan jyldargha, tipti jýz jyldan da astam uaqytqa sozylghan talay soghystar, shiyelenisti jaghdaylar men kiykiljinder oryn alghan. Milliondaghan adamdardy bauday týsirgen indetter de az bolmaghan. Adamzat sonyng bәrin jengen. Jan alqymnan alyp túrghan búl shyrghalannan da shyghamyz. Álemning eng alpauyt memleketteri osy qiyndyqtan sabaq aluy kerek.

Kezinde Áyteke by babamyz: «El múraty – kóreshek, er múraty – keleshek. Osylardy oilaghan – qoymas týbi sýiinbey», – degen eken. Qanday keremet aitylghan sóz! Dәl qazir bizge býkil adamzat órkeniyetin sýrindiretin emes, barsha әlem halqyn sýiindiretin janashyl sayasat kerek.

Kez kelgen qiyndyq adamdy tyghyryqtan shyghugha, ózgeshe oilaugha, qalyptasqan júmys tәsilderin jetildiruge bastaydy. Al búl ghylym men tehnologiyany damytugha, sergek ómir saltyn qalyptastyrugha alyp keledi. Býginde enbekti úiymdastyrudyng kreativti әdisteri, tipti jana kәsip týrleri shygha bastady. Qazir adamdar birtindep qaghazbastylyqtan arylyp, qashyqtan júmys isteu rejiymine kóshti. Osynyng bәri bir kezde aldyn ala josparlanyp, keninen oilastyrylghan sharalardyng arqasynda ghana mýmkin bolyp otyr.

Ruhy myqty, ózine senimdi adamdy qiyndyqtar shynyqtyrady. Sondyqtan biz boykýiezdikten, saryuayymnan, enjarlyqtan arylyp, tyghyryqtan shyghudyng jolyn izdegen býkil әlem halqymen birge shirygha, shyndala týsuimiz kerek.

 «Birlik joq jerde – tirlik joq», – degen eken әigili danyshpan Tóle biy. Bereke-birlikting almaytyn qamaly, baghyndyrmaytyn biyigi bolmaydy. Biz ýshin ata-babalarymyz ghasyrlar boyy ansap kýtken, 30 jylgha juyq uaqyt búryn qolymyz jetken azattyqty mәngi bayandy etuden asqan múrat joq. Qazaqstan – halqymyz tatu-tәtti jәne kelisimde ómir sýrip jatqan ortaq shanyraghymyz. Aluandyghymyz – bәsekeli jәne jahandyq әlemdegi bizding bagha jetpes baylyghymyz ben artyqshylyghymyz. Tәuelsizdik jyldary qol jetkizgen barlyq tabysymyzdyng qaynary – eng aldymen halqymyzdyng bereke-birligi. Alla Taghala bizdi osy birligimizden de, tirligimizden de aiyrmasyn.

Men sózimdi aldymen agha úrpaq pen ziyaly qauym ókilderine arnaymyn: halyqty yntymaqqa shaqyryp, jaqsylyqqa, izgi amaldar jasaugha, salamatty ómir saltyn ústanugha ýndenizder. «Yrys aldy – yntymaq» ekenin úmytpanyzdar. Jastardy enbekke, bilim alugha, qatarynyng aldy bolugha tәrbiyelenizder. Úrpaq aldyndaghy jauapkershilik bizdi osyghan mindetteydi.

Jana óskin – jas úrpaqqa aitarym: tәuelsizdik jyldary dýniyege kelgen sender keler jyly orda búzar otyzgha tolasyndar. Elimizdegi en quatty kýsh – ózderinsinder. Agha úrpaq sender ýshin qoldan kelgenning bәrin jasady, endi senderding de kýsh-qayrat júmsaytyn kezderin keldi. Jamandyqtan, jat әdetten saqtanyp, iygi ister jasaugha úmtylyndar. Ýlkenge – izetti,  kishige  – qamqor, bir-birine dos bolyndar. «Birindi qazaq biring dos, kórmeseng – isting bәri bos» degen Abay atalarynnyng ósiyetin eshqashan esten shygharmandar.

Kәsipkerlerge de arnayy aitarym bar: sizder tәuelsizdikting arqasynda óz isterinizdi qalyptastyryp, ayaqtarynyzgha nyq túrdynyzdar, mol dәuletke keneldinizder. Endi «Men elime ne beremin?» deytin kezderiniz de keldi.

Osy orayda, mening ótinishim boyynsha óz otandastaryna qol úshyn berip, qarjylay, zattay kómektesip jatqan kәsipker azamattar barshylyq. Osy bir jarasymdy ýrdis, iygi is odan әri jalghasyn tabady dep senemin.

Úrpaq pen dәstýr sabaqtastyghy bolghan jerde ghana iygilik pen izgilik qatar órken jayady. Osy qasiyetti qaghida әrbir qazaqstandyqtyng jadynan, jýreginen oryn aluy kerek.

Maghan nebir qiyn-qystau kýnderde eshqashan namysyn bermegen, qashanda birligi bekem, peyili ken, qúshaghy ashyq, bauyrmal halyqqa basshylyq etu baqyty búiyrdy. Sondyqtan qazirgidey alabúrtpa kónil jaghdayynda dana da darhan halqyma – barshanyzgha zor rizashylyqqa toly osy sózderimdi joldadym.

Biz tәuelsizdik jyldary san aluan qiyndyq pen daghdarysty bastan ótkerdik. Sonyng bәrinde men anyq jaghdaydy, týitkildi problemalardy ashyq týrde aldarynyzgha jayyp salyp otyrdym. Sizder maghan ýnemi senim arttynyzdar, men tughan halqymnyn sol seniminen údayy kýsh-quat aldym. Sol ýshin Sizderge taghy myng da bir alghysymdy bildiremin.

Últ densaulyghy men memleket qauipsizdigi – bir-birimen etene, egiz úghymdar. Memleket búl qiyndyqtan shyghu ýshin qoldan kelgenning bәrin jasaydy jәne tiyisti sharanyng barlyghyn atqarady. Birde-bir adam, elimizdin eshbir azamaty qamqorlyqsyz qalmaydy.

Biz – birtútas el, birligi berik júrtpyz. Men әrqashan halqymmen birge bolghanmyn, búl joly da sizdermen birgemin.

Biz birgemiz. Qiyndyqqa qayyspay, belimizdi bekem buyp, bereke-birligimizden airylmayyq. Sonda ghana biz qasterli tәuelsizdigimizdi saqtap, Qazaqstandy «Mәngilik el» bolugha layyqty ete alamyz.

Núrsúltan Nazarbaev

Abai.kz