Halyqtyng qazaqshasy bir basqa, biylikting qazaqshasy bir basqa...
Bizding elde resmy aqparattar aldymen orys tilinde shyghatyn, al memlekettik tildegi núsqasy birneshe saghat, keyde birneshe kýn keshigip jariyalanatyn әdet bar. Memlekettik mekemeler memlekettik tilge osylay qyryn qaraghandyqtan, qazaq tili qazaq elinde ógey kýy keship otyr...
Búl búrynnan beri aitylyp-jazylyp jýrgen jay. Biraq synnan sabaq alyp, ong baghytta bet búrghan biylik ókilin biz әli kórgen joqpyz.
Taghy bir qynjyltatyny, qazaq tildi resmy aqparattarda qatelikter órip jýredi. Búl da memlekettik organdardyng emi joq kóne dertterining biri. Jogharyda memlekettik tilde aqparattar keshigip shyghady dedik. Sol keshigip shyqqan qazaq tilindegi jazbany týsinuding ózi mún, mýlde týsiniksiz tilde jazady.
Búnyng basty sebebi, barlyq aqparat, zang tarmaqtary, sot qaulysy, bayandamalar aldymen orys tilinde jazylady. Oryssha jazylghan sol mәtindi sauatty audaratyn adam taghy joq bizding biylikte. Qazaqshagha audarylghan mәtindi oqudyng ózi azap. Qaptaghan qate qoldanystar, kalika audarmalar.
Biylikting jaltaqoylyghy, halyqtyng beyghamdyghymen búl mәseleler әli jabuly qazan - jabuly kýiinde kele jatyr. Eshkim «múnyng qalay» demegen son, biylik basyndaghylar ne shyn bilmey, ne qazaq tilin kemsitu ýshin kemtar audarmamen qazaqsha sóilem keledi. Sóitip, qarapayym halyqtyng qazaqshasy bir basqa, ýkimetting qazaqshasy bir basqa jaghdaygha jettik.
Búrynghyny aitpaghan kýnning ózinde, dәl qazirgi tótenshe jaghday túsynda da memlekettik tilding jaghdayy mýshkil. Kýndelikti resmy aqparattarda «ýy jaghdayynda», «infeksiya júqtyrghan bәlenshe jaghdayy tirkeldi», «ýstegi jyly» degen sekildi orysshadan tike audarylghan sózder órip jýr.
Mәselen, Almaty qalalyq tótenshe jaghdaylar departamentining myna mәlimdemesin kim audaryp, kim dayyndady eken. Jarty bettik osy mәtindi kýnde teleekrannan qaytalap oqidy. Halyqty órtten saqtanugha shaqyrghany. Onysy jón endi, biraq ainaldyrghan jarty bet jazbany «taza qazaqsha» jazugha bolady ghoy...
Qúrmetti Almaty qalasynyng túrghyndary,
Almaty qalalyq tótenshe jaghdaylar departamenti sizden KARANTIN kezinde ýy jaghdayynda órt qauipsizdigi erejelerin saqtaudy súraydy:
-Eshqashan tósekte temeki shekpeniz. Esinizde bolsyn, temeki men alkagolidik ishimdikter órtting "belsendi qatysushylary";
-elektr symdardyng jaramdylyghyn baqylanyz, elektr jelisin shamadan tys qoldanbanyz, qoldan jasalghan elektr aspaptaryn qoldanugha jol bermeniz;
-Qosylghan gaz ben elektr qúraldaryn qarausyz qaldyrmanyz;
-elektr ýtikterdi, elektr shaynekter men basqa da elektr qyzdyrghysh qúraldardy arnayy janbaytyn tireuishsiz paydalanugha jol bermeniz;
-balkondardy, sonday-aq evakuasiyalyq shyghu joldary men baspaldaqtardy jihazben, jabdyqpen jәne basqa da janghysh materialdarmen ýimeniz...
«ýy jaghdayynda» demey, «ýide» dep jazugha bolady ghoy, Al «órttik belsendi qatysushylary» degeni ne sóz taghy? Ony az deseniz, «qoldan jasalghan elektr qúraldardy qoldanugha jol bermeniz» deydi. Elektr aspaptar ózdiginen júmys isteytin sekildi, sonyng júmys isteuine jol bermey qadaghalau kerek sekildi.
Búl bir ghana mysal. Múnday soraqy sóz qoldanystar men sóilemder resmy mәlimdemelerde tolyp jatyr. Joghardaghy mәtindi kýnine televizordan neshe qaytalap kórsetip jatqandyqtan mysal retinde alyp otyrmyz. Áytpese búdan on ese óreskeli kezdesedi. Tipti ýlkendi-kishili shendilerding eshkimge týsiniksiz «qazaqshasyna» da qúlaq ýirendi.
Sóz sonynda aitarymyz, memlekettik tilde sauatty jazylghan týsinikti kontent tabu ne ýshin qiyn? Bizdi tanghaldyratyny memlekettik mekemelerde qazaq tilin jetik biletin birde-bir maman joq pa? Álde qazaq biyligine qazaq tilining qúny kók tiyn ba?
Quanysh Qappas
Abai.kz