Qazan aiynyng 14-15-i kýnderi Shyghys Qazaqstan oblysynyng Ákimi Berdibek SAPARBAEV bastaghan delegasiya Týrik Respublikasynyng Bursa ónirinde bolyp qaytty. Júmys saparynyng negizgi maqsaty - Bursa aimaghymen bauyrlastyq qarym-qatynas ornatu, hәm Qazaqstan Tәuelsizdigining 20 jyldyghyna arnalghan mәdeny sharalar ótkizu. Ayta ketuimiz kerek, Atatýrikting eline sapar shekken delegasiya qúramynda shyghysqazaqstandyq kәsipkerler men óner maytalmandary da boldy.

Bauyrlas ólkening halqy baquatty túrady eken

Bursa - Týrkiyanyng Ystambúl, Ankara, Izmirden keyingi 4-shi iri qalasy. Elding soltýstik-batysynda, Mәrmәr tenizin boylay jatqan ónir ózining tarihy oryndarymen, qysqy demalys oshaqtarymen tanymal. Bastysy, múnda óndiris pen jenil ónerkәsip órken jayghan. Ondaghan industriyaly aimaqtarda 3 mynnan asa zauyt-fabrika júmys isteydi. Kishigirim sehtardyng sany 70 mynnan asyp jyghylady.

Eksport boyynsha Bursa ekinshi orynda túr. Syrtqa eng kóp tauar óndiretin - Ystambúl.

Týrkiyadan shyghatyn avtokólikter men qúral-saymandardyng deni ónirding enshisinde. Bursada «Reno», «Fiat», «Mersedes», «TOFASh» markaly kólikter, jýk kólikteri qúrastyrylady.

Qazan aiynyng 14-15-i kýnderi Shyghys Qazaqstan oblysynyng Ákimi Berdibek SAPARBAEV bastaghan delegasiya Týrik Respublikasynyng Bursa ónirinde bolyp qaytty. Júmys saparynyng negizgi maqsaty - Bursa aimaghymen bauyrlastyq qarym-qatynas ornatu, hәm Qazaqstan Tәuelsizdigining 20 jyldyghyna arnalghan mәdeny sharalar ótkizu. Ayta ketuimiz kerek, Atatýrikting eline sapar shekken delegasiya qúramynda shyghysqazaqstandyq kәsipkerler men óner maytalmandary da boldy.

Bauyrlas ólkening halqy baquatty túrady eken

Bursa - Týrkiyanyng Ystambúl, Ankara, Izmirden keyingi 4-shi iri qalasy. Elding soltýstik-batysynda, Mәrmәr tenizin boylay jatqan ónir ózining tarihy oryndarymen, qysqy demalys oshaqtarymen tanymal. Bastysy, múnda óndiris pen jenil ónerkәsip órken jayghan. Ondaghan industriyaly aimaqtarda 3 mynnan asa zauyt-fabrika júmys isteydi. Kishigirim sehtardyng sany 70 mynnan asyp jyghylady.

Eksport boyynsha Bursa ekinshi orynda túr. Syrtqa eng kóp tauar óndiretin - Ystambúl.

Týrkiyadan shyghatyn avtokólikter men qúral-saymandardyng deni ónirding enshisinde. Bursada «Reno», «Fiat», «Mersedes», «TOFASh» markaly kólikter, jýk kólikteri qúrastyrylady.

Bursa sonymen birge toqyma óndirisining iri ortalyghy. Negizinen jibek, jip, mata, maqta óndiredi. Aymaqta asa iri 8 toqyma fabrikasy bar. Mәselen, 1938 jyly negizi qalanghan Merino zauyty býginde jasandy jәne sintetiy-kalyq mata óndiredi.

Búdan bólek, metall óndeytin zauyttar júmys isteydi, jýn-teri ónimderin, jasandy tynaytqysh, kýnbaghys mayy, konservilengen azyq-týlik shygharady.

Eki ónirding ekonomikasynda úqsastyqtar kóp

Bursa әuejayynda shyghysqazaqstandyq delegasiyany QR-nyng Týrkiyadaghy Tótenshe jәne ókiletti elshisi Janseyit Týimebaev qarsy aldy. Eki kýndik sapar ayasynda oblysymyz-dyng basshysy Berdibek SAPARBAEV pen isker top ókilderi Bursa aimaghynyng uәlii Shahabettin Harputpen, Bursa qalasynyng meri Redjep Alteppen, Sauda-óndiris palatasy tóraghasy-nyng orynbasary Aly Hazyrmen kezdesip, eki ónirding ekonomikalyq, mәdeniy-gumanitarlyq qarym-qatynasyn nyghaytugha baghyttalghan kelissózder jýrgizdi.

Bursa aimaghynyng uәlii Sh.Harput tuysqan eki halyqtyng yntymaghy jarasqanyn aitty. Kýlli týrki júrtynyn, adamzattyng altyn besigi bolghan Altaymen qayta qauyshyp, atajúrtqa jaqynday týsuge yntaly ekenin ashyq anghartty.

Shyghys Qazaqstan men Bursanyng alys-berisin jaqsartugha qolayly jaghday tuyp otyrghanyn qalanyng meri de atap ótti.

Shyghys Qazaqstannyng naq osy ónirmen bauyrlastyq qarym-qatynas ornatuynyng ma-nyzy zor. Óitkeni Bursa da Shyghys Qazaqstan siyaqty óndirisi damyghan ólke. Jәne de indus-trialdy aimaqtar qúruda tәjiriybesi mol. Ekinshiden, toqyma, auyl sharuashylyghy salalarynda ortaq mýddemiz kóp.

Ýshinshiden, Bursada qysqy sport týrleri men ekoturizm jaqsy damyghan. Búdan da ýirenerimiz jetkilikti. Eki ónirding tabighaty da úqsas keledi.

Ekijaqty kezdesulerding barysynda aimaqaralyq qarym-qatynasty damytu, týrik kapitalynyng kómegimen industriyaly aimaqtar qúru, Keden odaghynyng talaptaryna say, sauda-investisiyalyq әriptestikting jana ýlgisin qarastyru mәseleleri talqylandy.

Kelissózderding nәtiyjesinde Bursa aimaghynyng uәlii Sh.Harput pen Shyghys Qazaqstan oblysynyng Ákimi Berdibek SAPARBAEV eki ónirding bauyrlastyq qarym-qatynas ornatuy turaly hattamany bekitti.

Basqosudy qorytyndylay kele taraptar ekonomikalyq jәne mәdeniy-gumanitarlyq әriptestikti terendete týsuge yqpal etetin bolyp kelisti.

Búdan keyin oblys Ákimi Bursa qalasy-nyng Sauda-óndiris palatasy tóraghasynyng orynbasary Aly Hazyrmen kezdesti. Kezdesu nәtiyjesinde taraptar «Dostyq qa-
rym-qatynas ornatu» turaly qújatqa qol qoydy.

Bereke-birlikke jeteleytin biznes-forum

Issapar kәsipkerlerge de tiyimdi әri nәtiy-jeli boldy. Isker adamdargha 50-den asa kompaniya basshylarymen ekijaqty kelissózder úiymdastyrylyp, QR Týrkiyadaghy elshiligi men Bursanyng Sauda-óndiris palatasynyng múryndyq boluymen qazaqstandyq jәne týrkiyalyq kәsipkerlerding biznes-forumy ótti.

Forumda sóz alghan Bursanyng aimaq basshysy 20 jyl búryn Qazaqstannyng tәuelsizdigin eng alghash bolyp moyyndaghan, qoldaghan Týrkiya ekenin aita kelip, býginde qazaq jerinde 400 birikken, 130 taza týrik kompaniyasy júmys isteytinin tilge tiyek etti. Jalpy, Týrkiya - AQSh, Koreya men Angliyadan keyin qazaq ekonomikasyna qomaqty qarjy qúiyp otyrghan 4-shi el. Astanadaghy qúrylystyng 60%-y týrik kompaniyalaryna tiyesili.

Sonymen qatar, Sh.Harput Bursanyng ekonomikalyq kórsetkishterine toqtalyp ótti. Týrkiyada óndiriletin sintetikalyq jip pen materialdyng 75%, avtokólikting 72%, kishigirim jýk kólikterining 49,32%, kólik bólshekterining 63% jәne jihazdyng 30% bursalyq kәsiporyndardyng enshisinde.

- Bursa - Osman imperiyasynyng alghashqy astanasy. Múnda memleketting negizin qalaushy Osman men Orhannyng jәne ózge patshalardyng beyiti túr. Múnda músylman-dar da, hristiandar da ziyarat etetin qas-terli oryndar bar. Sondyqtan, Bursa - tarihy jәne mәdeny ortalyq bolyp sanalady, - dey kele Harput myrza, osy rette tarihy turizmning keng qúlash jayyp kele jatqanyn atap ótti.

- Býginde turizm salasy 4 baghytta da-myp keledi, - deydi aimaq basshysy. Búl:

● Qysqy sport, ekoturizm jәne turizm;

● Emdik turizm;

● Tarihi, mәdeny jәne diny turizm;

● Jәrmenkeler men múrajaylar, kәsip-kerlerge arnalghan turizm.

Qazir bursalyqtar 3 sektorgha erekshe ekpin qoyyp otyr. Búl: energetika salasy, túrmystyq qajettilikter men qyzmet kórsetuge qajetti jabdyq jәne turizm.

Óz kezeginde Shyghys Qazaqstan oblysy-nyng Ákimi ónirding týsti metallurgiya men mashina qúrylysynyng ortalyghy, agroóner-kәsibi damyghan aimaq ekenin aityp, Qa-zaqstan ekonomikasyna eleuli ýles qosyp otyrghanyna toqtaldy.

- Byltyr óndirilgen ónim kólemi 624 mlrd. tengeni qúraghan. Biyl biz tauardyng kólemin 100 mlrd. tengege deyin ósirudi jos-parlap otyrmyz. Osylaysha birtindep 800 mlrd. tengening ónimin óndirmekpiz. Búl mejege jaqyn qaldyq, sebebi, 8 aidyng qorytyndysy boyynsha ónim kólemi 512 mlrd. tenge boldy. Búl byltyrghy kórsetkishten 30% artyq, - dep týsindirdi Berdibek SAPARBAEV.

Sonymen qatar oblys Ákimi elde innovasiyalyq ekonomikany damytugha erekshe kónil bólinip otyrghanyn, osy orayda ýdemeli industriyaly-innovasiyalyq damu baghdarlamasy qabyldanghanyn jetkizdi. Oblystan industriyalandyru kartasyna engen 34 jobagha bas-ayaghy 4 mlrd. dollar qarjy bólinip otyr. Nәtiyjesinde 7 myng jana júmys orny ashylmaq.

- Qazirgi tanda óndiris salasy men ghylymdy jaqyndastyrugha batyl qadamdar jasaluda, - dey kele Ákim ghylymiy-zertteu úiymdarynyng sany boyynsha shyghys ónirining ýshinshi orynda túrghanyn da atap kórsetti.

Ónir әkimi agroónerkәsip salasyndaghy ilkimdi isterge de toqtaldy. Mal sharua-shylyghy ónimderin eksportqa shygharugha oblystyng әleueti jetkilikti ekenin atap ótken Berdibek SAPARBAEV búghan ekinshi jyl qatarynan jýzege asyp jatqan «Jaylau» mal sharuashylyghyn damytu baghdarlamasy da qolghabys bolghanyn aitty.

Týrik kәsipkerlerin Altaydyng brendine ainalghan ara jәne maral sharuashylyqtary da qyzyqtyrady. Tamyz aiynda Óskemende ótken bal festivalinde kóterilgen Euraziyalyq omartashylar qauymdastyghyn qúru turaly bastamany da týrkiyalyqtar qyzu qoldap otyr.

Sonymen qatar, aimaq basshysy Shyghys Qazaqstanda da Bursa ónirindegidey qysqy sport pen tarihy jәne emdik turizmning jaqsy damyp kele jatqanyn tilge tiyek etti.
Keleshegi zor baghyttyng biri retinde Ákim turistik ónimdi nasihattap, damytatyn birikken kәsiporyndar qúrugha, «Euraziya toraby» jobasyn jýzege asyrugha shaqyrdy.

Shyghys Qazaqstanda shyghatyn ózge de ónimderdi tizbektey kele Ákim ónirding eksporttyq әleuetine erekshe mәn berdi. Býginde Qytay, Resey, Belarusi sekildi eldermen alys-beristi jolgha qoyghan bizding oblysta 20 qazaq-týrik birikken kәsiporny qyzmet etude. Oblystyng Týrkiyamen tauar ainalymy biylghy jyldyng 6 aiynda 35,4 mln. dollardy (osy aralyqtaghy syrtqy sauda ainalymynyng 2,5%) qúraghan. Búl ótken jylghymen salystyrghanda 14,2% artyq. Eksport 34,1 mln. dollardy qúrasa, Týrkiyadan keletin import 1,3 mln. dollar shamasynda. Negizinen Týrkiyagha iygerilmegen myrysh jóneltiledi. Al tiyisinshe Týrkiyadan qaghaz jәne karton, juatyn, tazalaytyn zattar tasymaldanady.

Sonymen birge, oblys Ákimi jýn-teri óndeu, teriden jasalghan ónimder jasaugha baghyttalghan birlesken kәsiporyndar qúrugha da mol mýmkindik baryn atap kórsetti. Mәselen, «Ertis» әleumettik-kәsipkerlik korporasiyasy Semey teri-ton kombinatyn shiykizatpen qamtamasyz etetin shaghyn ortalyqtardyng jelisin kóbeytpek.

«Ertis» ÁKK ken iygeru, shaghyn jәne iri su elektr stansiyalarynyng qúrylysynda da týrik kәsipkerlerimen birlesip júmys isteuge mýddeli. Búl jóninde óz bayandamasynda «Ertis» ÁKK» Últtyq Kompaniyasy» AQ-nyng basqarma tóraghasy Núrlan Sydyqov mәlim etti.

Al «Priyrechnoe agrofirmasy» JShS diyrektory Múhit Túmabaev bursalyq kәsip-oryndarmen birigip, asyl túqymdy sýtti siyrdyng qarasyn kóbeytetin bolyp kelisti. Búdan bólek jeke kәsipker piyazdyng jyldam pisip-jetiletin túqymyn alugha bekinip otyr.

Jalpy, forum ayasynda qazaq-týrik kәsipkerleri ózara kezdesip, búdan bylay birige júmys isteu jóninde uaghdalasty.

Forum ayaqtalghan song qazaqstandyq delegasiya Bursa qalasyndaghy úiymdasqan industriyaly aimaqtyng birin aralady. Iri keshenning aumaghynda jýzdegen zauyt-fabrika ornalasqan. Onyng ishinde toqyma fabrikalary, himiya, jihaz óndiretin sehtar, kólik qúrastyratyn, metallurgiya jәne qúrylys materialdaryn shygharatyn zauyttar bar.

«DOSAB» úiymdasqan industrialdy aimaghynyng tóraghasy Selim IYedikardesh meymandardy keshenning júmysymen tanys-tyrdy. Bursa elektr quatyn paydalanudan 3-shi, al gazdy paydalanu jaghynan 1-shi orynda túr. Sondyqtan múnda quat kózderin tiyimdi paydalanudyng zamanauy ýlgisi qoldanysqa engizilgen eken. Tyng tehnologiyanyng arqasynda qay mekeme qansha energiya tútynatyny baqylaugha alynghan, nәtiyjesinde quatty ýnemdeuge mýmkindik tuyp otyr.

Toqyma, jip, mata, jibek óndeytin bir-neshe sehty aralap, kombinattyng júmys
barysyn bajaylaghan song shyghysqazaqstan-dyq delegasiya avtobólshekter qúrasty-ratyn zauyttyng júmysymen tanysty. Zauyt preziydenti Jelal Gókchinning aituynsha, kәsiporynnyng eksporttyq әleueti jyldan-jylgha artyp keledi.

Týrik aspanynda qazaq әnderi qalyqtady

Delegasiyanyng Bursagha saparynyng bir manyzdy bóligi - el Tәuelsizdigining 20 jyl-dyghyna arnalghan konserttik baghdarlama. Barysh Mancho atyndaghy Ortalyq konsert zalynyng kireberisinde Shyghys Qazaqstan-
nyng tarihy men kórkem tabighatynan syr shertetin fotokórme úiymdastyryldy.
Alystan at shaldyryp jetken shyghysqazaq-standyq orkestrdin, respublikagha tanymal sahna sanlaqtarynyn, belgili әnshiler men biyshilerding ónerine týrik ziyalylary tәnti boldy. 60 adamnan qúralghan ónerpaz-dardyng konsertin tamashalaugha qauym kóp jinaldy. Tyndarmandargha qazaqtyng halyq әnderi men qazirgi zamanghy óner shygharmalary úsynyldy.

Ekinshi kýni konserttik baghdarlama «Koru park» sauda ýiining zalynda jalghasyn tapty. Konsertti eki ónirding basshylarymen qatar QR Týrkiyadaghy Tótenshe jәne ókiletti elshisi J.Týimebaev ta tamashalady.

Jalpy, Shyghys Qazaqstannyng Bursadaghy kýnderi qos tarapqa da nәtiyjeli boldy.

Oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV týrik halqynyng enbekqorlyghyn, adaldyghyn, otansýigishtigin joghary baghalay kele, bizding bauyrlas halyqtan ýirenerimiz kóp ekenin tilge tiyek etti. Bursamen aradaghy alys-beristi nyghayta týsu ýshin aimaq basshysy týrik kәsipkerleri men ónir basshylyghyn Óskemenge shaqyrdy.

- Búl kezdesuding bauyrlas eki ónirding qarym-qatynasyn jaqsartugha, ekonomika-lyq, tarihiy-mәdeny baylanysymyzdy ny-ghaytugha tiygizer әseri zor, - dep týiindedi Shyghys Qazaqstan oblysynyng Ákimi Berdibek SAPARBAEV.

Shyghys Qazaqstan oblystyq «Didar» gazetinen alyndy