Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 4327 0 pikir 3 Qarasha, 2011 saghat 05:04

Núrlybay Qoshamanúly. Tәuelsizdik qúrbandary

Qazaq Respublikasynyng tәuelsizdigining 20 jyldyghyna oray

Árkez memleketting tarihy sol eldin, halyqtyng tәuelsizdik jolyndaghy sayasy kýres tarihymen de ózektes keledi. Al, qoghamy kýresting nәtiyjesi ony basqarghan qayratkerlerding enbegi men ústanghan sayasy jәne qúqyqtyq ilimderining ómirshendigine baylanysty. Sonau kenes ókimetining kezinde de tәuelsizdik jolynda ózindik is-әreketimen kóringen belgisiz partiyalar da ótti. Múnday úiymdardyng payda boluyna Kenestik imperiyanyng bodanyndaghy qazaq halqynyng qúqsyzdyghy, әleumettik tensizdigi sebebshi boldy. «Erte ketken joqtadym erlerimdi, jón sanadym solargha ergenimdi. Búl zamannyng әitpese súrqy jaman, shygharuym kerek qoy men de ýnimdi. Kóz aldymda joq boldy arystarym!? Birigeyik, jigitter bir úiymgha, jalghyz ózim jón bolmas alysqanym» - dep, jalyndy jas Ghúbash (Ghúbaydolla) Ánesov bastaghan bir top mektep týlekteri 1940 jyly Batys Qazaqstan oblysy, Jalpaqtal auylynda «Qazaq halqyn qorghaushylar odaghy» atty astyrtyn úiymyn qúryp, kenes ókimetine qarsy ýnparaqtar taratyp, halyqty bostandyq jolynda oyanugha shaqyrghan júmystar jýrgizedi.

Qazaq Respublikasynyng tәuelsizdigining 20 jyldyghyna oray

Árkez memleketting tarihy sol eldin, halyqtyng tәuelsizdik jolyndaghy sayasy kýres tarihymen de ózektes keledi. Al, qoghamy kýresting nәtiyjesi ony basqarghan qayratkerlerding enbegi men ústanghan sayasy jәne qúqyqtyq ilimderining ómirshendigine baylanysty. Sonau kenes ókimetining kezinde de tәuelsizdik jolynda ózindik is-әreketimen kóringen belgisiz partiyalar da ótti. Múnday úiymdardyng payda boluyna Kenestik imperiyanyng bodanyndaghy qazaq halqynyng qúqsyzdyghy, әleumettik tensizdigi sebebshi boldy. «Erte ketken joqtadym erlerimdi, jón sanadym solargha ergenimdi. Búl zamannyng әitpese súrqy jaman, shygharuym kerek qoy men de ýnimdi. Kóz aldymda joq boldy arystarym!? Birigeyik, jigitter bir úiymgha, jalghyz ózim jón bolmas alysqanym» - dep, jalyndy jas Ghúbash (Ghúbaydolla) Ánesov bastaghan bir top mektep týlekteri 1940 jyly Batys Qazaqstan oblysy, Jalpaqtal auylynda «Qazaq halqyn qorghaushylar odaghy» atty astyrtyn úiymyn qúryp, kenes ókimetine qarsy ýnparaqtar taratyp, halyqty bostandyq jolynda oyanugha shaqyrghan júmystar jýrgizedi.
Stalin baghdarlaghan últtardyng aralasuynyng kýsheyui, eldi kóp últtylyqtyng qarqyndy jýrui sonyng ishinde qazaq últyn últtyq memlekettik formalarynan aiyra bastady. «Últtardyng jaqyndasuy olardyng damuyndaghy tarihy saty» - degen ýlken sózdermen býrkemelendi. Sayyp kelgende múnday baghyt últtyq ózgeshelikteding joyyluyna bastaytyn jymysqy sayasat ekenin týsingen olar: «týsse de otqa shyndalar er kýreste, jalyn jaspyz, shydaymyz teng tireske. Stalinge qoyayyq hat ta jazyp, bólek shyghu-әr elding erki emes pe!?» - dep, 14 jigit qol qoyyp Stalinge hat joldaydy. Hatta ortalyqtyng qazaq halqynyng ýstinen jýrgizip otyrghan ozbyrlyghyn qozghap, últ tendigi mәselesin kóteredi. Sóitip, balghyn jastar últ ziyalysyna tәn qadamgha baryp, imperiyanyng últtyq erekshelikterdi ayaqqa basatyn úlyderjavalyq shovinizm sayasatyn synaydy.
Keyinnen jastar astyrtyn júmys tәsiline kóshedi. Ár kezde de qasiyetsizder bolghan. Ghabiyden Qolbasov degen satqynnyng ústap beruimen keyinnen olar NKVD-nyng qamauyna alynyp, Oral týrmesinde azapqa týsedi. 1943 jyly 21 jeltoqsanda ishindegi eng belsendisi jәne jetekshisi Ghúbaydolla Ánesov atylady. Bar bolghany 18-19-daghy mektepti jana bitirgen jas týlekterding bireri itjekkenge aidalyp kete barady. Qylyshynan qan tamghan sol kýnderi, ortalyqtyng ezgisine qarsy túra bilgen, erte oyanghan sol bir jas týlek has batyrlargha arnaghan jergilikti aqyn Gh.Seytaqovtyng «Songhy sóz» atty ólenin tolqymay oqu mýmkin emes.

Jalpaqtalgha syimadyq, dalamyzgha,
Endi bizding jazylmas jaramyz da.
Qayran jastyq, әtten-ay, bilmey qaldyq,
Bir satqynnyng jýrgenin aramyzda.
On tórt jigit qamalyp abaqtygha,
Bas jarylyp, kóz shyghyp, qan aqty da.
Ózderi emes, biz eldi dýrliktirgendey,
Jep qoyarday jigitter talap myna.
Eldi oilayyq qaytemiz basqa múndy,
Órt shalsa da, taysalman aspanymdy.
Bel baylayyq bәrine qazaq ýshin,
Kóterinder, jigitter, bastaryndy.
Atylarmyn, men, meyli, joq bolarmyn,
Halqym ýshin qyp-qyzyl otqa bardym.
Tarih bәrin ornyna qoyar әli,
Tuar týbi satqyndar sottalar kýn.

Ozbyr zaman toqtatyp arynymdy,
Alayaqtar sorlatar taghy kimdi?

Erte ketip baramyn men ómirden,
Joya almastan terenge tamyrymdy.

Zil basqanday Aq Jayyq atyrabyn,
Qalamymdy qayghygha batyramyn.

Qosh bol qara ormanym, qalyng elim,
Jeltoqsanda júlyndy japyraghyn.
Júrtym barda myqty edim, tabandy edim,
Shyndyqty izdep, jasymnan tabam dedim.
Ua, jendetter, aqyrghy sózim osy-
Halqym týbi bostandyq alar menin!

«Bostandyqtyng jarqyrap tany keldi,
tanidy әlem qazaqtay alyp eldi.
Ghúbash aitqan múratqa jetti halyq,
mәngi óshpes sol ýning anyq endi» - dep, aqyn (Gh.S) aitqanday, qandy qol kenes ókimeti qolynan azap kórgen jankeshtilerding esimin eli, úrpaghy bilui tiyis. Olar Ghúbaydolla Ánesov, Sәtqaly Moldaghaliyev, Sayfolla Shorabaev, Ighaly Múhanbetqaliyev, Ghúmar Túrymov, Imanghaly Nasyrov, Seytqaly Bajekenov, Qamal Maqúlbaev, Mәzzap Áliyev, Sýndetqaly Qarajanov, Qayyrghaly Saparaliyn, Ótegen Amanov, Múqanbetjan Núralin edi. Naqaqtan sottalyp, qaza bolghan sol jastarymyzdyng qaysar ruhynyng jenisi, bodandyqtan bostandyqqa úmtylghan halqymyzdyng arman-múratynyng bastauy boldy. Olardyng esimderi últtyq namysymyzdyng tabangha taptalmauy ýshin, sanamyzdyng ýzdiksiz janghyryp otyruy ýshin jadymyzda saqtaluy qajet.
Jurnalist, Oraldyq Amankeldi Shahin ÚQK-i múraghatynan osy azamattar turaly shang qabyp jatqan qújattardy tauyp, olardyng songhy ómirlerinen «Sol bir sýrgin» atty derekti kitap jazyp shyghardy. Búl jigitterding osy tústaghy kórsetken aghartushylyq, sayasy isterin, últtyq patriotizmning jarqyn betterine jatqyzugha әbden bolady. Olar Batys Qazaqstan oblysy әkimshiligi tarapynan marapattalugha layyq túlghalar. Jergilikti әkimshilik, halqy búghan әli de nazar audarady dep ýmittenemiz. Amankeldining kitaby kóp zertteushilerding qoly jetpey jýrgen derekterdi pash etuimen, ghylymy ainalymgha engizuimen qúndy. Onyng tarihymyzdy týgendep, batyrlaryn halqyna tanystyrudaghy enbegi osynday iygi isterding bastamasy bolyp túr.
Ruhany jalghastyq, osynday jasyryn úiymdar keyin de bolghan. Mәselen Aqtóbe oblysy, Shalqar audany, Jyltyr auylynda  1975 jyly 17 qazanda orta mektepting 10-shy synyp oqushylary qúrghan «El qorghany partiyasy» júmys jasapty. Kiriptarlyq, belgili bir kónil kýidegi oqushy jastardyng últtyq, sayasy sanasyn oyatty. Maqsattary: qoghamdyq-әleumettik ómirdi qazaqtandyru, til mәselesi, onomastika, últtyq tendikti kóteru boldy. 1983 jylgha deyin astyrtyn júmys jasaghan búl úiymnyng belsendileri baspasóz betterinde osy taqyrypta týrli maqalalar jariyalap, auyl halqy arasynda әngime jýrgizip, elde orystandyru, otarlau sayasatynyng jýrip jatqanyn aita bilgen. Oqushy jastar últtyq ózgeshelikter, sonyng ishinde til ózgeshelikteri kemeldengen sosializm túsynda tolyq joyylady degen ghylymy kommunizm negizderine qarsy shyqty. Til, tendik mәselesin sayasy kýresterining basty qúraly etuge tyrysty.
Jyltyrda mektep oqushylarynan qúrylghan sol bir astyrtyn úiymnyng jetkeshisi Maqash Júmaghaliyev (býginde ol №4 Aqtóbe qalalyq emhanasynda dәriger-hirurg) esimdi azamat bolatyn. Búl sayasy úiymnyng ózindik jarghysy men baghdarlamasy boldy. Osynday qadamdardyng Qazaqstanda qazaqy әleumettik-sayasy oy damuy ýshin manyzy boldy, keyinnen de kóptegen sayasy aghymdardyng payda boluyna jol ashty. Maqashtyng sol kýnderdegi ýlken isterge qozghau bolghan partiyalas joldastary býginde ómirding әr salasynda eleusiz ghana enbek etip jýr.  
Sosialistik qogham jekelegen azamattardyng oiyn erkin bildiruge, shynayy syngha tózimsiz edi. Ondaylar әdette nәsilshildikti, últtar arasyndaghy óshpendilikti uaghyzdaytyn sayasy senimsiz adamdar sanatynda jazalaugha úshyraytyn. Solay bola túra, kenes zamanynda da búqarany belgili bir mәselege júmyldyru, nazaryn sol kezendegi qalyptasqan naqty jaghdaygha audaru ýshin ózi siyaqty maqsaty bir adamdardy izdep tauyp, ortaq mәsele tónireginde qúpiya jaghdayda birige qimyldaghan azamttar boldy. Ózim kuә bolghan bir jaydy aitayyn. Áli esimde 1982 jyldyng kýzinde Aqtóbe oblysy, Qandyaghash qalasynyng ishki ister bóliminde (milisioner) isteytin Astrahani oblysynyng qazaq azamaty qamaugha alyndy. Ókinishke oray, aty-jónin býginde úmytyppyn. Sol jyldary Qazaqstannyng әr týpkirinde qazaq elining azattyghyn qozghaghan astyrtyn úiymdar júmys jasaghan boluy kerek, sondaydyng mýshesi bola jýrip ol halyq arasynda astyrtyn ýnparaqtar, gazetter taratumen ainalysady. Oblys aumaghynda kenes ýkimetineng teris sayaatyna qarsy ýgit jýrgizedi. Álgi azamat «dovostrebovaniyamen» óz atyna kelgen kezekti qaghazdardy alu ýstinde pochta bóliminde qúryqtalady.
Onyng ýstinen bolghan sot prosesi Aqtóbe qalasynda jabyq jaghdayda ótti. Sotqa onyng tuystary jaghynan Astrahani oblysynan kelgen Svetlana esimdi qaryndasy jәne Guriev oblysy, Aqqystau auylynyng azamaty  Núrmanov Shayahmet (Aqtóbe memlekettik medisina institutynyng studenti) qatysyp jýrdi. Oghan últshyldyqty uaghyzdaushy, Qazaqstandy odaqtan bólip әketudi, sosialistik qúrylymdy kýshpen búzudy kózdegen «sayasy qylmysker» degen aiyp taghyldy. Bizge aitqan bir әngimesinde qaryndasy Svetlana aghasynyn: «Resey bizdi әli qanap keledi. Tendik joq. Orystandyru sayasaty jýrip jatyr. Men jýige qarsy ýgit jýrgizdim. Qazaq elining azattyghyn kórsem dep edim, oiym oryndalmady. Biraq týbi ýmittenemin, kýres jalghasa beru kerek» - dep aitqan ókinishi men ýmitin de jetkizgen edi. Sonday-aq, ol jigitting jadynan óleng shygharatyn poeziyalyq qabileti boldy. Onyng týrmeden tuystaryna jazghan birneshe óleng sózin qaryndasy saqtap jýrdi. Kóp úzamay ol azamat týrmede belgisiz jaghdayda qaza boldy.
Izdegenge búl azamat turaly qúpiya derek búrynghy KGB-nyn, qazirgi ÚQK-ning múraghatynan tabylyp ta qalar. Búlar jóninde kezinde batys ónirining keybir baspasóz betterinde de jazghan edim. Ázirge eleng etken eshkim bayqalmaydy. Janashyryn tappasa, jaqsylyq qanatyn jaymas - búghan qúzyrly mekemeler nazar audaryp, kómektesedi dep ýmittenemiz. Onday azamattar eshqashanda belgisiz qalugha tiyis emes.
Jogharyda atalghan esimder Batys Qazaqstan jәne Aqtóbe oblystyq әkimshilikteri tarapynan tәuelsizdikting 20 jyldyghy túsynda elenui jәne qúrmettelui tiyis azamattar demekpiz. Aytarymyz, kenes kezinde eskerusiz qalghan sol bir balghyn jastardyng qúrmetine tughan jerinde kóshe attary berilip, oblystyq muzeyden olargha degen arnayy tanymdyq bir búrysh ashylsa dúrys bolar edi. Sonday-aq, 1982-83 jyldary KGB-nyng týrmesinde kóz júmghan tәuelsizdik qúrbany Astrahandyq jas qazaqtyng da esimi әli-aq bir kýni jaryqqa shyghar dep ýmittenemiz. Sol bir sýrgin zamanynda ózderining jas ómirin kýreske arnghan, azattyqty ansap, armanda ketken olardyng isteri bolashaq zertteulerge arqau boluy tiyis.   

Aqtóbe qalasy
«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019