Abaydyng diny kózqarasy
«Abaydyng diny kózqarasy» degennen «Abaydyng dinge degen kózqarasy»,- dep aitqan dúrysyraq sekildi. Sebebi, din zandary men qaghidalaryn ómir sýru erejesine ainaldyrghan adamdarda ghana «diny kózqaras bolady». Al, Abay ómirde de, ónerde de din jolyn qaghida etip ústanghan joq. Bizding oiymyzsha, Abay dinge eshkimge úqsamaytyn sony, tipten basqasha, ózindik kózqaraspen qarady.
Eng birinshi aitpaghymyz, Abay – kәmil, jan-jaqty ýilesimdi jetilgen tolyq músylman. Desek te, Abaydyng dinge degen kózqarasy óte kýrdeli. Ony jýrdim-bardym bir-eki auyz sózben týiindep ótu mýmkin emes. Músylmannyng bes paryzynyng eng bastysy – jaratushy bir Allanyng bar ekendigine, onyng birligi men aqiqatyna senu bolsa:
Allanyng ózi de ras, sózi de ras
Ras sóz esh uaqytta jalghan bolmas.
Kóp kitap keldi alladan, onyng tórti
Allany tanytugha sózi aiyrylmas, -degen Abay, Allagha da onyng «sózi» «Qúran-Kәrimge»-de bar bolmysy, jan-tәnimen sengen – kәmil músylman. Sóz Allanyng bir sipaty bolghanda, kóptegen kitap Alladan keldi dey otyryp, Abaydyng bólip alyp, oqushysyna «onyng tórti»-dep jeke týsindirip otyrghany – kókten týsken qasiyetti tórt kitap – Tәurat, Zabur, Injil, Qúran. Ózi músylman bola túra, әlemdik basty dinderding qaghidalary men kanondary jazylghan búl tórt kitaptan Abay Qúrandy jeke bólip, oqushysyna erekshe týsindirmeydi. Ol «Allanyng sózi»-dep, osy atalghan tórt kitapqa birdey teng kózben qaraydy. Adamzat tarihyndaghy dinning rólin jetik bilgen ghúlama Abaydyng týrli dinderge teng dәrejedegi bir kózben qarauy – ony Álemdik dengeydegi úly oishyl-gumanist dәrejesine kóterip otyr.
Qazaq tilindegi «Din» sózi dýniyejýzining ózge tilderinde «Vera» yaghny «Senim» degen maghynany bildiredi. Tilimizdegi «Senim» sózining maghynasy islamdyq músylman týsiniginde «Iman» dep aitylady. Sonda, «Din», «Senim», «Iman» sózderi – adamnyng dinge degen senimi maghynasynda qoldanylatyn sinonim sózder. Músylmangha iman – shart. Yaghni, ol jaratushy bir Allanyng bar ekendigine, onyng birligi men aqiqatyna iman keltirip, senui kerek.
Al, Abay iman turaly: «Iman degenimiz bir ghana inanmaq emes, sen alla taghalanyng birligine, ua qúrannyng anyng sózi ekendigine, ua payghambarymyz Múhammed Mústafa s.gh.u. onyng tarapynan elshi ekendigine inandyq. Jә, ne bitti? Sen alla taghalagha alla taghala ýshin iman keltiremisin? Sen iman keltirmeseng de alla taghalagha keler esh kemshilik joq edi. ...Ol inanmaqtyghyng qúr ghana inanmaqtyqbirlәn qalsa saghan payda bermeydi. ...Paydalanamyn desen, payda beredi, kәmil iman bolady. Paydany qalaysha aludy bilmek kerek»,-dep jazady ózining «Tasdiyq» dep atalatyn ghylymy traktatynda (38-qara sóz).
Abaydyng týsinigindegi iman – jay әsheyin senim emes. Músylmannyng bes paryzy bar. Sol bes paryzdyng eng bastysy әri eng negizgisi, ol – Allanyng bar ekendigine, Qúran onyng sózi, al Múhammed payghambar onyng elshisi ekendigine iman keltirip, senui shart. Abaydyng oiynsha Allagha iman keltiruimizben ghana is bitpeydi. Sebebi, bizding oghan senip, iman keltiruimizge Alla taghala múqtaj emes. Qúrghaq bir ghana senim eshqanday payda bermeydi. Allagha jan-tәninmen, bar-bolmysynmen, onyng ózine ghana layyq úly sipattaryna shyn berile otyryp, aqiqatynmen, bar mahabbatynmen senuing kerek. Sol kezdegi iman shyn mәnindegi – kәmil iman bolmaq. Álemdik dinderding barlyghynda húzyry men biyligi sheksiz jaratushy Haq taghaladan pendesi qorqu kerek dese, «Mahabbat pen qorqynysh – ot pen su sekildi, biri bar jerde ekinshisine oryn joq»,-degen Abay: «Alla taghala adamzatty mahabbatpen jaratty. Kim ózine mahabbat qylsa, sen de oghan mahabbat qylmaghyng qaryz is emes pe?»-deydi (38-qara sóz).
Abaydyng oiynsha, Allanyng mahabbatymen jaratylghan biz, yaghny adamdar, jaratushy bir Allany shyn jýregimizben, bar bolmysymyzben, janymyzdan artyq sýyimiz kerek. Tek mahabbatpen! Esh qorqynyshsyz! Óitkeni, qorqynysh bar jerde mahabbatqa oryn joq. Sondyqtan da bir Allagha senip, iman keltirip, biz ony tek qana mahabbatymyzben shyn sýiimiz qajet. Búl – әrbir pendening ómirlik ústanymy, imany boluy shart.
Oyshyl, ghúlama Abay men aqyn Abaydyng arasynda pikir qayshylyghy bolghan emes. Ghúlama oishyl, filosof Abay ózining «Tasdiyq» dep atalatyn 38-qarasózindegi aitqan oilaryn «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» óleninde poeziya tilinde jalghastyrady.
... Mahabbat jaratqan adamzatty
Sen de sýy ol Allany jannan tәtti.
Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep
Jәne haq joly osy dep әdiletti.
Osy ýsh sýy bolady imany gýl
Imannyng asyly tahkiyq bil.
Oylan daghy, ýsheuin taratyp baq,
Basty bayla jolyna malyng týgil.
Din de osy, shyn oilasan, taghat ta osy
Eki dýnie búl tasdiyq – haqtyng dosy.
Osylardy búzatyn jәne ýsh is bar:
Payda, maqtan, әuesqoy – onan shoshy[2, 247], -degen Abay «Allany sýi», «Adamzatty sýi», «Haq joly әdiletti sýi» - mine osy ýsh sýi imannyn, senimning tiregi – kәmil iman yaghny «Imanigýl»,-deydi. «Din de osy, shyn oilasang taghat ta osy»,-dep «Imanigýl» men dindi birnәrse dep týsindiretin aqyn, osylardy búzatyn – payda, maqtan, әuesqoylyq,-dep, paydakýnem, maqtanshaq jәne kónilining baylauly túraghy joq әrdemege әuesshil adamdardy «Imanigýldi» imandy adamdargha qarama-qarsy suretteydi.
«Abay ilimi» dep resmy týrde moyyndalyp, qazirgi tanda ghylymy ainalymgha týsken «Abay ilimindegi» «Imanigýldi» adam, eng birinshi ózin mahabbatpen jaratqan úly jaratushy bir Allany sýngi shart. Ekinshiden, ol haq joly әdiletti sýiedi. Sebebi, әdilet – barsha izgilikting anasy. Ádilet sezimi joq adamnyng ón boyynan esh uaqytta izgi oily kórkem minezding shyqpasy anyq. «Imanigýldin» taghy bir sharty – adamzatty sýn. Kýlli adamzatty bauyr tútyp, jaqsy kóru – jaratushy bir Qúdaydyng әmiri,- dep Kiyeli kitaptarda aitylsa da, búl – ghúlama oishyl-gumanist Abaydyng jeke baghyndyrghan óz biyigi. Týri men týsi, dili men diny senimi әr týrli, jaratushy bir Alla jaratqan kýlli adamzat – bir adamnyng balasy. Tughan bauyryndy qalay sýisen, adamzattyng bәrin de solay sýi,-degen sapaly oy – Abay ómir sýrgen sol kezende, Abaydan ózge islәm senimindegi oy alyptaryna orala qoymaghan kez. «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep»,- jyrlaghan hәkim Abaydyng gumanisttik túrghydaghy danyshpandyq oiy – ony adamzat tarihyndaghy ýzdik oy alyptarynyng qataryna qosyp túr.
Adam ómirining senimi men imanynyng ruhany qaynar kózi dep «Imanigýldi» basty oryngha shygharghan hәkim Abay:
Ruza, namaz, zeket, haj – talassyz is
Jaqsy bolsan, jaqsy tút bәrin tegis.
Bastapqy ýshin bekitpey songhy tórtti
Qylghanmenen tatymdy bermes jemis, - dep, músylmannyng qalghan tórt paryzyn osy «Imanigýldin» sharty retinde ghana qabyldaydy. Oraza ústau, namaz, zeket, jaghdayy kelse qajylyqqa baru әrbir músylmangha paryz sanalatyny belgili. Biraq, sen qansha jerden namaz oqyp, zeket (әlsizderge kómektesu ýshin beriletin qayyr sadaqa) berip, qajylyqqa (qaghbagha baryp ziyarat etu) barghanynmen, boyynda «Imanigýl» yaghny Allany, adamzatty, әdiletti sýy sezimi bolmasa, syrtynmen namaz oqyp, zeket berip, qajylyqqa baruyng әsheyin jemisin bermes bos tirlik,- deydi hәkim Abay.
Osy orayda XX ghasyrdyng basynda M.Áuezovting ótinishi boyynsha, Abaydyng kózin kórip, tәrbiyesin alghan shәkirti Kókbay aqynnyng Abay turaly jazghan esteligi eske týsip otyr.
Kókbay aqsaqal óz esteliginde: «Abay shyn maghynasynda músylman edi. Biraq, músylmanshylyghy qoja – molla aityp jýrgen syrty sopy músylmandyq emes, tereng oimen, óz jýregimen tapqan músylmandyq bolatyn. Bergi jerlerdegi kitap sózi, molla sózi, sharighat joly degenning barlyghyna synmen qarap, dinning negizin, maqsat-baghytyn ghana alyp, sony aqiqat dini qyp qabyldaghan. Abaydyng dini músylmanshylyqtyng ishindegi osynday jolmen, ýlken synmen tabylghan taza aqyldyng dini edi»,- dep jazady (Qazaq әdebiyeti hrestomatiyasy. II kitap, 73-bet. Astana, «Arman PV» - 2007 jyl)
Biz Abaydyng dinge degen kózqarasyn taldaghanymyzda, Kókbay aqsaqal óz esteliginde aitqan «Abaydyng dini» turaly oilaryn basty nazarda ústaghanymyz abzal. Desek te, taghy da qaytalaymyz, Abaydyng dinge degen kózqarasy óte kýrdeli. Abay músylmannyng eng basty paryzy jaratushy bir Allanyng bar ekendigine, onyng birligi men aqiqatyna bar bolmysymen sene túra, ol Allany sanaly týrde tanyp bilgisi keledi. Allany bar aqyl-sanasymen tanyp bilgisi kelgen Abaydyn:
Kónilge shәk, shýbәli oy almaymyn
Sonda da ony oilamay qoya almaymyn.
Aqyldyng jetpegeni arman emes,
Qúmarsyz qúr mýlguge toya almaymyn, - deui, músylman әlemi tanyp bilmegen batyldyq bolatyn. Din ghylymy: «Allany jaratqandaryna qarap tany. Allagha oilanbay ilan, sen»,-dese, Abay: «Senip, ilanu ýshin oilanamyn»,-deydi. Shyndyghyna kelgende, «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep»,-jyrlap, Álemdik dengeydegi parasat biyigine kóterilgen Abay ýshin islәm dinining tanymdyq shenberi tym tar edi.
Sondyqtan da: Aqylgha syimas ol Alla Taghriypqa tilim qysqa ah,-dep, ólsheusiz Alla taghalany, ólsheuli pende aqylymen týsinu mýmkin emes dep (38-qarasóz) «Ah» úra ókinip:
Aqylmen hauas barlyghyn
Bilmeydi jýrek seze-dýr
Mýttәkәllimiyn, Mantikin
Beker bosqa eze-dýr [2, 215], -degen Abay Allany sóz arqyly týsindirip, onyng qúdiretin jaratqandaryna qarap bile ber,- deytin din ghylymdary Mýttәkәllimin men Mantikinge ashyq qarsy kelip, olardy mansúqtap, joqqa shygharyp otyr. Óleng shumaghyndaghy «Hauas» sózi sipat, týr degen maghynada. Abaydyn: «Jaratushyny aqylmen bilip bolmaydy. Onyng sipatyn, bar ekenin jýrek sezedi»,-degen pikirine din ústazdarynyng kózimen qarasaq, Abaydyng múnysy – kýpirlik. Mine, sondyqtan da biz ghúlama ghalym hәkim Abaydyng dinge degen kózqarasy belgili bir ólshem qaghidasy men týsinik shenberine syimaydy,-demekpiz.
Ayta ketetin bir jay, kóp jerde «Aqylmen hauas barlyghyn» degen óleng joldaryndaghy «men» jalghauy shylau retinde «aqyl» degen sózden bólek jazylyp ketken. Múnday jaghdaymen mýldem kelisuge bolmaydy. Eger «men»-di septeulik shylau retinde bólek jazsaq «Aqyl men hauasty, yaghny aqyl men birge hauasty da tanyp bolmaydy»,-degen úghym qalyptasyp, Abaydyng aitqysy kelgen «Aqyl arqyly hauasty týsine almaymyz»,degen oiyn mýldem úqpay qalar edik. Sondyqtan da óleng joldaryndaghy «men» qosymshasyn kómektes septigining jalghauy retinde birge jazuymyz kerek. Sonda ghana biz óleng jolyndaghy Abaydyng aitqysy kelgen oiyn anyq týsinemiz. Sóz reti kelip qalghan song ghana, biz búl óleng joldaryna jol-jónekey toqtalyp otyrmyz. Bolmasa, aitpaq bolghan negizgi oiymyz – jaratushy bir Allany tanyp bilgisi kelgen Abay jayy edi.
Abay: Adam Allanyng bar ekenin, onyng sipatyn jýrekpen ghana sezedi,- dese de, ol Allany bar aqyl sanasymen týsingisi keldi. Jaratushy haq taghalany izdep,onyng tylsym syrlaryn úqqysy kelgen Abay,qúrghaq diny fanatizmge barmaydy. Ol bir Allany jan-tәnimen,bar bolmysy,aqyl-sanasymen týsingisi keledi. Sonda,jaratushy bir Allany qalay tanyp bilemiz? Áriyne, Allagha degen senim arqyly. Senim degenimiz – iman. Al, әrbir músylmangha iman-shart. Abay:"Iman degenimiz bir ghana inamaq emes,sen Alla taghalanyng birligine,ua Qúrannyng onyng sózi ekendigine,Múhammed Mústafa s.gh.u. onyng elshisi ekendigine inandyq...Siz әmәntu billәhy kәmә hua by ismayhy ua sifatihiy,-dediniz.(Qúdaygha onyng esimderi men sipattaryna iman keltiremin) Eger de ol sipattar birlәn taghriplamasaq (ayyru,anyqtap bilu)bizge maghrifatulla(Allany tanu) qiyn bolady[1.189]",-deydi hәkim Abay ózining otyz segizinshi qara sózinde.
Úly jaratushy Alla taghalanyng ózine tәn segiz úly sipaty bar.Olar:
-Hayat-tirshilik tiri bolu 2. Ghylym 3. Qúdiret-kýsh 4. Basar-kóru,kórushi 5. Sәmigh-estu,estushi 6. Irada-tileu,qalau 7. Kәlam-sóz,sózder 8. Tәkiyn-boldyru [1,188] (38-qara sóz)
Jaratushy Allanyng osy segiz úly sipaty turaly Abay:"Búlardyng hәmmasy Alla taghalanyng zәtiya (ózine layyq) subbutiya ua fiyghliya (ózi isteytin) sipattary dýr.Men múnda sizderge tórteuin bildiremin. Onyng ekeui – ghylym, qúdiret. Segiz sipattan qalghan altauy – búlargha sharq (týsindiru, týsinip beru)"[1,190],- deydi.
Alla taghalanyng segiz sipaty ishinen ghylym men qúdiretti basty oryngha shygharghan Abay,qalghan alty sipatty osy eki sipatqa týsinik berushiler,-dep týsindiredi ózining 38-qara sózinde. "Ol sipattarmen taghriplamasaq (anyqtap bilu) bizge maghrifatulla (Allany tanu) qiyn bolady",-degen Abay,Allanyng segiz úly sipatynyng ishinen ózi ekshep,bólip alghan dәl osy eki sipat arqyly yaghniy,qúdiret pen ghylym arqyly Allany tanyp biludi úsynady. Áriyne,Allanyng qúdiretti ekeni anyq.Ol әrkimge belgili aqiqat.Sonda,Abay bizge Allany,onyng ekinshi sipaty ghylym arqyly tanyp bilu kerek degen oy ústanymyn úsynyp otyr.
Ghylymdy adamnyng ghylymy jәne Allanyng ghylymy,-dep ekige bólgen Abay: «Adamnyng ghylymy, bilimi haqiqatqa, rastyqqa qúmar bolyp, әr nәrsening týbin, hikmetin bilmekke yntyqbirlәn tabylady»,-dey kelip: «Ol – Allanyng ghylymy emes, hәmmany bile túghyn ghylymgha yntyqtyq (yaghny Allanyng ghylymyna yntyqtyq. N.M.) ózi de adamgha ózindik ghylym beredi» [1,186] (38-qarasóz) ,-deydi.
Abay Allany, bәrin biletin Allanyng ghylymy arqyly emes, adamnyng ghylymy arqyly tanugha tyrysady. Sebebi: «Biz alla taghalany ózining bilingeni qadar ghana bilemiz, bolmasa týgel bilmekke mýmkin emes. Zaty týgil, hikmetine eshbir hakim (danyshpan, dana adam. N.M.) aqyl eristire almaydy. Alla taghala – ólsheusiz, bizding aqylymyz – ólsheuli. Ólsheuli birlәn ólsheusizdi biluge bolmaydy»,-deydi hakim Abay[1,189] (38-qarasóz).
Abaydyng Alla taghalany bar aqyl sanasymen úghyp, tanyghysy kelgende aitpaq bolghany: Pendesine jaratushy Alla taghala qalay tanylyp, sezilip túrsa, sol kýiinde ghana Alla taghalany tanugha bizding aqylymyz qauqarly. Alla taghalany tolyq tanyp bilu mýmkin emes. Sebebi, bizding aqylymyz ólsheuli, Alla taghala – ólsheusiz.
Abaydyng payymdauynsha, adamnyng ghylymy әr nәrsening týpki sebebin, aqiqatyn bilmekke yntalanudan tuady. Al, Allanyng ghylymy barlyq nәrseni biledi. Barlyq nәrseni biletin Allanyng ghylymyna qúshtarlyq, ol da adamgha ózindik ghylym beredi. «Anyng ýshin ol Allanyng ózine ghashyqtyq»,-degen Abay: «Ghylym – allanyng bir sipaty, ol haqiqat, oghan ghashyqtyq ózi de haqlyq hәm adamdyq-dýr» [1,186] (38-qarasóz) ,-deydi.
Allany, onyng basty sipaty ghylym arqyly tanu kerek degen úly oishyl Abay, dýniyeni yaghni, qorshaghan ortany tanu, aqiqatty tanu, ózin-ózi tanu, óz adamdyghyn búzbay jaman nәrseden qashyp, jaqsy paydalyny ýirenu de ghylymnan,-dey kelip, adam boyyndaghy kýlli jaqsy qasiyetterding bәri de ghylym arqyly keledi,-degen asa kýrdeli oy qorytyndysyn týiindeydi ózining filosofiyalyq diny kózqarasyn aiqyndaytyn 38-qara sózinde. Abay 38-qara sózinde ghylymnan habarsyz,bilimsiz mollalar men ghylymdy oqytpaytyn sholostikalyq diny medreselerdi bitirip shyqqan nadan shәkirtterdi synaydy. Abay synynda shyndyq mol. Abay zamanyndaghy din ústazdaryn bylay qoyghanda, qazirgi tandaghy din ústazdarynyng eng ýlken qateligi Allanyng sózi Qúran Kәrimdi zamanauy ghylymdar himiya, fizika, biologiya, gidrologiya, medisina sekildi ghylymdarmen baylanysty týsindire almauynda. Olar ýshin din men ghylym eki bólek, eki dýniye. Al, hәkim Abay ýshin din men ghylym birtútas bir dýniye. Ekeui de yaghny din de ghylym da aqiqat pen bir Allany tanu jolynda qyzmet etui kerek. Abaydyng dәl osy pikirin kókirek kózimizdegi oy bezbenine salyp kóreyikshi...
Bir Allanyng qúdiretinen jaratylghan neshe myng ósimdikterdi tanyp bilu ýshin ghalymdar "Botanika" degen ghylymdy,aspan denelerin zerttep bilu ýshin "Astronomiya" degen ghylymdy, jan-januarlardy tanyp bilu ýshin "Zoologiya"degen ghylymdy, neshe týrli tastardyng syryn bilu ýshin "Miynerologiya"degen ghylymdy oilap tapty. Mine, bir Allanyng qúdiretimen jaratylghan osy nәrselerdi biz ghylym arqyly tanyp, bilip jýrgen joqpyz ba? Myna mәseleni jete týsinip,bilip alugha tiyistimiz. Alla taghalanyng qúdiretimen jaratyldy deytin týrli nәrseler,dәl biz kórip jýrgen qalpynda jaratyla salghan joq. Olar әrtýrli jaghdayda ózgeriske týse otyryp, biz kórip jýrgen týrge endi. Mәngilik eshnәrse joq. Bolashaqta olar biz bilmeytin mýldem basqa keyipke enui bek mýmkin. Biz osy jaghdaydy týrli syrtqy faktorlardyng әseri dep oilaymyz. Sol syrtqy faktordyng ózi de jaratushynyng qúdiretimen bolyp jatqan qúbylys ekenin kóp jaghdayda týsinip, bile bermeymiz. Sondyqtan da kózge kóringen obektivti denelerdi jaratushynyng qúdiretimen týrli ózgeriske týsip otyr dep týsingen abzal.
Dәl qazirgi tanda zamanauy ghylym,aynalamyzdaghy qorshaghan orta,dýniye-jaratylys kózge kórinbeytin úsaq bólshekten yaghny materiyadan payda bolyp,ósip jetildi dep,jaratushy bir Alla taghalany joqqa shygharyp jýrgeni jasyryn syr emes. Eger,ghylym ghalamdaghy týrli denelerding tirshiligi men olardyng qalay jaratylghanyn tek qana ghylym arqyly dәleldep, týsindirip bere alsa,onda bizding jaratushy bir kýshke kýmәnmen qarauymyzgha bolar edi. Biraq,dәl qazirgi tanda,býkil ghalamdaghy tirshilik pen onyng jaratylys syrlaryn ghylym dәleldep týsindirip bere almay otyr.
Jana tehnologiya, ghylymymyz jetildi, atom, kompiuter, jahandanu zamanynda ómir sýrip jatyrmyz degende,gharyshta jetken jerimiz kýn jýiesindegi Jer serikteri Ay men Mars planetalary. AQSh sekildi tehnikasy men tehnologiyasy jetilgen elderding 12 km\sek jyldamdyqpen 7 ay úshyp jetken jeri Mars planetasy.Olar qazirgi tanda Mars planetasyn zertteu ýstinde. Jer, Ay, Mars kýn jýiesindegi 9 planetanyng ýsheui bolghanda, әli adamzat zerttemegen kýn jýiesindegi 6 planeta bar. Dәl qazirgi tandaghy damyp jetildi degen tehnikalarymyzben sekundyna 12km/sek jyldamdyqpen úsha otyryp,qalghan altauyna jetu ýshin birneshe jyl kerek eken.Birneshe jyl ýzdiksiz úshugha adamzat oilap tapqan jana tehnologiyalardyng mýmkinshiligi joq kórinedi. Yaghni, bizding oilap tapqan tehnologiyalaramyz ben aqyl oiymyzdyng mýmkinshilik shegining әzirge jetken jeri osy bolyp túr.
Al, endi týnde dalagha shyghyp, kók jýzine kóz salynyzdarshy, milliardtaghan júldyzdardy kóresizder.
Jer sharyndaghy tirshilik, Kýn, Ay, kók jýzindegi milliardtaghan júldyzdar... Abaydyng jazuyndaghy Alla ghylymmen jaratushy kýsh bir Alla jaratqan ghalam osy. Eng kishkene júldyz Jer sharynan jýz ese ýlken dep jýr astronom ghalymdar. Ol júldyzdarda tirshilik bar ma, bar bolsa ol qanday? Olar qalay ómir sýrip jatyr? Planetalar qúlap ketpey tepe-tendikti qalay saqtap túr? IY.Niutonnyng "Býkil әlemdik tartylys zany" meninshe,ol әli dәleldenbegen ghylymy boljam. Biz qazir jogharyda aityp ótken Ay men Marstan basqa (búlardyng ózi tolyq zerttelgen joq) ghalamdaghy milliardtaghan planetalar tirshiliginen esh habarymyz joq. Ghalam qalay ómir sýrip jatyr? Aqylymyz jetpeydi. Dәl qazirgi tandaghy ghylym – býkil ghalamdyq ýilesimdilikti tereng sezinip, týsine almay otyr. Al, ghalamdyq ýilesimdilikti óte nәzik týsingen Abay: «Qúday taghala búl ghalamdy aqyl jetpeytin kelisi birlәn jaratqan, anan basqa, birinen biri payda alatúghyn qylyp jaratypty»[1, 192],- dep, ghalamdyq denelerding bir-birine әseri men ýilesimdiligine tang qalady.
IYә, biz kelissek te, kelispesek te aqiqat shyndyq sol: Tepe-teng ýilesimdilik jaghdayyndaghy qazirgi Ghalamnyng qalay ómir sýrip jatqanyn býgingi zamanauy ghylym bizge týsindirip bere almay otyr. Osynday jaghdayda nege biz jaratushy bir Alla qúdiretine kýmәnmen qarauymyz kerek?
Qayta biz bir Allanyng qúdiretin ghylym arqyly payymdasaq,jaratylystyng syryn týsinu bizge jenilge soqpay ma? Allanyng qúdiretin ghylym arqyly tanudyng ózi, Allany tanu emes pe? Nege sonda biz ghylym men jaratushy bir Allany eki bólek dýnie dep qarastyruymyz kerek? Bir Alladan basqa mәngilik eshnәrse joq. Erte dýnie dәuirinde jaratushy bir Alla men ghalamdy tanu ýshin ghylymdy birge mengergen din men ghylym XIV-XV ghasyrlarda ekige aiyrylsa, qazirgi XXI ghasyrdyng ozyq oily ghalymdary men dinbasylary tarapynan Allanyng sózi Qúran Kәrimdi ghylymy taldap,din men ghylymdy birge qarastyru kerek degen pikirler beleng ala bastady. Irlandiya diny Episkopali uniyversiytetining rektory, halyqaralyq teologiyalyq komissiyasynyng mýshesi, Rim papasynyng teologiya jónindegi kenesshisi, professor Maysili Ledviyt: "Ghalymdar diny konondar turaly eshnәrse bilmese,ókinishke oray din qyzmetkerleri de ghylym turaly eshnәrse bilmeydi. Jaratylysty din arqyly ne ghylym arqyly týsinu-búl aqiqatty tanyp biluding tәsilderi ghana ekenin biz úmytpauymyz kerek"[3.7-bet],-dep jazyp, din men ghylym bir-birine kereghar dýnie emes,ol tek aqiqatty tanyp biluding tәsilderi ghana dep din men ghylymdy birge qarastyrsa, Qazaqstan músylmandar diny basqarmasynyng búrynghy bas muftiyi, professor Ábsattar qajy Derbisәli ózining "Ghylym jәne din" atty ghylymy enbeginde ghylym men qúran turaly óz oiyn bylay sabaqtaydy: "Keyingi ghasyrlarda ashylyp jatqan kóptegen ghylymy jetistikterding Qúran Kәrimde osydan on tórt ghasyr búryn yaghny mikroskoptan,teleskoptan maqúrym ghasyrda qorytyndy týrde dóp basyp aityluy búl kýnde batys,shyghys ghalymdaryn tang qaldyryp,bas iydirgen. Búl Qúrandy s.gh.u payghambar jazbaghanyn, Alla tarapynan jiberilgen illahy kitap ekendigin aiqyn bildiredi ",-dey kelip,ósimdikterding atalyq-analyq úryqtary,bir-birimen qosylyp jatsa da sulary arlaspaytyn tenizder men jerding ainalu baghyty,ana qúrsaghyndaghy sәbiyding ósu kezenderin bayan etetin Qúran sýreleri men ayattarynan naqty mysal-dәlelder keltiredi.
Al, belgili ghalym Moris Bukay ózining "Bibliya, Qúran jәne qazirgi ghylym"kitabynda: "Jer men ondaghy tirshilikting payda boluy,balanyng jatyrda jetilui sekildi,tipti fizika men matematikanyng kýrdeli mәselelerine deyin tolyp jatqan ghylymy tújyrymdarmen tanys kisilerding onyng Qúran mәtinimen tolyq say keletinin kórmeui mýmkin emes. Kóptegen sýreler men ayattardaghy qúpiya habarlardy ashu qazirgi ghylymnyng aldynda túrghan mindet",-dep jazady.
Qúrandaghy qúpiyalardy ashu ghylymnyng aldynda túrghan mindet,-degennen shyghady, qaraqúrt ne jylan sekildi uly jәndikter shaqqan adamdy zamanauy medisina úzaq uaqyt emdeydi. Al, jaratushy bir Allanyng sózi Qúran Kәrimdegi "Fatiha", "Yqylas" sýrelerin "suf" dep birneshe ret oqy otyryp,jylan ne qaraqúrt shaqqan adam boyyndaghy udy qaytarghan sauatty mollalardy ózimiz kýnde kórip jýrmiz. Sonda, tek qana Qúran ayattaryn oqu arqyly adam boyyna jayylghan udy qalay qaytarugha bolady?Tek búl emes jýike aurularyna shaldyqqan adamdardy bilimdi mollalar Qúran ayattaryn oqu arqyly aurularynan emdep jazghanyn talay adam kózimen kórdi. Búl da bolsa Qúran Kәrimning ghylym әli ashpaghan qúdiretti qúpiyasy bolsa kerek.
IYә, qazirgi zamanauy ghylymnyng aldynda túrghan ýlken bir mindet, ol – Qúrannyng sýreleri men ayattaryn ghylymy týrde taldap, týsindiru. Búl onay sharua emes. Qúrandy ghylymy týrde taldau ýshin, Qúrandy týsindirip taldaushy ghalym ghylymnyng bar salasyn jete bilui shart. Óitkeni, Qúran – bar ghylymnyng toghysqan jeri. Osyny bilgen úly Abay:
Qúran ras, Allanyng sózi-dýr ol
Tә̓uiyline jeterlik ghylymyng shaq,-deydi
Qúrannyng maghynasyn tereng bilip, týsinu ýshin adamgha ýlken ghylym men ghylymy dayarlyq kerek ekenin aitady,- ghúlama-ghalym hәkim Abay.
XIX ghasyrdyng ekinshi jartysynda patriarhaldy mesheu qazaq qoghamynda ómir sýrip, XXI ghasyrdyng aldynghy qatarly oishyl ghalymdarynyng Qúrandy ghylym arqyly týsinu kerek degen tereng ghylymy pikirlerin olardan bir jarym ghasyr búryn aitqan úly Abaydyng jan-jaqty tereng bilimine eriksiz tang qalasyz.Abaydyng 38-qara sózinde aitylatyn:"Ghylym-Allanyng bir sipaty, ol haqiqat, oghan ghashyqtyq ózi de haqlyq hәm adamdyq dýr",-degen Abay sózderining bayybyna biz әli jete almay jýrmiz.
Abaydyng «Imanigýl» jәne «Kamily insaniy», «Kәmil adam» nemese jan-jaqty jetilgen «Tolyq adam» ilimin Abaydyng diny kózqarasynan bólip alyp jeke qarastyrugha bolmaydy. «Imanigýl» men «Tolyq adamdy» «Abay ilimi»-dep ghylymy ainalymgha týsirgen abaytanushy ghalym Mekemtas Myrzahmetúlynyng «Sen de sýy ol Allany, jannan tәtti» atty ghylymy enbeginde: «Allanyng boyyndaghy segiz sipatyn qúdiret pen ghylym sipatyna qosa biriktirip, ony bir sózben ghaqyl yaghny aqyl sózimen ataydy. Osy aqyl sipatyna Abay óz tarapynan naqyliya, ghaqliya dәlelderge sýiene otyryp, eki sipatty yaghny әdilet pen raqymdy qosady. Osy ózi ekshep, daralap alghan qasterli ýsh úghymnan yaghny aqyl, әdilet, rahymnan Abaydyng tolyq adam turaly ilimining negizi qalanady»,-dep oiyn týiindeydi ghalym aghamyz. Sonymen, «Abay ilimine» sýienip aitar bolsaq, ón boyyna aqyl, әdilet, rahym sekildi ýsh adamgershilik qasiyetti jinaqtaghan adamdy «Tolyq adam» deymiz.
Abay ózining 38-qarasózinde: «Búl aitylghan ýsh hislyatting iyelerining aldy – payghambarlar, anan song – әuliyeler, anan song – hakimder, eng aqyry – kәmil músylmandar. Búl ýsh týrli fighyl qúdanyng sonynda bolmaq»,-dey kelip: «...Búl fighyldargha ghashyq bolyp tútpaqty payghambarlar ýiretti, әuliyeler oqydy, ghashyq boldy. Biraq, uhrauy (ahiyrettik) paydasyn ghana kýzetti, dýniyege tiyerlik paydasyn úmytty. Hakimder dýniyede tiyetin paydasyn sóileydi»,-deydi hakim Abay.
Abaydyng búl jerde әuliyeler,-dep otyrghany, dýniyening qyzyghynan baz keship, ózin qúday jolyna arnaghan asket adamdar. Bizding halyqtyng týsiniginde olardy keyde «sopylar»-dep ataydy. Búlardyng boyyndaghy aqyl, әdilet,rahymnan adamdargha esh payda joq. Sebebi, olar búl dýnie qyzyqtarynan bas tartyp, ózin o dýniyege yaghny ahiyretke dayyndap qoyghandar. Al hakimder dýniyede tiyetin paydasyn sóileydi,-deydi hakim Abay. Sonda hakim degenimiz kim? Abay: «Hikmet qúdagha, pende óz aqyly jeterlik qadәrin ghana bilsem degen әrbir isting sebebin izdeushilerge hakim dep at qoydylar. Búlar haq birlәn batyldy aiyrmaqqa, sebepterin bilmekke tyrysqandardy hәmmasy adam balasynyng paydasy ýshin, oiyn kýlki týgil dýniyedegi býkil lәzzat búlargha ekinshi mәrtәbәda qalyp, bir ghana haqty tappaq, әrbir nәrsening sebebin tappaq birlәn lәzzattanady [1,201] (38-qarasóz),-deydi
Sonda hәkim degenimiz haq taghala jaratqan dýniyedegi әrbir isting sebebin izdep, aqiqat pen jalghandy aiyru jolynda, dýnie lәzzatyn syryp tastap, adam balasynyng paydasy ýshin ghalamnyng syryn, әr nәrsening sebebin izdeytin jәne ózi sodan lәzzat alatyn danyshpan ghúlama adamdar.
«Árbir ghalym – hakim emes, әrbir hәkim – ghalym»,-degen danyshpan Abay: «Hakimderding ghaqliyaty birlәn jetse, iman yakiny (shyn iman) bolady. Sondyqtan da adamdar hәkimderge senip, solardyng sonynda boluy kerek»,-deydi de: «Eger búlar din ústazymyz emes bolsa da, dinde basshymyz qúdaydyng elshisi payghambarymyzdyng hadis shariyfi hayru n-nas yanfaghu n-nas (adamnyng jaqsysy adamgha payda keltirgen adam) degen. Búl hakimder úiqy, tynyshtyq, әues-qyzyqtyng bәrin qoyyp adam balasyna paydaly is shygharmaqtylyghyna jәne haq birlәn batyldy aiyrmaqqa ýiretkendegi – barsha nafiyghlyq (payda berushi) bolghan son, bizding olargha mindetkerligimizde daghua joq»,-deydi ózining 38-qara sózinde [1, 202]
Pikir kózqarastary tek qana islam dýniyetanymyna qatyp qalghan keybir din basylary: «Músylman bolmasa onyng sózin tyndaugha bolmaydy, óitkeni ol - kәpir»,-dese, bilimdar Abay Allanyng elshisi payghambarymyzdyng hadis shәriyfindegi: «Adamnyng jaqsysy adamgha payda keltirgen»,-degen sózdi mysalgha ala otyryp: Hakim islam dininde bolmaghanymen, ol býkil adamzatqa jaqsylyq oilap jatyr, sondyqtan ony moyyndap oghan senu kerek,-deydi.
Abay sózi – aqiqat! Ózge dindegi adamdar oilap tapty dep, elektr jaryghyn nemese kýlli adamzatqa ortaq jana tehnologiyalyq jetistikterdi paydalanbay qoygha bolmaydy ghoy. Bolmasa, dini músylman emes dep, basqa dindegi kýlli adamzatqa ortaq payda әkeletin ghúlama ghalymdardyng pikirin qalaysha payymgha almay qoygha bolady. Abaydyng ózi músylman bola túra, ol tek qana diny – islamdyq shenberde qalyp qoymay, kýlli adamzatqa órkeniyettin, Allanyng haq jolyn núsqaydy. Búl – Abaydyng gumanisttik oiynyng әlemdik dengeyge kóteriluining jarqyn kórinisi edi.
Abay payghambarlardy (olar da adamdar) әuliyelerdi, hakimderdi «Tolyq adam»-dey otyryp, ol әuliyelerding jolymen «Tolyq adam» bolugha ýzildi-kesildi qarsy.
Abay: «Pendelikting kәmalaty әuliyelik birlәn bolatúghyn bolsa, kýlli adam tәrki dýnie bolyp, hu dep tariqatqa (din jolyna N.M.) kirse, dýnie oiran bolsa kerek. Búlay bolghanda maldy kim baghady, dúshpandy kim toqtatady, kiyimdi kim toqidy, astyqty kim egedi, dýniyedegi Allanyng pendeleri ýshin jaratqan qazynalaryn kim izdeydi?» [1,199] (38-qarasóz), -deydi
Qalay desek te, Abay «Tolyq adam» bolu ýshin dýniyeden baz keship, әuliyeler sekildi din jolyna týsken fanatizmge qarsy. Hәkimder men әuliyelerdi salystyratyn Abay, dýnie syrlarynyng sebebin bilip, ahiyret ýshin emes, adam balasynyng paydasy, iygiligi ýshin qyzmet etetin hakimderdi әuliyelerden anaghúrlym biyik qoyady. Múny ýnemi oqu, izdenu ýstinde danyshpan hәkim dәrejesine jetken Abaydyng ómirdi, adamzatty sýngi dep týsingenimiz maqúl.
Oylap qarasaq, Abaydyng diny fanatizmge ashyq qarsy keluinde halqymyzdyng qanyna sinip, ruhymen bite qaynasyp kele jatqan erte týrkilik úghym jatqan sekildi. Dinge fanattyq túrghyda berilu – qazaq halqynyng últtyq sezimine jat nәrse bolghandyghy aqiqat dýnie bolatyn.
Allanyng ózin de, onyng sózi Qúran-Kәrimdi moyyndaytyn kәmil músylman Abay, diny fanatizmge qarsy. Islam dinining filosofiyasyn jogharghy dengeyge kótergen Abay: «Allany bar dedik, bir dedik, ghylym qúdireti sipaty birlәn sipattadyq»,-dey otyryp: «Ol – alla taghalanyng zaty, eshbir sipatqa múqtaj emes, bizding ghaqylymyz múqtaj, jogharghy jazylmysh sipattar birlәn taghriflap (Ayyru, anyqtau, bilu. N.M.) tanymaqqa kerek. Eger de ol sipattar birlәn taghliflamasaq, bizge maghrifatulla (Allany tanu. N.M.) qiyn bolady»,- deydi [1,189] (38-qara sóz).
Sóz basynda aityp ketkenimizdey jaratushy bir Allany tanu ýshin Abay, Allanyng ózine tәn segiz sipatynyng ishinen qúdiret pen ghylym sipatyn daralap bólip alyp, ghylymnyng ózi – qúdiret,- dey otyryp, Allany adam ózine sezilgen ghylym arqyly tanu kerek,- degen tújyrymgha keledi.
Ol adamgershilikti, moralidyq-filosofiyany barlyq jaydan joghary qoydy. Dindi senim әri tәrbie qúraly dep eseptegen Abay, «Imanigýldi» «Tolyq adamdy» nasihattay kele,túlghalyq sanany jogharghy dengeyge kótere otyryp, oi-sanany týzeumen qoghamdy, sharuashylyq bolmystyng barshasyn ózgertip, týzeuge bolady,-degen tújyrym jasaydy.
Allany shynayy mahabbatpen sýiip, bilim men imandy birge ústau kerek degen maqsatty oidy ústanghan Abaydy, islam dinining filosofiyasyn jogharghy dengeyge kótere otyryp, dindi janasha payymdaghysy kelgen shyn mәnindegi islamdyq oishyl – ghúlama dep týsinuimiz kerek. Búl – talasy joq aqiqat dýniye.
Paydalanghan әdebiyetter
- Abay (Ibrahiym) Qúnanbaev. Shygharmalarynyng eki tomdyq tolyq jinaghy. 2 tom. Almaty, «Ghylym» - 1977.
- Abay (Ibrahiym) Qúnanbaev. Eki tomdyq shygharmalar jinaghy. Birinshi tom. Almaty, «Jazushy» - 1986.
- Arts. U. Cheys. B. Krolichiya Nora ily chto my znaem o sebe y vselennoy. Moskva, «Eksmo» - 2012.
- M. Myrzahmetúly. Týrkistan Taraz arasy. Astana, «Bilge» - 2002.
Núrghaly Mahan
Abai.kz