Alash turaly aitar kóp. Biz bilsek, Alash joly Abaydan bastalyp, Múhtar Omarhanúlymen ayaqtalady. Múhang Alashtyng mәdeniy-ruhani, әdeby missiyasyn oryndap ketken adam. Áuezovten keyin Alashtyng ólmes iydeyasy jasampazdyghymen qayta týlep, últtyng kýretamyrynda býlkildep jatyr.

Alash iydeyasy aspan astynda esh ólmes. Oghan bek senimdimiz.

Alash tarihy zerttelip, Alash joly jalghasyp jatyr.

Alash dese, ruhyng silkinip, últtyq «menin» oyanyp, maqtanysh sezim biyleydi. Osy sezimdi aspan astyn Alash atymen túndyryp, әn salghyng keledi. Al, Alashtan qalghan әn bar ma? Bar. Bar bolghanda qanday!

El ishinde aitylyp jýrgen Jaqannyng - Mirjaqyptyng «Mún», Jýsekenning - Jýsipbekting «Kәmila», Ahannyng - Ahmetting «Aqqúm», «Qaragóz» әnderi bar. Qazaqtyng әni men kýiin jinaqtaghan Zataevichting júmysyn úiymdastyryp, oghan últ muzykasyn jinastyryp bergen de Alash ziyalylary. Búl sózimizge Áleken, Álihan men Ahmetting ózara jazysqan hattary dәlel.

«Qadirli (qúrmetti) Áliy!

Egerde sening professoryng Torghay men Yrghyz uezine baratyn bolsa, onda mening de sonymen birge jýrip ketuim kerek shyghar. Án-kýilerdi jiystyryp, fotografiyagha týsiru mening de kópten oiymda jýrgen is edi. Egerde men ony professordan ýirenip alsam, maghan da paydaly bolar edi».

Ahmet Baytúrsynúlynyng búl hatyna jauap retinde Álihan Bókeyhan:

Alash turaly aitar kóp. Biz bilsek, Alash joly Abaydan bastalyp, Múhtar Omarhanúlymen ayaqtalady. Múhang Alashtyng mәdeniy-ruhani, әdeby missiyasyn oryndap ketken adam. Áuezovten keyin Alashtyng ólmes iydeyasy jasampazdyghymen qayta týlep, últtyng kýretamyrynda býlkildep jatyr.

Alash iydeyasy aspan astynda esh ólmes. Oghan bek senimdimiz.

Alash tarihy zerttelip, Alash joly jalghasyp jatyr.

Alash dese, ruhyng silkinip, últtyq «menin» oyanyp, maqtanysh sezim biyleydi. Osy sezimdi aspan astyn Alash atymen túndyryp, әn salghyng keledi. Al, Alashtan qalghan әn bar ma? Bar. Bar bolghanda qanday!

El ishinde aitylyp jýrgen Jaqannyng - Mirjaqyptyng «Mún», Jýsekenning - Jýsipbekting «Kәmila», Ahannyng - Ahmetting «Aqqúm», «Qaragóz» әnderi bar. Qazaqtyng әni men kýiin jinaqtaghan Zataevichting júmysyn úiymdastyryp, oghan últ muzykasyn jinastyryp bergen de Alash ziyalylary. Búl sózimizge Áleken, Álihan men Ahmetting ózara jazysqan hattary dәlel.

«Qadirli (qúrmetti) Áliy!

Egerde sening professoryng Torghay men Yrghyz uezine baratyn bolsa, onda mening de sonymen birge jýrip ketuim kerek shyghar. Án-kýilerdi jiystyryp, fotografiyagha týsiru mening de kópten oiymda jýrgen is edi. Egerde men ony professordan ýirenip alsam, maghan da paydaly bolar edi».

Ahmet Baytúrsynúlynyng búl hatyna jauap retinde Álihan Bókeyhan:

«Bauyrym Ahmet!

Sening 11 mausymda jazghan hatyndy aldym. Professor tamyz ben qyrkýiek ailarynda Yrghyz ben Torghaygha baryp, sol jaqtan Qyzylordagha soghatyn bop uәde berip, Berlin qalasyna qaytyp ketti. Men odan (sapardy) Qostanaydan bastaudy ótindim. Ol búghan kelisti. Men oghan: «Eger osy ónirge barsanyz, Ahmet Baytúrsynúlyn jolyqtyrugha tiyissiz. Búl kisi sizge serik bolady», - dedim. Endi sening kelisimindi bilgen son, oghan hat jazyp, habarlasyp, aqparymdy Mәskeudegi nemis ókildigine tastap ketpekshimin. Qalghanyn onyng ózi bizding qazaq ókilettigine soghyp, anyqtap bilip alatyn shyghar» (Túrsyn Júrtbay, «Úranym - Alash!..»).

Al, Alashtyng әnúrany bolghan ba? Álbette, bolghan. Semey - Alash qalasy atanyp, astana bolyp, Alash últtyq territoriyalyq avtonomiyasy jariyalanghan kezde Alash milisiyasy qúrylghany mәlim. Sol tústa Alashtyng әnúrany da jazylghan. Búl úran әnning avtory ya Jýsipbek, ya Mirjaqyp dep týrlishe aitylady. Al, Alashtyng úran әni jóninde Sәbit Múqanov ózining «Ómir mektebi» romanynda bylay deydi:

«Jinalys biyikteu dónning qyrqa jotasynda ashyldy. Jotagha Alashorda adamdary jәne olargha tilektesterding birazy, - barlyghy eki jýzge tarta adam, - salt atqa minip, әskershe on-onnan sapqa túryp komandirshe olardyng aldynda Dulatov oghash otyryp, «Arghy atam er týrik» atalatyn, Alashordanyng gimnin әndete qosylyp aityp bardy...».

Sәbeng osylay dese, Gýlnәr apay (Gýlnәr Dulatova) «Ómir ótkelderi» atty estelik kitabynda sóz bolyp otyrghan Alashtyng әnúrany jayly qúlaghymen estip, kózimen kórgen jaylardy jazady:

«Torghayda tónkeris qyzu jýrip jatqan. Áli esimde, tәtemder (әkesi Mirjaqypty aityp otyr - red.) elge kelgende, ólen-jyr aghylatyn. Sonda Ghabbas Núrymov bastap, qalghandary shyrqay qostap, myna ólendi aityp bara jatty:

Arghy atam - er Týrik,

Biz - qazaq elimiz...»

Osy әnúrangha úqsas әndi әnshi Jolaman Qújimanov «Alash marshy» degen atpen oryndap jýr.

Kýni keshe Alashtyng әnúranyn tolyq tapqanday boldyq. Feysbuk әleumettik jelisindegi әldebir týrik úiymynyng paraqshasynan Týrkiyada túratyn 86 jastaghy Tayghanaqúly Mәdәlim aqsaqal Alashtyng әnúranyn aityp otyrghan beynejazbasyn taptyq. Mәdәlim qariyanyng aituyndaghy әnúrannyng sózi tolyq kórinedi. Ári biz biletin úran әnnen әueni de basqasha eken.

Endi, mine, sony Alash júrtyna úsynyp otyrmyz. Bir aita keterligi, Alash әnining jóndi zerttelmey jatqandyghy. Búl -  alashtanushy ghalymdar men muzykatanushylardyng qaperinde jýrse degen ótinish.

«Abay-aqparat»

Alashtyng әnúrany

Arghy atam - er týrik,

Biz - qazaq elimiz,

Qaymyghyp esh jaudan

Qaytpaghan betimiz.

Say-saylap, mal aidap,

Sayrandap, keng jaylap

Arqada erke ósken

Saryarqa jerimiz.

Búghaudan bosanghan,

Biz - doly arystan,

Egessek el bermes,

Týsedi-au erimiz.

Bizge de sóz be eken,

Jauynyng az, kóbi.

Ólsek - biz sheyit,

Ólmesek - biz qazy.

Ejelden ór týrik,

Oq dese ne etemiz?

Qaymyghyp esh jaudan

Qaytpaghan betimiz.

Lap dese at bolyp,

Zuyldap shabamyz.

Lap dese, ot bolyp,

Dýrildep janamyz.

Alashtyng aq tuyn,

Aqyryp qolgha alyp,

Alashtap shapqanda,

Jaugha oiran salamyz.

Doldansa bolmaytyn

Jana dәu-perimiz.

Er týrik ejelden,

Oq tesken etimiz.

Qaymyghyp esh jaudan

Qaytpaghan betimiz.

Jausyn oq, aqsyn qan,

Shyqsyn jan, qorqu joq.

Alashtyng jolynda

Jan qimaq - niyetimiz!