AQSh temekimen kýresti kýsheytti. Osy maqsatta qabyldanghan arnayy zang jobasy kongresmender tarapynan qoldaugha ie boldy. Al 8 jastan bastap ezuine shylym qystyratyn Qazaqstandaghy temekige qarsy kýresti kózdeytin zang jobasy byltyr Senattyng sýzgisinen ótpey qalghan. Esesine, 140 myng bala temekige tәueldi. Ókinishtisi, kýn ótken sayyn sandyq kórsetkishter artyp keledi.

AQSh temekimen kýresti kýsheytti. Osy maqsatta qabyldanghan arnayy zang jobasy kongresmender tarapynan qoldaugha ie boldy. Al 8 jastan bastap ezuine shylym qystyratyn Qazaqstandaghy temekige qarsy kýresti kózdeytin zang jobasy byltyr Senattyng sýzgisinen ótpey qalghan. Esesine, 140 myng bala temekige tәueldi. Ókinishtisi, kýn ótken sayyn sandyq kórsetkishter artyp keledi.
AQSh preziydenti Barak Obama temekige qarsy kýresetin jana zangha qol qoydy. Búl shylym týtinining arqasynda paydagha shash etekten keneletin temeki óndiruishilerge auyr soqqy bop tiygeni anyq. Óitkeni, Amerikadaghy Azyq-týlik jәne dәri-dәrmek ónimderin baqylau jónindegi federaldyq basqarmagha jana zang temeki ónimderin óndiru men ony taratu әreketin qatang baqylau mindeti jýkteldi. 2009 j. mausym aiynyng basynda kongresmender tarapynan qoldaugha ie bolghan zang jobasy amerikalyqtardyng salauatty ómir saltyn saqtaugha yqpal etudi kózdeydi. Resmy derekterge sýiensek, býginde Qúrama Shtattardaghy әrbir besinshi azamat sausaghyna temeki qystyrghan. Al shylym sheguden tuyndaytyn dertterden jyl sayyn 440 myng adam ajal qúshady eken. Aq Ýidegi mәlimdemesinde Obama temeki óndirushilerding soyylyn soghatyndardyng qarsylyghyna qaramastan, jas úrpaqty temeki týtininen saqtau ýshin jana zang qabyldaugha mәjbýr bolghanyn aitty. Amerikadaghy eng tiyimdi әri “sýbeli” biznes sanalatyn temeki biznesine búghan deyin qoyylyp kelgen talaptargha Vashingtonnyng ghana emes, Kongrestegi kópshilikting de kónili tolmay otyr. Óitkeni, kýni keshege deyin shylymnyng arqasynda paydagha kenelgenderge qaraghanda, kosmetika ónimderi men januarlargha arnalghan jemderdi óndiretinderge qoyylatyn talaptar әldeqayda joghary bolghan kórinedi. Aq Ýidegilerding temeki biznesine qarsy әreketter AQSh Jogharghy Sotynan kedergilerge úshyraghandyqtan, shylym satu saudasyna qatysty talaptar kongresmender tarapynan bekitilui tiyis bolatyn. Osy maqsatta kongresmender temeki men temeki ónimderin satugha baylanysty talaptardy aiqyndady: temeki qúramyndaghy nikotin dengeyin shekteu; jastar men jasóspirimder arasynda shylym tartudy azaytu ýshin Azyq-týlik jәne dәri-dәrmek ónimderin baqylau jónindegi federaldyq basqarma temeki ónimderindegi hosh iyis beretin zattardy qoldanugha, jastar arasynda temekini jarnamalaugha tyiym salu qúqyghyn beru; qabyldanghan jana zang boyynsha kóshelerdegi jarnamalyq ónimderding mektep aumaghynan 300 metr alysta ornalasuyn qadaghalau; temeki ónimderin óndiretin kompaniyalardy AQSh Azyq-týlik jәne dәri-dәrmek ónimderin baqylau jónindegi federaldyq basqarmasynan jana ónimderin satugha rúhsat aludy mindetteu. Sonymen qatar shylym qoraptaryndaghy shylymnyng adam aghzasyna keltiretin ziyany men zardaby turaly eskertpeler arnayy grafika arqyly kórsetilui kerek. Qabyldanghan jana zang kәmelettik jasqa tolmaghan balalardyng temeki sheguin 11 payyzgha deyin, al eresekter arasynda 2 payyzgha deyin tómendetuge sep bolatynyn aitqan AQSh Kongresining Budjettik komiyteti temekige qarsy kýresti kózdeytin jana zannyng nәtiyjesi on jyldan keyin bilinetinin aitady.
Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng (DDSÚ) mәlimetterine sýiensek, Jer sharyndaghy 2 milliard jas temekining týtinimen ulanghan. Al Qazaqstan halqynyng 27 payyzy (4 million adam) temeki tartady. 4 millionnyng 600-den astamy – qyz-kelinshek bolsa, 140 myny – 8-15 jas aralyghyndaghy kәmelettik jasqa tolmaghan jasóspirimder. Jyl sayyn temekining kesirinen tuyndaytyn dertterden kóz júmatyndar sany – 25 myn, kýn sayyn – 70 adam. Resmy derekterge sýiensek, songhy 4 jylda temekige әuestengender sany 22,6 payyzdan 30 payyzgha deyin ósken. Olardyng jalpy sany – 4,2 mln. QR Densaulyq saqtau ministrligindegiler jyl sayyn temeki tartatyndar arasynda ókpening qaterli isiginen 3000-nan astam adamnyng qaytys bolatynyn, al jýrek-qan tamyrlary dertine shaldyqqandar sany songhy 5 jylda 2 esege kóbeygen.
Juyrda DDSÚ ókilderi jýrgizgen zertteu júmystary balalar temeki tartudy neghúrlym erte bastasa, nikotinnen bas tartu soghúrlym qiyngha týsetinin dәleldedi. Atalghan úiymnyng yqpalymen jýzege asyrylghan baghdarlamalardyng biri – Tobacco Free Initiative jetekshisi Duglas Bettcher Jer sharyn mekendeytin túrghyndardyng nebary 5 payyzy ghana temekini әspetteytin jarnamalyq dýniyelerden aulaq ekendigin aitqan. Al qalghan 95 payyzy temekini nasihattaghan jarnamadan kýni-týni kóz ashpaydy. Eger tiyisti sharalar qolgha alynbasa, ghasyr sonyna deyin 1 milliard adamnyng ajaly temekiden bolmaq. Sonday-aq, ezuine shylym qystyrghandardyng ýshten biri, keyde tipti, teng jartysy ajalynan 15 jyl búryn óledi eken. Olardyng 95 payyzynan astamy ókpening qaterli isigine úshyraydy. Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng ókilderi temeki ónimderin jarnamalaytyn nasihattyq sharalar tolyq әri tútas toqtatylsa, shylym shegetinderding sany 16 payyzgha tómendeytinin kóldeneng tartady. Sondyqtan kóshelerde, búqaralyq aqparat qúraldarynan (gazet, jurnal, teledidar, radio, internet sayttary, plakattar men bilbordtar, qoghamdyq kólikterding syrty t.b.) nikotindik ónimderdi alastau óte manyzdy. Sonymen qatar týrli halyqaralyq jarystarda, әsirese, jastar men jasósipirimder qatysatyn sayystargha demeushilik jasap, temeki óndirushi kәsiporyndardyng brendterin jarnamalaugha da tosqauyl qong qajet.
QR “Temeki tartudy shekteu men aldyn alu turaly” Zangha sәikes, temeki ónimderin óndirushiler men syrttan tasymaldaushylar jyl sayyn ishki naryqqa úsnatyn ónimderding qúramy turaly Ýkimetke esep beruge mindetti. 2008 jyldyng 1-qantarynan bastap, qorap syrtyndaghy “Shylym shegu sizding densaulyghynyzgha óte ziyandy”, “balalardy temeki týtininen qorghanyzdar”, “temeki shekpeytinderding ómiri úzaq” degen jazudaghy әripter kólemi 30 payyzgha ýlkeytildi. Búl – Qazaqstan Halyqaralyq temekige qarsy kýres jónindegi konvensiyagha qol qoyghannan keyingi janalyq. Oghan deyin adamdargha shylymnyng zalalyn eskertetin jazu tipti, bayqalmaytyn. QR Densaulyq saqtau ministrligindegiler keleshekte 30 payyzben shektelip qalmay, 50 payyzgha deyin jetkizudi kózdep otyr. Eskertuge ezuine temeki qystyrghan 4 million otandas selt etse jaqsy... Payda mәselesine kelsek te, útqan – Qazaqstan emes, sheteldikter. Óitkeni, temeki kompaniyalaryna keletin kiristing 80-90 payyzy respublikalyq budjetke týspey, shekara asady. Juyrda Mәjilis maqúldaghan “Densaulyq saqtau jýiesi turaly halyq kodeksi” Senattyng qarauyna jóneltilgen edi. Taghdyry әzir belgisiz. Negizi byltyr atalghan zang jobasy Senat sýzgisinen ótpey qalghan. “Temeki týtininen azat Qazaqstan ýshin” halyqtyq koalisiyasynyng mýsheleri tarapynan osy qújatta temeki kompaniyalaryna kez kelgen qoghamdyq sharalargha demeushilik jasaugha tyiym salu; shylym qoraptarynyng syrtynda temeki tartudyng qanday zardaptargha әkep soghatynyn anyq әriptermen jazu; temeki ónimderin satatyn nysandardy barynsha azaytyp, olardy bir-birinen barynsha alshaq ornalastyru. Keybir damyghan elderde qoraptyng jartysyna ornalastyrylghan temekining ziyany turaly eskertu adamdar psihologiyasyna aitarlyqtay әser etetini anyqtalghan. Zandy resmy týrde bekitip alghannan keyin Koalisiya mýsheleri aksizderding kóbeytilui, balalardyng shylymdy satyp aluyna tosqauyl qong t.b. ózekti mәseleler jolynda kýresudi mindet etip otyr.

Nәziya JOYaMERGENQYZY
«Týrkistan» gazeti 25 mausym 2009 jyl