Adamzat óz tarihynyng boyynda әrtýrli daghdarystardy bastan keshti. Biraq, daghdarystyng eki týri – ekonomikalyq jәne biologiyalyq daghdarystar eshqashan qatar kelmegen edi. Ádette, birinshi ekonomikalyq daghdarys kelip, sonyng saldarynan ómir sýru dengeyi kýrt tómendep, arty sayasy nemese biologiyalyq daghdarysqa úlasatyn. Búl joly bәri kerisinshe boldy. Áueli bizge koronavirus keldi, odan song bizdi ekonomikalyq daghdarysqa úshyratqan karantin keldi, óz kezeginde ekonomikalyq daghdarys sayasy daghdarysqa әkep soqty. Álemdegi halyq sany men tyghyzdyghynyng ósuine baylanysty búl jana ómir shyndyghyna ainalyp otyr. Biologiyalyq daghdarystar adamzat tirshiligining negizgi qaupi bolyp otyr.

Degenmen, negizgi saualgha oralayyq. Koronavirustan keyin ómir men naryq qalay ózgeredi?

Búl mәseleni dúrys talqylau ýshin ekonomika úghymyn naqty týsinip aluymyz kerek. Ekonomika – búl súranys, úsynys jәne baghany qalyptastyratyn eldegi barlyq mәmileler jiyntyghy. Bagha - búl ekijaqty kelisim nәtiyjesi. Al úsynys әrdayym súranystyng artynan jýrip otyrady. Endeshe, kez kelgen mәmilede bastysy súranys. Osydan kelip shyghatyn týiin: bolashaqta ekonomika qanday bolatynyn bilu ýshin súranystyng qalyptasuyn aldyn ala boljauymyz kerek.

Súranystyng qalyptasuynda kóptegen kýshter qatysady, biraq, eger biz aqsha kólemi, memleketting qazynalyq sayasaty jәne de naryqtyng ózge de jergilikti erekshelikteri syndy ekonomikalyq faktorlardy alyp tastaytyn bolsaq, súranys bizding qabyldauymyz, talghamymyz jәne tútynu әdetterimizden qalyptasatynyn bayqaymyz.

Al endi, mine, biz daghdarystan keyingi naryqtyng qanday bolatynynyng sheshimine jaqyn keldik.

Eger barlyq BAQ ókilderi men әlem elderi biylikterining qanday dýrbeleng salghanyn eskersek, adamzattyng negizgi basym sezimi qorqynysh bolyp túrghanyn kóremiz. Búl qorqynysh kelesidey sezimderdi tughyzdy: birinshi, barlyq búryn ornaghan ainymas aqiqatqa degen tereng senimsizdik. Ekinshi, ózining ekonomikalyq jaghdayyna qatysty ýrey. Ýshinshi, ómirlik qúndylyqtar men shynayy qajettilikterdi týsinu. Qorqynyshtyng әserinen bizding tandauymyz (basymdylyqtar), talghamymyz, tútynu әdetterimiz ózgerip jatyr.

Endeshe, osyny týsine otyryp, súranys, yaky ekonomikada oryn alatyn ózgeristerding ýlgisin qúrastyra alamyz.

Koronavirus nemese biologiyalyq daghdarys dep ataugha bolatyn dýnie qorshaghan әlemdi qabyldau qabiletimizdi ózgertti. Eger búryn jahandyq apattar boyynsha kýn tәrtibindegi mәsele jahandyq jylynu bolsa, qazir jalpy adamzattyq qauip bar, ol – indet.

Onyng biz ýshin mif sekildi, alysta bolyp kóringen jahandyq jylynudan aiyrmashylyghy – ol әrqaysysymyzdyng ýiimizge jaqyn kelip, janymyzgha qatty batuy. Adamdar ózderin qazirgidey esh uaqytta dәl osylay qorghansyz, әlsiz sezinbegen. Qoryta aitqanda, súranystyng orta jәne qysqa merzimdi tútynu tauarlaryna yghysuy әbden mýmkin. Adamdar derbestik, ekonomikalyq tәuelsizdikti arttyrudy qalaytyn bolady. Daghdaryspen kýres baghytynda memleketter kóptep aqsha shygharyp jatqanyn kórgen halyq artynsha qarqyndy inflyasiya keletinin týsine bastaydy. Osydan kelip úzaq merzimdi josparlau men úzaq merzimdi qor jinaudyng bos әureshilik pen qúr qiyal ekeni kelip shyghady.

Mening boljamym boyynsha, aqsha jinau dengeyi tómendeydi, altyn men shynayy qúndylyqtargha súranys arta bastaydy. Azyq-týlik sektory, alghashqy qajettilik tauarlary, medisina, kólik jәne logistika, onlayn oiyn-sauyq jәne bilim beru qyzmetteri, biznes sheshimderge arnalghan onlayn platformalar, jergilikti turoperatorlar kompaniyalarynyng aksiyalary ósedi, frilanserler men ýiden júmys jasaytyn adamdar sany artady. Endeshe, shash qiishylar, kosmetikalyq jәne massaj jasau kabiynetterine jәne t.s.s. degen súranys azayady. Sәndi kiyimge de súranys azayady (Sebebi, ýide syrtqy kelbet manyzdy emes). Ortalyqtaghy jyljymaytyn mýlikting baghasy týsip, qala sheti nemese, tipti, qala syrtyndaghy jyljymaytyn mýlik baghasy artady.

Óitkeni, búdan bylay ofiske barar jolgha uaqyt ketiruding qajeti joq, oghan qosa, ol jerde ýy de arzan, ekologiya jaqsyraq, jәne de kerek bolghan jaghdayda, óz baqshang men jerqoymang bolady. Karantin kóp adamgha jeke menshik ýiding artyqshylyghyn anyq kórsetti dep oilaymyn.

Eger búl daghdarys bizding talghamymyzgha qalay әser etetinin taldaytyn bolsaq, onda biz alghashqy oryngha qolaylylyq, funksionaldylyq, senimdilik shyghatynyn kóremiz.

Syrtqy kelbet pen ponttar keyinge sheginedi. Sondyqtan, men atalghan kriyteriylerge say, oigha qonymdy baghasy bar sapaly tauarlargha súranys artady dep kýtemin. Endigi jerde eshkim aqshasyn auagha shashpaydy.

Búl daghdarys bizding әdetterimizdi qalay ózgertedi? Birinshiden, halyq qashyqtan basqarylatyn tranzaksiyalardyng barlyq týrlerin qoldanatyn bolady, óitkeni, osyghan deyin barlyghy internet tranzaksiyalardan qorqatyn, olargha senbeytin, qoldanugha erinetin. Qazir búl qorqynysh seyildi.

Ekinshiden, adamdar jolgha uaqyt ketirgenshe, kerek dýniyeni ýige tapsyrys beru arqyly aludyng tiyimdiligin týsindi.

Ýshinshiden, onlayn tәrtibinde kónil kóterer dýnie kóp bolmasa, az emes eken.

Tórtinshiden, internet elektr quaty, jylu, kanalizasiya siyaqty infraqúrylymdyq qajettilikke ainalady.

Jalpy, súranys, óz kezeginde naryq dúrys ómir saltyna, qolaylylyqqa, funksionaldylyqqa, artyq qorgha bet búrady jәne adamdardyng jiyny, aqsha jinau, qajetsiz dýniyelerden alshaqtaydy. Al eng bastysy, adamdar óz ómirlerin qiyalyndaghy keyipte emes, qazirgi shynayy qalpynda baghalay bastaydy.

Alla bizding adasqanymyzdy kórgen kezde qaytyp dúrys jol tabu ýshin daghdarystardy jiberedi.

Sayyp kelgende, biz osy qarapayym aqiqatty týsinemiz dep ýmittenemin.

Marghúlan Seysembaydyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz