Áleumettik jelide QR Preziydenti Q.K.Toqaevqa hat dayyndap jýrgenimdi búrynghy jazbalarymda aitqam. Aytuyn aityp alyp, anysyn andyp úzaqtau kýtip qaldym. Óitkeni, COVID-19 ýstine Sardobo su qoymasy búzylyp, Maqtaraldyng 10 auylyn tasqyn su basty. Qanshama otbasy ózining ýiin tastap tasqyn sudan qashyp shyqty. Endi Tóleby audanyn aghyn su әbirjituli. El basyna týsken qosymsha qiyndyq.

Ákesi, sheshesi 1920 jylghy «aq qoyan», 1932 jylghy, qazaq halqynyng teng jarymyn alyp ketetin, stalindik qoldan úiymdastyrylghan alapat ashtyqty bastan keship ótken, ózi 1962-64 jylghy hrushevtik «ashtyqty» bastan ótkergen azamat rayynda eldegi býgingi oryn alyp otyrghan sayasy jәne әleumettik jaghdaylardy qosyp taldau, tereng bayyptau kerek edi. Búl túrghyda Ýkimet  alghan sheshimder, oblys әkimining ilkimdigi kónilimnen shyghady. Qiyn sәtte qazaq qana emes, arghy tegi bir, bir tamyrdan (Ózbek hannan) taraghan, bir Syrdariyanyng suyn bólip iship, Syr nuyn qatar jaylap, ónip-ósip otyrghan qazaq-ózbek halqynyng yntymaq tanytuy janymdy marqaytady.

Memlekette auys-týiis. Auys-týiisti sayasy jýieni reformalaudyng basy dep qaraymyn. Jelide jana da, eski kadrler jayynda (M.Áshimbaev, T.Dýisenova) jeke-jeke pikirimdi jazyp otyrdym. Aqyrynda әri oilap-beri oilap, bir paydasy tie me degen oimen aldyn-ala dayyndalghan Preziydentke hatymdy janashyrlyqpen joldaudy oiladym.

QR Preziydenti Q.K.Toqaevqa!

Mәrtebeli Preziydent!

Preziydent qyzmet qana. Onyng mәrtebeli bolu, bolmauy - sol oryntaqty uaqytsha iyemdengen adamgha baylanysty. Ony Siz sezindirdiniz! Rahmet! Preziydent - asqan jauapkershilik! Múny sezindirip kelesiz. Eseli alghys! Preziydent jalghyz. Komandasy әli qalyptanyp ýlgergen joq. Uaqyttan útylys!

Dýniye-ghalamda qiyn jaghday. Daghdarys! Tabys kózi múnay toqtady! BÚÚ alapat ashtyq bolatynyn aitty. Aspandaghy Aydy alpauyt el jekeshelendirip әlek. Meymanasy tasyghan El, elder bir-birimen esep aiyrysyp jatyr. Tabighat pen Adamzat bir-birimen esep aiyrysyp jatyr. Aranyn ashyp adamzattyq ashtyq kele jatyr. Koronavirus qaytalanatyn siyaqty. Daghdarys ýstine daghdarys! Tyghyryqtan shyghar jol qayda? Preziydentting әkesimen bir kabiynette otyryp syilasyp qalam ústaghan jazushy(Basqarma mýshesi), songhy 30 jyl boyyna el arasynda miday aralasyp qyzmet etken jurnalist («Egemen... №50) rayynda, paydasy bola ma dep oilarymdy hatqa týiip joldaymyn.

1.10 mlrdtyq qoldaudy alpauyt kompaniyalardy saqtap qalugha bóluge bola ma?

a) Olar karantinge baylanysty az kýn toqtady. Alda isti jalghap alyp ketedi. Qinalys joq. Múnaygha baylanysty toqtau bolsa, oghan Memleket jәrdem bergenmen nәtiyje bolmaydy. Qarjyny bosqa shashu.

ә) Ras olar jer-jerde qúrylys salyp, qarjysy júmsalyp jatyr. Biraq, olar qanday qúrylysty da moyynserikpen (GChP) salu ýstinde. Býgin shyghyndaydy, erteng ornyn memleket eselep toltyrady. (GChP sharty solay). Osynyng ózi qoldau! Taghy da qarjylay qoldau – memleket baylyghyn sanauly adamnyng qolyna jinaqtau bolyp shyghady. Qazaqstan baylyghy taghy shet elge ketedi. Halyq ashynady. Qúrylys salu jóninde: alyp qúrylystarmen eshkimdi tanqaldyra almaymyz. Kóp qabatty, kóp pәterli ýy bolsa, az ghana uaqyttan keyin kýii qashatyn adamdar pәterdi qalay alsyn? Almaty men Astanada jaldamaly pәter arzandaghan býgingi jaghdayda – baylar qarjysyn pәterge júmsamaydy.

Týiin: jýie qúrushy alyp kompaniyalargha qarjy qúigha bolmaydy. 1).Aqtalmaydy.2.) Halyq narazylyghy tuady.

1. Bankterge she? Eger, búhara halyqtyng qaryz-nesiyesin bankter keshetin bolsa ghana Memleket qarjy qúiygha bolady. Áytpese, joq! 30 jyl boyy qúighan qarajattan halyq qayyr kórgen joq. Zeynetaqy qoryn alghan Bankter esep bergen joq. Bere almaydy. 42,500 tg, nesie tólemin keyinge shegere túru... mәselesinde QR Preziydenti Jarlyghyn bankter dúrys oryndamady. Neshetýrli qúityrqy jolmen arzan alynghan aqshany qúityrqygha salyp qymbat nesie beru – halyqty әbden ashyndyrghan. Senim joq. Alda adamdar qaryzyn qúya almaydy.

Qazirgi tanda alpauyt kompaniyalar da, Bankter de orta jәne shaghyn kәsipkerlikti qoldau emes, túnshyqtyrumen keledi. Memleket qoldasa – orta jәne shaghyn kәsipkerlikti orayyn tauyp qoldasyn!

Qazirgi tanda Alpauyt kompaniyalardyn, Bankterding qyzmetin Auylsharuashylyghyna búru jón. Olardyng qyzmetin Auylsharuashylyghymen baylanysty ghana qoldaugha bolady. Múnaydyng sharuasy bitken býgingi kýni shet eldik qaryzdan qútqaratyn da, halyqty aranyn ashyp kele jatqan ashtyqtan arashalaytyn da - Auylsharuashylyghy!

2. Auylsharuashylyghyna búryn-sondy bolmaghan basymdyq beriluijón. Bayaghy Stalindik NEP (30-shy jyldar), Hrushevtik a/sh. Basymdyghy (60-shy jyldar) tәjiriybeleri eskerilse. Tәuelsizdikten beri 9 ministr auysty. Bәri reforma jasaymyn dep keldi. Jasay almay ketti. Bar kinә - birin-biri joqqa shygharu. «Malenkov bergen baytaldy, Hrushev kelip qaytardynyn...» keri. Ministrding biri A/sh-na subsidiya berdi. Ekinshisi toqtatty. Tosqauyl kóp. Subsidiya sharua qolyna naqty jetken joq. Auyl әkiminen ministrge deyingi «jemqorlyq» bәrining týbine jetti.

3. Ózbekstanmen mashina jasau salasy yntymaghy býgin aktualidy emes. (Ash halyqqa mashina minu qayda?) «Bos jatqan jer – jau shaqyrar...» elsizdengen Soltýstik ónirge Qazaqstandyqtardy tartu jýieli, mindetti jýrgizilgen ýstine, shet eldegi qazaqtardy tartu, Ózbekstan, Qyrghyzstan sharualaryn tartu shart. Týrli kelisim, moyynserik (GChP) sharttary, subsidiya arqyly.

4. Stalindik «Qyzylqúm», «Qaraqúm» kanaly – eldi tyghyryqtan alyp shyqqan kezinde. Shardara su qoymasy, «Qyzylqúm» kanaly ontýstikti (Golodnaya stepi) sulandyrdy. Birneshe audan payda boldy. «Ertis-Qaraghandy» (akademik Sh.Shokin iydeyasy) Saryarqany yrysqa kenedi. Su qoymalary, alyp kanaldar – jerding qantamyry! Soltýstik ónirde su qoymalary, kanaldar jasalsa (tartylsa) – eldi yryzdyqqa bóleydi, kóktemgi su tasqyny arnagha týsedi. Suly jer halyqty shaqyrady. Sharuashylyq týri kóbeyedi. Jan-jaqty útys.

5. Jer – alpauyttar qolynda. Jekeshede. Ol shet elge satuy, satpaghan kýnde qalasa egedi, qalamasa ekpeydi, ónimin qalasa ózimizge, qalasa shet elge satady. Osyny tyy shart! Shet eldik firmalarmen kelisip salynghan óndiris oryndary bar. Jer ýstindegi mýlik – shet eldiki bolghan kýnde, astyndaghy jer – Qazaqstan menshiginde qaluy tiyis!

6. Memleket Bilim, Ghylym jәne Medisinany qoldauy kerek. Búl salagha da týbirli reforma qajet. Úlybritaniya nege SSSR Bilim beru modeline kóshkisi keledi? Izraili komersalizasiya jóninen әlemde 1-shi orynda. Ony da jasaghan SSSR-den ketken ghalymdar. Al, bizde ghylym búrynghy jýiesinen aiyrylyp qaldy. Bizde ghylym – tehnikalyq, statistikalyq esep qana! Jýie joq!

6. Kadrlyq reforma jasaluy kerek. Bәlkim, bastaldy. Jalghasyn tapsyn! Daghdarystyq 3 jylda 3 Premier auystyrmasanyz ne qylsyn?! Premier-ministr ómirdi, ónirdi, adamdy, aqshany, keshendi (kompleksti) jetik biletin tәjiriybeli, últtyq bolmysy myqty, memleketshil ekonomist-finansist bolghany jón. Taptyrmas top-menendjer qajet!

P.S.Búryn da eki hat jazgham.

Sizge degen qúrmetpen, jazushy, jurnalist, professor, kәsipker

Qúlbek ERGÓBEK!

Qúlbek Ergóbekting әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz