Bilim jәne ghylym ministrligi orta bilim departamentining diyrektory  N. Arshabekov taratqan derekterge qaraghanda, dәl qazir bir Almaty qalasynda 175 balabaqsha júmys isteude. Onda 38000 asa 2-5 jas aralyghyndaghy býldirshinder tәrbiyelenude. Búl mekemeler memleket menshiginde bolghanymen, negizi ata-analardyng qaltasyndaghy qarajatpen kýneltude. Mysaly, 5 jasqa deyingi balapany ýshin әke-sheshesi aiyna 17000-18000 tenge, al 5 jastan asqan balalargha kýnine 350-400 tenge tóleydi. Memleket qanday kómek beredi sonda, týsiniksiz?

Biletinimiz, tek sanatoriyalyq tiptegi balabaqshalardyng býkil shyghynyn qazynanyng qarjysy óteytinge úqsaydy. Ótken jyly elbasy N. Nazarbaev Qazaqstandaghy býldirshinderding 35 payyzy ghana balabaqsha, mektepke deyingi mekemelerge baratynyn, respublikamyzda әli әrqaysysy 280 oryndyq 800 balabaqsha salu kerektigin tilge tiyek etip edi. Búl mәseleni býkil halyq bolyp sheshuge shaqyrdy. Ýkimetke, jergilikti әkimdikterge tastay etip tapsyrma berip, sheneunikterge qabaghyn shytty. Mine, arada bir jyldan astam uaqyt ótti, preziydent әmirin jergilikti әkim-qaralar qanshalyqty dәrejede oryndap jatyr?

Resmy mәlimetterge jýginsek, 2010 jyldyng 1 shildesinde Qazaqstanda 3890 mektepke deyingi úiym bolghan. Onyng 2060-sy shaghyn ortalyq, 1832-i balabaqsha. Balabaqshanyng 205-i jekemenshik. Balabaqshagha ornalasu ýshin 240-tan asa býldirshin óz kezegin kýtip túr.

Bilim jәne ghylym ministrligi orta bilim departamentining diyrektory  N. Arshabekov taratqan derekterge qaraghanda, dәl qazir bir Almaty qalasynda 175 balabaqsha júmys isteude. Onda 38000 asa 2-5 jas aralyghyndaghy býldirshinder tәrbiyelenude. Búl mekemeler memleket menshiginde bolghanymen, negizi ata-analardyng qaltasyndaghy qarajatpen kýneltude. Mysaly, 5 jasqa deyingi balapany ýshin әke-sheshesi aiyna 17000-18000 tenge, al 5 jastan asqan balalargha kýnine 350-400 tenge tóleydi. Memleket qanday kómek beredi sonda, týsiniksiz?

Biletinimiz, tek sanatoriyalyq tiptegi balabaqshalardyng býkil shyghynyn qazynanyng qarjysy óteytinge úqsaydy. Ótken jyly elbasy N. Nazarbaev Qazaqstandaghy býldirshinderding 35 payyzy ghana balabaqsha, mektepke deyingi mekemelerge baratynyn, respublikamyzda әli әrqaysysy 280 oryndyq 800 balabaqsha salu kerektigin tilge tiyek etip edi. Búl mәseleni býkil halyq bolyp sheshuge shaqyrdy. Ýkimetke, jergilikti әkimdikterge tastay etip tapsyrma berip, sheneunikterge qabaghyn shytty. Mine, arada bir jyldan astam uaqyt ótti, preziydent әmirin jergilikti әkim-qaralar qanshalyqty dәrejede oryndap jatyr?

Resmy mәlimetterge jýginsek, 2010 jyldyng 1 shildesinde Qazaqstanda 3890 mektepke deyingi úiym bolghan. Onyng 2060-sy shaghyn ortalyq, 1832-i balabaqsha. Balabaqshanyng 205-i jekemenshik. Balabaqshagha ornalasu ýshin 240-tan asa býldirshin óz kezegin kýtip túr.

Mәselen, Almaty oblysynda - 40400, Almaty qalasynda - 24 500, Ontýstik Qazaqstan oblysynda - 21300, Astana qalasynda - 19000 bala kezekte túr. Eng joghary tólemaqy Almatyda-17700. Astana qalasynda - 13000 tenge. Eng tómen tólemaqy Qostanay men Qyzylorda oblystarynda. Kólemi 6000 tengeni qúraydy.

Songhy uaqytta balabaqsha qyzmetining qúny ósti. Aldaghy uaqytta da óse bermek, Búghan azyq-týlik baghasynyng ósui tikeley әser etude. Ony qadaghalap jatqan bir adam joq. Antimonopoliyalyq komiytetting qyzmetkerleri óz kabiynetterinen shyghyp baghany qarau búlay túrsyn, adam balasyna esh paydasy joq, aldyndaghy qúlash-qúlash qaghazdardy jazudan qoldary bosamaydy.

Bir jyldyng ishinde balabaqshagha tólemaqy 2000 tengege artqan. Jekemenshik balabaqshanyng baghasy tipten aspandap ketken. Ayyna bir balanyz ýshin 55000-62000 tenge tóleuiniz qajet. Múny kimnin, nemese qay otbasynyng budjeti kóteredi? Aytpasa da týsinikti. Áriyne, tiyn sanap jýrgenderdin, tipti qatardaghy memlekettik qyzmetkerdin, múghalim ne dәrigerding shama-sharqy jete bermeytini aidan anyq. Basty mәsele -kezekte túrghan balalardyng sany әli kýnge kemigen joq. Alayda, bayaghy jartas - sol jartas. Býginde sol bayaghy balabaqsha ghimarattary redaksiya, emhana, auruhana, voenkomat, qayyrymdylyq qory, jekemenshik mektep, taghysyn taghylardyng kәdesine jarap túr. Qaytaryp alugha biylikting sózi ótpeytin, shama-sharqy jetpeytin siyaqty. Óitkeni, kezinde jekeshelendiru sayasatyn jýrgizip, memleketting dýniye-mýlkin bóliske salghan biylikte ýn, «qaytarasyn» dep tyghyryqqa tireytin qúziret joq. Áyteuir, balabaqshanyng jyry jaqyn arada biter emes.

Balabaqshanyng jyryn jyrlap, kýiin kýittep jýrgende mynaday derekterdi kózim shaldy. Elimizde balasyn jekemenshik mektepke berip, aiyna 20 myng dollar tólep oqytatyn ata-analar bar ekenin kórip jaghamdy ústadym. Business Resource mediaholdingi saraptama qyzmetining mәlimetine jýginsek, Almatydaghy әrbir jekemenshik mektep qyzmet qúnyn ózi belgileydi. Kelisim shartpen oqugha qabyldaydy-mys. «Qazanshynyng óz erki qaydan qúlaq shygharsa», degen osy emes pe? Juyrda «Ýrker» balabaqshasyna baratyn úlym Amanattyng ata-analar jinalysy bolyp ótti. Zalda jýzge juyq әiel, menimen ýsh erkek boldyq, bәri jýz payyz qazaqtar. Jinalysty  balabaqsha mengerushisi Raushan apay bayandamasymen ashty. Quyrshaq teatrynan bir әiel shyghyp, aptasyna 1000 tengeden jinauymyzdy ótindi. Biyshi әiel by ýiretkeni ýshin 2000 tengeden. Sosyn ortagha orta jastaghy orys azamaty shyghyp men qara belbeuli taekvondistpyn, balalardy Shyghys jekpe-jegin ýiretemin, aiyna 3000 tengeden. Logoped dәrigerge 3000 tengeden jinaymyz. Eng sonynda orta jastaghy әiel shyghyp aghylshyn, qytay tilderin ýiretemin 3000 tengeden aiyna dedi. Sonymen, ata-analar tamaghyna 8500 tengeden tys 12000 tenge aiyna tóley almaymyz dep shulap qoya berdi, sebebi osy memlekettik mekemege jyldap kezekte túrghandar bar.

«Chie dlya svoego rebenka 3000 tenge jaliko chto li» degender de boldy. Aqyry maghan da sóz berilip: «aramyzda bir orys joq, kim ýshin oryssha sóilep jatyrsyzdar, týsinbeymin. Ózderiniz ana tilin jóndi sóiley almay jatyp, qarnynyzdy jaryp shyqqan balanyzgha  aghylshyn tilin ýiretetin әlemde qazaqtan basqa halyq joq. On bes jastan bastap ýirense de esh keshikpeydi. Japondardan nege? ýlgi almasqa. Birinshi, adam balasy ana tilinde qalyptasqan jón, sonda ghana ol sol elding patrioty bola alady. Tili endi shyghyp kele jatqan balagha qazaqtyng san ghasyrlar boyy qalyptasqan shyrayly tili men últtyq ruhyn nasihattaudyng ornyna bóten tilde shýldirleu qay jaghynan alsaq ta  jaraspaydy, aghayyn», dep óz oiymdy jetkizdim.

«Abay-aqparat»