«Kóshi-qon» Zany Parlamentten ótti. Úsynystardyng birshamasy keyinge qaldy...
Redaksiyadan: 30 sәuir kýni Darigha Nazarbaevanyng tóraghalyq etuimen Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng otyrysy ótti.
Onda senatorlar «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine kóshi-qon prosesterin retteu mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasyn eki oqylymda qarap, qabyldady.
Atalghan zang jobasyna baylanysty, QR Parlamenti Senatynyng deputaty, Áleumettik-mәdeny damu jәne ghylym komiytetining tóraghasy Múrat Baqtiyarúlynyng Senatta sóilegen sózin berip otyrmyz.
Kóshi-qon mәselesi tek bizding elimizde emes әlemdegi óte ózekti mәselelerding biri. Ol elimizding әlemdik qauymdastyqtaghy bedeline, demografiyalyq ósimge, shetelde jýrgen qandastarymyzdyng taghdyryna tikeley qatysty. Zang jobasyn mynaday eki ózgerister men tolyqtyrular túrghysynan qaraugha bolady.
Birinshi, Syrtqy enbek kóshi-qonynyng tiyimdi jýiesin qúru jәne zansyz kóshi-qonnyng aldyn alu. Múnda sheteldik júmys kýshin tartqanda búrynghyday ekonomikalyq qyzmet týrlerin alyp tastap, kvotany Sanattar (I, II, III, IV jәne mausymdyq júmystargha) bólinisine belgileu úsynylady. Búl óz kezeginde qoldanystaghy zanda jyl ishinde ekonomikalyq qyzmet týrleri boyynsha sheteldik júmys kýshin tartugha Ýkimet bekitken kvotany qayta bólu ýshin mýddeli memlekettik organdarmen kelisu ýshin 2 aidan 6 aigha deyin uaqyt alsa, endi sheteldik júmys kýshin tartu funksiyalary halyqty júmyspen qamtamasyz etu mәseleleri jónindegi ókiletti organgha beriledi, búl óz kezeginde sheteldik júmyskerlerge qajettigine jedel den qoi iykemdiligin qamtamasyz etedi.
Zang jobasynda sheteldik júmyskerlerding (I, II, III sanattaghy) enbek qyzmetkerlerine rúqsat beru jýiesin eki ne odan da kóp әkimshilik birlikterge taratu kózdelip, múnda eki әkimshilik birlikke rúqsat alu ýshin sol eki aimaqqa da Salyq alymyn tóleuge mindetti bolady. Zang jobasynda joghary biliktilikke jatpaytyn jeke túlghalardyng sharuashylyghynda jәne mausymdyq júmystarda júmys isteydin biliktiligi tómen enbek migranttaryna rúqsat aludyng jenildetilgen qúqyghyn beru úsynylady. Osy atalghan sanattaghy enbek migranttary ay sayyn 4 AEK (9620 tenge) kóleminde salyq alymdary belgilenedi jәne olar ýshin halyqty júmyspen qamtu mәseleleri jónindegi uәkiletti organ aiqyndalghan súranysqa ne júmysshy kәsipterining tizbesi boyynsha enbek qyzmeti rúqsat etiledi. Rúqsattardy beru ishki ister organdary jýzege asyratyn bolady.
Sonymen qatar zang jobasynda «readmissiya» úghymyn zannamalyq týrde aiqyndap ishki ister organdaryna ony iske asyru funksiyalaryna berilgen. Jәne atqarushylyq is jýrgizu boyynsha elden tys túraqty túrugha ketip bara jatqan adamdargha shekteu qoyylghan. Elimizde sheteldik azamattargha túraqty túrugha rúqsat beru ýshin BAJ salyghy engizilgen.
Ekinshi, Qazaqstan Respublikasyna kelgen etnikalyq repatrianttar jәne qonys audarmashylar ýshin qolayly jaghdaylar jasau. Ol ýshin zang jobasynda birinshiden, shetelde túratyn etnikalyq qazaqtargha Qazaqstanda rúqsat almay-aq uaqytsha enbek qyzmetimen ainalysugha mýmkindik beriledi. Ekinshiden, osy zang jobasynda oralmandar men qonys audarushylardy qabyldaudy ónirlik kvotasyn belgileu qúzireti kóshi-qon mәseleleri boyynsha uәkiletti organdargha jýkteu úsynylady. Búl oralmandar men qonys audarushylargha kómek kórsetuge bólinetin budjet qarajatyn tolyghymen iygeru qajettiligin jenildetedi. Ýshinshiden, qoldanystaghy zanda oralman statusyn alu ýshin túrghylyqty jeri boyynsha tirkeuding boluy talap etilmeytin. Mysaly, bir ónirde tirkelgen etnikalyq qazaq oralman mәrtebesin alu ýshin basqa ónirge de bara beretin. Endi búl zang jobasy tek tirkelgen jer boyynsha ghana oralman mәrtebesin ala alady. Tórtinshiden, qandastarymyzdyng Qazaqstan azamattyghyn qabyldaudyng mýmkindigin keneytu men aluyn jedeldetuge jana normalar engizildi.
Zang jobasyn talqylau ýshin tórt júmys toby ótkizildi. Senat deputattary men Senat apparaty bólimderi tarapynan berilgen úsynystar men týzetuler júmys toby otyrystarynda taldanyp, úsynystardyng birshamasy aldaghy qabyldanatyn zang jobasynda eskeriletin bolady. Sonyng birshamasyna toqtalsaq.
Birinshi, «Qazaqstan Respublikasynda zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly» Zanynyng 13-baptyng 18) tarmaqshasynda shetten kóship kelgen qandastargha «enbek qyzmeti» boyynsha zeynetaqy taghayyndalsyn dep belgilengen. Biraq búl zanda da, «Enbek Kodeksinde» de «enbek qyzmeti» degen úghym joq. «Enbek ótili» degen úghym bar. Endi osy zang boyynsha jergilikti azamattargha «Enbek ótili», al shetten kóship kelip azamattyq alghandargha «Enbek qyzmeti» boyynsha zeynetaqy taghayyndalatyn boldy. Yaghny barlyghy da Qazaqstan Respublikasynyng azamattary bola túra jergilikti zeynetkerler men shetten oralghan zeynetkerlerding enbek etken jyldaryn esepteude eki týrli úghym paydalanyp, ekeuin ekige bólip qaraghan. Búl mәsele aldaghy uaqytta әzirlenetin zanda ong sheshimin tabuy tiyis.
Ekinshi, «Qazaqstan Respublikasynyng túrghyn ýy qatynastary turaly» Zanynyng 68-babynyng 7) tarmaqshasy boyynsha «Oralman» mәrtebesin alghandar ýy kezegine qatysty jenildikter qarastyrylghan . Biraq «Oralman» mәrtebesining merzimi bir jyl bolghandyqtan, azamattyq alghan kýni túrghyn ýige qatysty jenildikten aiyrylyp qalady. Sondyqtan da kóptegen qandastarymyzdyng pәter kezegi artqa shegerilip qaytadan ýy kezegine túrady. Búl olardyng biylikke qatysty ókpe-renishterin tudyryp jatady. Ministrlik búl mәselege qatysty naqty sheshim qabyldauy kerek dep oilaymyn.
Ýshinshi, «Qazaqstan Respublikasynyng Bosqyndar turaly» Zanynyng 1-babynyng 1) tarmaqshasynda kózdelgen mәn-jaylar bolghan jaghdayda, eger pana izdegen adamnyng tuystarynyng ne jaqyn tuystarynyng bireui Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bolsa, bosqyn dep tanyluy mýmkin degen tolyqtyru engiziludi úsyndyq. Óitkeni songhy bir jyl ishinde Qytaydaghy sayasy jaghdaygha baylanysty bes birdey qandasymyz elge kelip «Bosqyn» mәrtebesin súraghan bolatyn. Ókinishke oray «Bosqyndardyng jaghdayy turaly» Konvensiyany ratifikasiyalap, ózine halyqaralyq mindettemeler ala túra, osy azamattardyng barlyghynyng jaqyn tuystary Qazaqstanda túrsa da, birde bireuine «Bosqyn» mәrtebesin bere almadyq. Sheteldegi etnikalyq qazaqtargha tabighy apat, ekonomikalyq nemese sayasy daghdarys, týrli diskriminasiyalyq jaghdaylar tuyndaghanda Qazaqstan Ýkimeti tikeley aralasyp, qandastardyng qúqyn halyqaralyq dengeyde qorghay alugha zandyq túrghyda mýmkindik joq. Búl úsynysta keleshekte pysyqtaudy qajet etetin boldy.
Taghy bir mәsele, ol «Qazaqstan Respublikasynyng Azamattyghy turaly» zanynyng 16-baptyng 1) tarmaghynda Azamattyqqa qabyldau ýshin merzimin kóbeytuge qatysty mәselede úzaq taldandy. Óitkeni Qazaqstanda azamattyq alu onay, әsirese Qytaylyqtar azamattyq kóp alyp jatyr degen mәlimetter BAQ-da jii kóteriledi. Taldau barysynda múnyng barlyghy negizsiz ekeni aiqyndaldy. Songhy 29 jyldyn ishinde Qazaqstan azamattyghyn Qytay últynyng 4 azamaty ghana alghan.
Sonymen qatar osy syrtqy Kóshi-qon sayasatyna qatysty Ýkimetke jәne tiyisti ókiletti organdargha myna mәselege qatysty nazaryn audartqym keledi. Resmy mәlimetterge sýiensek 1991 jyldan bastap 2018 jylgha deyin Qazaqstanda halyq sany 11%, kórshi Ózbekstanda 60%, Tәjikstanda 68%, Qyrghystanda 43% ósti. Bizding el ýshin basty qauip – elden kóship ketu. 1991-2018 jyldar aralyghynda Qazaqstannan basqa elderge kóship ketken adamdar sany 3,7 mln. adamgha jetken. Tek songhy on jyldyng ishinde (2009-2019j.) ishinde Qazaqstannan Reseyge 300 myn adam kóship ketken.
Elden túraqty qonys audarushylardyng ishinen 44 payyzy 15 pen – 34 jasqa deyingi jastardy qúraydy. Búl enbek resurstarynyng túraqty azangyn kórsetedi. Sarapshylardyng pikiri boyynsha shetelderde 7 mln. etnikalyq qazaqstar túrady eken. Búl Qazaqstanda túryp jatqan 18,5 mln. halyqtyng 38% qúraydy. Demografiyalyq aspektide ýlken әleuet bolyp tabylatyn osy resurstardy dúrys paydalanudamyz ba?! Ókinishke oray joq dep oilaymyn. Ol ýshin Qazaqstan Ýkimeti Kóshi-qon jóninde býgingi zaman talabyna say jana qújat dayyndap, soghan oray naqty is-sharalardy qolgha aluy tiyis. Syrt jerlerdegi san million aghayyndarymyzdyng atamekenge týpkilikti kelemin degen ystyq yqylasyn suytyp almay, saghynyshy men sýiispenshiligine syzat týsirmey, qazaq kóshin qayta janghyrtuymyz kerek. Óitkeni Qazaqstan-shettegi qandastarymyzdyng jalghyz ruhany otany. Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng 2017 jyly Dýnie jýzi qazaqtarynyng V-qúryltayynda «Qayda jýrseng de qazaqtyng Otany bireu ghana, ol – Qazaqstan» degen bolatyn. Jәne Túnghysh Preziydentting tikeley tapsyrmasymen qúrylghan «Otandastar qory» tapsyrmasyna sәikes jýrgizilgen әleumettik saualnamalardyng nәtiyjesinde, Qazaqstangha shetelden 1,5 mln. etnikalyq qazaq túraqty qonys audarghysy keledi. Solay bola túra songhy 8 jylda (2012-2019j.) repatrianttar legi jylyna nebary 10,000 adamdy ghana qamtyghan. 2020 jyly Qazaqstanda elge oralamyn degen qandastarymyzgha berilgen kvota 1378 oryn kóleminde ghana belgilengen.
Memleketting ishki jәne әlemdik bәsekelestikte myqty bolu faktorlarynyng biri onyng halqynyng sany ekeni sózsiz. Sondyqtan da eldegi halyq sanyn arttyruda sheteldegi qandastarymyzdy qoldaudyng yntalandyru baghdarlamasyn, yaghny repatrianttardy әleumettik-ekonomikalyq qoldaudyng Keshendi sharalaryn qamtyghan Arnayy memlekettik baghdarlama qabyldauyn talap etedi. Kórshi Reseyde óz otandastaryn erikti kóshiruding merzimi shektelmegen Memlekettik baghdarlama qabyldady. Qazaqstan Ýkimeti jogharyda aitylghan mәselelerdi jan-jaqty qarastyryp, etnostyq kóshi-qon júmystary órkeniyetti elderdegidey naqty bir jýiege týsirse degen úsynys-tilek bildiremiz.
Múrat Baqtiyarúly,
QR Parlamenti Senatynyng deputaty
Abai.kz