Elbasymyz daghdarys kezinde oqu aqysyn tóley almay, tauy shaghylghan studentterding qamyn oilap, qosymsha bilim granttary men jenildetilgen nesie alugha jaghday jasap otyrghanda, Bilim jәne ghylym ministrligining kredittik tehnologiyany JOO-largha engizgendigi studentterding qaltasyn odan sayyn qaghyp, jyghylghan ýstine júdyryq bolyp tiide.
Joghary oqu oryndarynda kredittik jýie osydan alty jyl búryn engizilgen. Osynsha uaqyt ótse de, búl jýiening qanshalyqty tiyimdi-tiyimsizdigin studentter túrmaq, múghalimderding ózi de endi-endi ghana týsinip keledi. Biz búl jýiening qyr-syry turasynda Q.Sәtbaev atyndaghy Qazaq últtyq tehnikalyq uniyversiytetining múghalimderimen sóileskende, mynany úqtyq.
Negizi, qazirgi kredittik tehnologiyany týsinu qiyn. Ár pәnge әrtýrli nesie eseptelip qoyylghan. Pәnderding barlyghy búrynghyday saghatpen emes, kreditpen beriledi. Mysaly, bir pәnning ózinde bir kreditten bastap, bes nesiyege deyingi aralyqta bolady. Bir kreditting qúny – segiz myng tenge. Sonda bir sabaqta tórt kredit bolyp, student ony tapsyra almay qalsa, 32 myng tengeni tólep baryp, jazghy semestrdi tapsyra alady. Al ony tóley almay ma, onda ol jyldan-jylgha qalyp, tipti uniyversiytet qabyrghasynda on jylgha deyin jýre beretin kórinedi.
– Negizi, búryn oqu bes jyldyq bolsa, qazir student bes jyl oqy ma, on jyl oqy ma – ol óz erkinde. Eng bastysy, aqysyn tólese boldy, – deydi atyn gazet betine kórsetpeudi ótingen QazÚTU-dyng múghalimi.
Sonymen qatar memlekettik grantta oqityn studentterding GPA-sy (ortasha baly) jetpey qalsa, ol mindetti týrde grantynan aiyrylyp, aqyly negizde oqityn bolady. Búl jaghdayda memleketting oqu grantyna bólgen aqshasy qayda ketetini týsiniksiz. Taghy bir erekshelik, birinshi semestrge deyin (qysqy sessiyanyng aldy) studentterden aghymdaghy baqylau jәne aralyq baqylau alynady. Osy jerde birinshi aghymdyq baqylaudan student nól ball alyp, aralyq baqylaudan 98 ball alsa da, ol emtihangha jiberilmeydi. Demek, «ne dopusk». Múny qarapayym túrghyda bylay eseptesek, 98 baldy ekige bólesiz (49 ball), ony 0,6-gha kóbeytesiz, sonda 29,4 ball shyghady. Al Bilim jәne ghylym ministrligining sheshimimen búl ball keminde 30-dan tómen bolmauy kerek. Demek, emtihangha kire almaghan oqushy jazghy semestrge qalady degen sóz. Múnda taghy da aqsha tólep tapsyrugha mәjbýrsin.
– Dәl qazirgi jaghdayda jazgha qalyp qoyghan studentter óte kóp. 28 studentimiz grantynan aiyrylyp qalu qaupi ýstinde. Tipti bir studentting eki nemese ýsh sabaqtan qúlap jatqany da joq emes. Olardyng tóleytin aqysyn esepteytin bolsaq, 100 myngha bir-aq shyghady, – deydi múghalim aghamyz.
Sonda studentter múnday somany qaydan alady? Dәl mynaday daghdarys kezinde ata-ananyng da birden tauyp bere saluy qiyn. Bir qyzyghy, studentterding kredit tóleui arqyly múghalimderge ailyq jazylady eken. Yaghny bilim alushylardyng kreditke tólegen aqysynyng 50 payyzy emtihan alghan ústazgha beriledi. Ángimening barlyghy osy jerden bastalady. Múghalim tek qana qúlqynnyng qamyn oilap, kreditten payyzdyq mólsherdi alu ýshin studentterdi jappay qúlatpasyna kim kepil? Biz múny tekten-tekke aityp otyrghan joqpyz. Mәselen, ótken jyly QazÚTU-dyng bir múghalimi óte jaqsy oqityn studentterdi ghana emtihannan ótkizip, al qalghandarynyng barlyghyn pytyrlatyp qúlata bergen. Sonda eseptesek, bir sabaqtan tórt kredit bolsa, segiz mynnan sanaghanda – 32 myn. Sonda onyng 50 payyzy 16 myng bolady. Bir sabaqtan 300-400 bala emtihan tapsyrsa, sonyng joq degende 100-in qúlatqannyng ózinde 160 myng tenge payda tabady eken. Dәl osy jaghdaydyng biyl qaytalanbasyna kim kepil?
Atamúrat ShÁMENOV, ekonomika ghylymynyng doktory:
– Keybir JOO kredittik tehnologiyany bilim beruding emes, payda tabu, aqsha jasaudyng mehanizmine búryp alghan. Shyn mәninde, studentke bilim berip, olardyng ózderine qanday múghalimdi tandaytynyna erkindik jasay alyp otyrmyz ba? Men belgili degen JOO-lardy bilemin, tipti keybirinde studentterge bes jyl boyy ghylym doktorlary sabaq bermegen oqu oryndary bar. Sondyqtan әr sabaqtyng aqysyn oilaghansha, studentterge shynayy bilim beruding tetikterin qarastyrghan jón.
Osy nege biz shetelding kóshirmesin Qazaqstangha әkeluden jalyqpaymyz? Europanyng aqyly oqu oryndaryndaghy keybir jýielerdi Qazaqstangha tyqpalay bergennen ne útamyz? Jalpy, bizding halyqtyng әleumettik jaghdayyn batystikimen salystyrugha kele me? Ministrlik basshylyghy osy jaghyn nege oilamaydy? Áytpese, studentterge obal. Onsyz da qarajattan qaghylyp jýretin studentterden taghy da qarjy talap ete beretin bolsaq, múnyng arty ne bolmaq?.. Onyng ýstine jylda oqu aqysy ósip otyrady. Endi emtihannan qúlasan, taghy da aqy tóleysin. Osy biz «Aqsha! Aqsha!» dep jan-jaqtan qysyp, auyldaghy әke túrmaq, balanyng da salyn sugha ketirip, ómirden týnildirip jýrgen joqpyz ba?..
Tynyshkýl ÁMREEVA, QR Bilim jәne ghylym ministrligi Joghary jәne joghary oqu ornynan keyingi bilim departamenti diyrektorynyng orynbasary:
– Daghdarys jaghdayynda oqymaytyn, eki alghandardy qúlatpasyn degen zang joq. Student eki aldy ma, demek onyng oqu ýlgerimi nashar degen sóz. Al emtihannan jappay qúlatu degenge kelsek, birinshiden, barlyq JOO-nyng ózderining reglamenti bar. Kimge ne tóleydi, oghan eshkimning eshqanday qatysy joq. Ár oqytushy men oqushy sol JOO-men aldyn ala kelisimshartqa otyrady. Ol kelisimsharttyng ishinde neshe týrli talaptar men ózgerister bar. Barlyghyniki birdey emes. Mýmkin, oqytushylargha tóleytin jalaqylary turasynda ózderining «polojeniyeleri» (qaghidalary) bar shyghar. Biraq men jappay qúlatu bar degenge senbeymin. Ózim 17 jyl múghalim bolyp, ondaydy kórgen emespin.

Serik JÚMABAEV
«Alash ainasy» gazeti 23 mausym 2009 jyl