«Alash ainasy» gazeti men Qazaq radiosynyng birlesken jobasy

«Aytóbel» habarynyng jazbasha núsqasy

Habardyng tikeley tolqyndaghy uaqyty: 101 GhM, sәrsenbi kýni saghat 14:05-15:00

«Alash ainasy» gazeti men Qazaq radiosynyng birlesken jobasy

«Aytóbel» habarynyng jazbasha núsqasy

Habardyng tikeley tolqyndaghy uaqyty: 101 GhM, sәrsenbi kýni saghat 14:05-15:00

- Tәuelsizdik úghymymen qosa, ómirinizge, balalyq shaghynyzgha sayahat jasasaq... Kópshilik qauym sizdi aqyndyghynyzdan góri  alash­ta­nushy dep tanityn sekildi. Aqyn­dyqtan alshaqtap ketken joqsyz ba? Poeziyagha qalay keldiniz?

- Tәuelsizdik - kez kelgen óspirimning tua týisigine bitken úghym. Sәbiyding ózi enbektep algha úmtylady. Nege? Ol anasynyng auzyna әkelgen, qasyqtap bergen tәttisin ózi alghysy keledi. Yaghny tәuelsiz bolugha úmtylu. Búl - derbes ómir sýruding formasy siyaqty. Qazaqtyng «On ýshte - otau iyesi» degeni sol. Áueli qozy baqtyrady, qoy baqtyrady, eshki, siyr baqtyrady, eng sonynda jylqy baqtyrady. Nege? Derbes ómir sýruge be­yim­deuding әreketi. Sondyqtan da Tәuelsizdik úghymy kez kelgen oily azamattyng týisiginde tughannan nәr alghan dep oilaymyn.  

Jas kezimnen әkem, sheshem ertegi, әn ait­ty. Maghan ómirding ashy dәmi nemese  myna dýniyeni kórkem qabyldau sol anyz-ertegiler men sheshem aitqan әnnen kókeyi­me týsken siyaqty. Biz atamyzdyng balasy retinde sheshemizge jolamay óstik.  Áli esimde, bir joly jalghyz qystaqta sheshemiz ekeuimiz qaldyq. Kesh batady, qaranghy týsedi, dýnie typ-tynysh, tek qorqynyshtan ghana túrady.  Sheshem qazandyqqa ot ja­ghyp, as qaynatyp jatyr... Qasyna baryp otyrdym, qorqa-qorqa aldyna jayghastym. Sheshem oshaqqa qarap otyryp, «Aghajay Altayday» degen әn aitty. «Aghajay Altay­day jer qayday...» degen kezde kózinen tamshy jas mólt etip aghyp týsti. Aldynda otyrghan mening betime tiydi. Betimnen syzy­lyp otyryp ernime keldi. Dәmin tatyp em, ashy eken. Shesheme qarasam, eki kózinen jas móltildey sorghalap, múnayyp, aqyryn  әn aityp otyr.  Sonda  menin   әnge úiyghan kónilimdi múng basyp, ózgeshe bir dýniyege engendey, ómirding ashylyghyn sezgendey boldym. Ózing aityp otyrghan ólen, óner, ómirdi týisinu, jaqsylyq-jamandyqty qabyl­dau sol kezden bastap sanama sәule salghan siyaqty...

Bir jaghy kýlkili, bir jaghy shyndyq... Men 3-klasta shashy úzy-y-y-n, tirsegine týsetin Janyl atty qyzgha ghashyq boldym. Álgi ýshin mekteptegi 12 balamen tóbelestim. 12-ning ishindegi Oqas degen jigit ekeuimiz 16 ret jekpe-jekke shyqtyq. Ol menen bir-eki jas ýlken edi. Eng sonynda jeniske jettik qoy...

1 mamyrdyng qarsany... Ákem, sheshem, apayym, qaryndasym qyrmanda bolatyn. Sol qyrmangha qant-shay aparu ýshin maghan at búiyrdy. Álgi atpen kýni boyy arly-berli shauyp, keudem kóterilip, keshke jaqyn jeti-segiz shaqyrymdaghy qyrmangha jettim-au. Kýn ótken bolu kerek, qatty auyr­dym. Sandyraqtap jatyp, dýniyening e-e-e-n  týbine úshyp kele jatqanday bol­ghanda  «J-a-anyl» dep aiqaylaytyn kóri­nem... Arasynda - 7-9 mamyr merekeler. Ózing auyryp jatyrsyn. Sabaqqa barmay qaldym. Sol kýnderi apayym aitty: «Aq kóilekti eki adam kele jatyr» dep.  Janyl men Batyrhan ekenin bildim. Olar esikten kire bergende, kýnning sәulesi týsip túrghan Janyldyng moynyna kózim týsti. Jelkesi appaq.  Qos órimdi juan, úzyn búrymyn qiyp tastapty.  Sodan teris qarap jattym. Janyldyng jylap túrghany esimde. Qosh, mahabbat sonymen bitti ghoy...

Bizding jaqta, Semey oblysy Abay auda­ny Shynghystaudyng bókteri,  eng jaqsy ua­qyt - kóktem mezgili. Eng jaqsy kórinis - tobylghy men qaraghan gýldegen kez. Dýnie jasaryp, qúlpyrady. Biz qyrgha shyghyp, raughash terip  ketemiz. Qazir polkovniyk-dәriger  Qabyl Kósherbaev, Rymbek Raqy­shev degen jigitter boldy. Solar meni alyp shyghady, ýsheumiz bir tóbege baryp, shal­qamyzdan jatamyz. Aspanda búlttar jón­kiledi, kóktemde tyrnalar qaytady, qazdar úshady. Álgilerge qarap, men sóiley bere­min: «Áueden úshqan alty qaz, atayyn de­sem, oghym az. Mine, maydan, mine saz» dep, Qyz Jibekti aityp kelemin de, Tólegenning atasymen, anasymen, qaryndasymen qosh­ta­satyny bar ghoy: «Solargha sәlem ait, Qoso­banyng týbinde qosa ketti degeysin, artymda Sansyzbay degen inim bar, soghan sәlem ait, jesirin jalghyz qaldyrmasyn» degen jerine kelgende ózim de jylap jiberemin. Óitkeni jalghyz úlmyn, artymda Sansyzbay joq. «Janyl kimge qalady?» dep qiyaldaymyn... «Áy, aspanda jónkilgen búlt­tar, sender, Janyl jaqqa úshyp barasyndar ghoy, osy sózimdi jetkizinder. Ei, qazdar sonyng qasynda kól bar, sender soghan qonasyndar ghoy, osyny aityndar» dep sóiley beremin. Toqtap qalsam, әlgi ekeui shymshylaydy: «Sóileshi, sen jaqsy sóileysin» deydi. Men bolsam jyraular sekildi shalqamnan jatyp alyp, sóiley beremin. Osy Qyz Jibekting jyry, anamnyng «Altaydy» aitqandaghy kóz jasy mening ishime týiin bolyp týsken siyaqty.  Osydan ke­lip Tәuelsizdik iydeologiyasy   shyghady.

Kórgen ómir, bergen tәrbiye, ósken orta, bala­lyq shaqtaghy dostaryn... Balanyng qiya­­lynan ótkir, taza jәne anqau nәrse joq. Sol kónil dombyranyng qúlaq kýii siyaqty adamdy ómirbaqy ansaryna ainal­dyryp, jetelep otyrady. Úly maqsattar - simfoniyalyq orkestr tәrizdi. Onyng diriyjeri - ózinsin. Derbestigindi saqtay otyryp, sonyng әuenderine baghynuyng kerek. Osy ýilesimdi tauyp keshken ghúmyr maghynaly bolady dep esepteymin.

5-klasqa óttim. Ýlken mektepke auys­tyq... Ádebiyetten Jәngir Isainova atty múghalim sabaq berdi, bizge. Ózi qatal, әde­biyetti týsindirgen kezde janyn berip  aita­dy. Sahnada monolog oqyp túrghan siyaqty. Ár sózinde Abaydan, «Abay jolynan» ýzin­di keltiredi. Árbir ýzindilerin jatqa aita­dy. Biz qatty eligemiz. Sol kisi «Jazghy de­ma­lystaghy bir oqigha» degen shygharma jazugha berdi. Eki jaghymda otyrghan Qabyl men Rymbek týrtpektep bolmady: «Sen Janyldy jaz! Janyldy jaz!» dep. Parta­nyng astyna tóselgen gazette tәjikting be, ózbekting be jazushysynyng audarmasy bar eken. Álgide Dilbar degen qyzdyng aty jazylghan eken. «Qosh bol, Dilbar!» dep shygharmany jazdym. Qanshalyqty kórkem ekenin kim bilsin, әiteuir, oiymdy týsirdim.  Mening familiyam ol kezde әkemning atynda bolatyn. Kelesi sabaqta Jәngir múghalim: - Qúdageldin degen kim? - dedi.  « - Men! - My­na shygharmany sen jazdyng ba? - IYә, men jazdym. - Bolghan oqigha ma? - Joq, múghalim» dep edim, qasymdaghy ekeui: - Bol­ghan oqigha! Shyn oqigha! Shyn mahabbat!» dep aiqay salyp, duyldasyp ketpey me... Jәngir múghalim: «Endeshe, oqy!», - dedi. Men oqy almaymyn. Byltyr qaytys bol­dy, klastasym Qarshygha Hamidova degen qyz oqydy. Balalardyng bireui múnayyp qalghan, bireui jylaghan siyaqty typ-tynysh tyndady. Bir uaqytta Jәngir múghalim túrdy da: «Kórdinder me, balalar! Bizding orta­myz­da Túrsyn Qúdageldin degen bolashaq úly jazushy otyr. Sózsiz úly jazushy bola­syn! Áuezovtey ataghyng әlemge taraydy! Búdan keyin bizding klasta jazushy bala bar dep maqtanamyz!», - dedi. Búl sózdi men 30 kitap shygharghan, qazir 60-qa kelgen jasym­da da estip kórgem joq. Sol sóz mening betimdi әdebiyetke mýldem búrdy jәne alghashqy  ólender sonda kele bastady. «Abay jolyna» degen qúshtarlyq arta berdi, 5-klasta men Áuezovting epopeyasyn  oqyp bitirdim. 6-klastan bastap, әdebiyet shygharmalaryn tek qana «Abay joly» bo­yynsha jazyp otyrdyq. Bir joly múghalimge aittym: «Áuezov shygharmasyndaghy jaghym­syz keyipker  Ázimhan turaly jazugha bola ma?» dep edim: «Jaz!», - dedi múghalim. «Abay joly» romanyndaghy - Ázimhan bey­nesi. Ondaghy oiym, mysaly, Ázimhan su­ret­telip otyrghan kezde Tәkejandar, Shәke­ler t.b. qalanyng kópesteri: - Qazaqtyng mandayyna bitken júldyz ghoy. Qazaq, osynday-aq bolsyn! Qazaghymdy el qyla­myn degen azamat qoy,- deydi. Sodan keyin Ázimhan sóilegende qazaqtyng astynghy, ýstingi, ýtiri men nýktesin qosyp otyryp: - Tәuelsizdikke jetuding joldary qanday? Qazaq qalay el boluy kerek?  Malsharua­shylyghy, jer mәselesi - bәrin aityp oty­rady. Sol kezding ózinde ýlken bir eldik iydeyasy. Álgi jerdi men qaytalap oqy beremin.  Qasymda Ospanov Beken degen әdebiyetke óte qúshtar bala boldy, qazir - injener.  Soghan aitamyn. Ol da qostaydy. Al Abay: - Tóreshik, jalang nasihatshyl de­gen siyaqty keketip sóileydi. Osyny salys­tyra kelip, M.Áuezov «Abay joly» roma­nyn­da  Ázimhan beynesin dúrys shyghar­maghan.  Ázimhan el-júrtyn oilaytyn adam, - dep shygharma jazdym. Mening oiymsha, «Abay jolynda» bir ótirik joq, bәri ómirde bolghan adamdar dep qabyldaymyz ghoy. Óitkeni «Abay jolynyn»  oqighasynyng әrqaysysynyng ótken jerin biz kórip, bilip, sayahat jasap jýremiz. Sóitip jýrgen kezde Jәngir múghalimimiz dekretke ketti de, ornyna sol Jәngir múghalimderge sabaq bergen Aqlima apay keldi. Ol kisi ernin qayshylap qoyyp, shay iship otyrghan bәi­bi­she siyaqty «al, balalar...» dep әngime aita­tyn, shygharmany taldau qalatyn... Oqyp kelinder,- deydi. Al biz әbden tas-týiindey bolyp alghanbyz.  Janaghy Ázimhan beynesin qaytadan jazbaymyz ba... Ol kisi tas-talqa­ny shyghyp úrysyp: «Ázimhan degen kim? Áuezovten qate shygharatyn sen kimsin?» degen sózder aityldy ghoy. Býkil klass Aqlima apaygha  qarsy shyqqannan keyin, aqyrynda әdebiyet ýiirmesinde Ázimhan obrazy talqylandy. Balalar belgili, úiymshyl bolasyn. Bәrimiz birauyzdan: «Ázimhan - jaqsy beyne!» demeymiz be... Talas-tartys boldy da ketti. Ózge klastar, mektepting oqu bólimi qatysty. Sonymen olar: «Ázimhan degen joq, ol jaghymsyz, onbaghan keyipker» dep qauly qabyldady, biraq biz qarsymyz. Tóken Ghabdullin atty matematika pәnining múghalimi bar edi, dom­byra shertedi, әdebiyetke qatysy bar, óleng jazady. Sol kisi aitty: «Múnyng týbin bilging kelse, S. Seyfullinning «Tar jol, tayghaq keshuin» oqy» dedi. Jappay «Tar jol, tay­ghaq keshudi» oqymaymyz ba... Sóitsek, Ázimhan degenimiz - Álihan Bókeyhanovtyng prototiypi eken. Al endi «Tar jol, tayghaq keshudegi» qújattardy alyp qarasan, qazaq ýshin jan alyp, jan bergen kim? Alashor­dalyqtar! Kim? Baytúrsynov! Kim? Mir­jaqyp Dulatov! Kim? Álihan Bókeyhanov! Ony Sәken Seyfullin keketip jazady. Endigi shygharmanyng taqyryby «Tar jol, tayghaq keshu» boldy. Býkil klass bolyp, onyng ishinde Ospanov Beken ekeuimiz shyghar­mamyzda: «Sәken de dúrys jazbaghan» demeymiz be... Áueli klasta talqylandy. Klass ýderip alghan. Aqlima múghalimge boy bermeymiz. Odan keyin әdebiyet ýiirmesinde mektep boyynsha talqylandy. Joghary klastyng oqushylary bizge qarsy sóiley­di. Biz Alash, Alashorda dep aitatyn bol­dyq. «Mine, kitapta jazylghan!» dep keltire­tin boldyq. Aytys qyza-qyza kelip, mektep­ting ýlken jinalysynda talqylanbay ma... Sol kezde ata-analar kenesining tóraghasy Mereke degen ýlken kisi bar edi.  Ásiya atty qyzy bizben bir synypta oqityn.  Sol kisi basshylyq jasap otyryp, Túrsyn Qúdagel­diú­lyn mektepten shyghardy ghoy.  Mektep diyrektory Meyirhanov joq bolatyn, Jәngir múghalim dekrette, ózgeler ashyq qostay almaydy. Biz Alash dep ilesip ketip­piz. Al Alashtyng múnday zanmen aityla­tynyn jalpy bilemiz, biraq ushyghyp ketedi dep kim oilaydy?! Sóitip, bir aiday mek­tep­ten shyghyp, syrtta jýrdim. Ádebiyetten 11 «2», bir «5» qoyyp, qorytyndysynda «3»-ke shyghardy ghoy. Al búl - bolmaytyn oqigha. Sóitip jýrip, Berdibekting «Mening atym, Qojasyn» oqydym. «Mening ómirimdi jazyp qoyypty» dep, Bekene renjigenim de esimde. Keyin Berdibek aghagha aittym. Ol kisi kýldi. Álgindey talastan mektepten shyghyp jýrgende Tóken múghalim: «Eger mú­nan arghy sebepterdi bilging kelse, S.Mú­qa­novtyng «Ómir mektebin» oqy!» dedi. «Ómir mektebin» oqydyq: «Aqkóilek, aqsha­lbar, aq kastum,  galstuk taqqan Maghjan degen burjuaziyalyq aqyn auylgha keldi de, maghan: - oqisyng ba dedi, men oqimyn dedim. Onda seni oqytayyn dep, meni Ombygha alyp bardy. Ol burjuaziyalyq aqyn ghoy.  Men burjuaziyanyng degenine kóngem joq. Tek oqyp alayyn dep jýrmin.  - Sening túratyn ýiing joq qoy - dep, qasyna bólmege aldy, jeke tósek bergizdi. Ózining eski kiyimderin berdi. Bir kýni óleng oqydy:  - Tap, tap - dep, tap-tap beresing ghoy. Óleng olay jazyl­may­dy. Ólende kórkemdik jәne sezim boluy kerek - dep ózining burjuaziyalyq ólenderin oqydy. Mening onyng burjuaziyasynda jú­my­sym joq. Burjuaziyanyng aqshasyn pay­dalanyp, oqyp aldym. Maghjan - burjua­ziya­lyq ýlken aqyn. Al men tapshyl bol­dym. Tap kýiimde qaldym» deydi.   Endi osy aitylghandardan burjuaziya degen sózdi alyp tastasan, barlyq jaqsylyqty kórse­tip túrghan Maghjan ghoy. Biz endi sony shy­ghar­ma qylyp jazdyq. Sóitip, demalysqa shyghyp, qaytyp kelgennen keyin Aqlima múghalim basqa mektepke auysty, sol arada Meyirhanov diyrektor bolyp keldi, men qaytadan mektepke qabyldandym.

- Kenes ókimetining kezinde Alash, Alashorda turaly aitu emes, oilau­dyng ózi qauipti bolghany belgili. Biraq sizder Alashpen susyndap, Alashpen ósken ekensizder. Sol zamandaghy sayasat túrghysynan kelgende búl kózsiz erlik sekildi...

-  Byltyr Jәngir múghalimge jolyghyp: «Siz bizge nege Alash iydeyasyn kirgizip jiberdiniz? Osynsha qalay taldadynyz? Sebebi ne?» dep edim. Jәngir apayym: «Bizdi Ghaliakpar Tórebaev solay oqytty ghoy. Shygharmany tebirenip túryp oqyp, jaz­ghan adamgha erkindik beru kerek dep oqytty. Men senderge sony qoldandym» dedi. Al Ghaliaqpar Tórebaev Q.Sәtbaev, M.Áuezov, J.Aymauytovtarmen birge oqyghan, Semey­ding pedinstitutynda, peduchiliyshesinde sabaq bergen, Jas Alashtyng mýshesi ghoy. Mәselen, óleng jazu, suret salu - iydeyanyng týrleri. Oilaghan dýniyelerin osylay jet­kizedi. Kórkem sózge keluimdi osy túrghydan qaraugha bolady. Eki jinaqtan keyin arhiy­v­tegi materialdargha qarap, prozagha, onyng ishinde Tәuelsizdikti ózime jol etip aldym. Oghan ústazdarym Rymghaly Núrgha­liyev, Qayyrjan Bekqojin tikeley әser etti. Stu­dent kezimde kóptegen kitaptardy, arnayy bólimdegi materialdardy solar maghan oqytty.

- «Osy biz bodanbyz-au, baghynysh­tymyz-au, erkin, Tәuelsiz el bolsaq» degen arman boldy ma, sizde. Búl arman qay kezde payda boldy?

- Eger Alash iydeyasyn bilmesem, 5-7 klastaghy bizge «Abay jolyn» Alash iydeyasy túrghysynan týsindirer me edi? Jogharydaghy Tóken múghalimder S. Seyful­lindi, S. Múqanovty oqytu arqyly Alash úghymyn sanamyzgha kirgizdi me  nemese 1969 jyly I kursta jýrgende  ústazym R. Núrgha­liyev eng birinshi Sayfy Qúdashtyng Qonaevqa jazghan Maghjandy aqtau turaly hatyn maghan oqytty. Odan keyin Sәdu Mashaqov pen Saparghaly Begalinnin, Jýsipbek Elebekov­ting ýiinde jasyruly jatqan J. Aymauytov­tyn, M. Dulatovtyng «Oyan, qaza­ghyn!», «Ba­qyt­syz Jamalyn», Maghjannyng ólenderin әkep oqytty. Oghan qosa I kursta oqyp jýr­gen kezimde ústazym Qayyrjan Bekqojin shaqyryp aldy da: «Mening ústazdarym bar edi. Olardyng aldynda qaryzym bar edi. Sony aqtaydy dep eki student dayyndaghan­myn. Bireui - auylgha, ekinshisi iship ketti. Moy­nymda amanat qalmasyn dep seni shәkirt esebinde alayyn, kónesing be?  Ol ústaz­darym: Bókeyhanov, Aymauytov, Baytúrsynov, Júmabaev, Dulatovtar edi.  Kýnderdin-kýninde búlar­dyng enbekteri shyghady, biraq biletin bir adamdy dayyndap ketu - mindetim» dep meni últtyq kitapha­nadaghy qúpiya, jasyryn bólimge kirgizdi. Bir jyldan keyin ózi synaq aldy. Eger Alash iydeyasy ótip ketpese osy­lay bolar ma edi!? Bizding aldymyzdaghy «ESEP» partiyasy, «Jas Túlpar» bar, tipti, bizding I kursta  «Tolqyn» atty әdeby jurna­lymyz Jana Tolqyn, Alashshyl bolamyz, Tәuelsizdikpen kýresemiz degen maqsatta qúrylghan bola­tyn.  Arhivke әues bolyp, bet búryp ketui­me Áuezov arqyly Alashtyng iydeyasyn kórsetsem degen nysan sebep-tin. Búl iydeya intelliygentterding jýreginde mәngilik jýrdi. 86-jylghy kóteriliske alyp kelgen Alash  iydeyasynyng úshqyny - sonyng qory­tyn­dysy. Áytpese, oqyp, nemese qúrylysta jýrgen balalar  óz betterimen alangha barar ma edi!? Mening oiymsha, 1986 jylghy kóterilisti tútandyrghan sebep-saldar әli ashylghan joq. Eng birinshi onyng tútanghan jeri - Óner instituty. Sol jerde alghash plakat jazghan jigitter osy kýnge deyin bar, biraq Jeltoqsan kóterilisining qayratkeri retinde atalyp jýrgen joq. Óitkeni olar kezinde onyng bәrinen bas tartqan. Sol iydeya tútana kelip, Tәuelsizdikke jetkizdi. Búl - mәngilik iydeya. Býgin egemen­dikke qol  jet­kizip, jemisin tatyp, saltanaty toylanbaq   Tәuelsizdikting 20 jyldyghynda iyisi qazaqtyng arys armany - Tәuelsiz ómir. Alashtyng iydeya­sy - mәngilik qazaq eli, onyng bostan­dyghy. Maqsaty: «Últtyq Demokra­tiya­lyq Memleket qúru. Demek, býgingi maqsat ta Alashtyng mýddesine baghynuy tiyis. Jer, Jer, Jer jәne Jer. Jer - Otan. Otandy satugha bolmaydy. Eng songhy nәreste jerding iygiligin kórip, ózining Otany retinde sezingenshe jer satylmaydy. Qashan Qazaq eli  Jerding astyndaghy, ýstindegi  baylyghyn ózi iygerip, iygiligine ainaldyrghansha Jer Memleketting menshiginde. Ekinshi, Jerding astyndaghy, ýstindegi, aspandaghy bar bay­lyq, tipti bir týiir tasqa deyin Alash azama­tyna qyzmet etui kerek. Ghylymiy-tehnikalyq    dengeyge jetkennen keyin, artylyp, asyp jatsa, syrtqa shygharugha bolady» deydi. Ýshinshi, qazaq elinde óndirilgen bir uys jýn eng birinshi Alash elining ónirine toqyma bolyp kiyilui kerek. Olar tolysyp bolghan­nan keyin, syrtqa shygharugha bolady» deydi. Tórtinshi, memleket qúrushy  últtyng dil, til, din ýstemdigi boluy tiyis. Búl -  memleketting ruhany portreti. Besinshi, Tәuelsiz ghylymgha sýienip, dәstýr men saltqa negizdelgen ZANG jasau arqyly Japoniya siyaqty Últtyq Demokratiyalyq Memleket qúru».

Qazir elimizde Ghylym turaly zang shyq­qaly beri ghylym búrynghydan da basybay­ly bolyp ketti.  Mysaly, men ghalymmyn, biraq óz erkimmen ghylymiy-zertteu júmy­syn jýrgize almaymyn.  «Zertteu jýrgizging kelse, ózing aqsha tap!» deydi. Onday janse­bil adam tabylghanmen, az emes pe!? Mýmkin, onday jankeshtiler qoghamtanu ghylymynda bar shyghar, al jaratylys­tanudy qalay algha qaray damytugha bolady? Olar ýlken-ýlken synaqtar jasauy kerek, tәjiriybeden ótkizu, kóptegen qúral-jabdyqtar kerek. Qaytip jýzege asyrylady? Bizde qondyr­maly iri zauyttar bar. Erteng onyng bir tetigi synsa, alda-jalda sol elmen nemese kәsiporynmen shartymyz búzylyp qalsa, zauytynyz bosqa túrady ghoy. Sondyqtan zan  dәstýr men saltqa negizdelui tiyis. My­sa­ly, mening oiymsha, Din turaly Zannyng 7-babyn әli de tolyqtyru kerek: «Biz Imam Aghzamnyng jolyn ústanghan músylmandar­myz. Ózge mashabtar bizge kelmeydi. Uahab pen Salafit jolyn ústanghandar bizding talabymyzgha say emes. Shekteu qoyylady» desek,  naqty jәne   birúlttyq zang bolar edi. Men kóripkel nemese Qazaq memleketine oppozisioner emespin. Eshqashan bolmay­myn. Qazaq elining mәngi tynyshtyghy, mәngi jasaghan Tәuelsizdigi mening armanyma say keledi. Sol jolda bóget, narazylyq bolma­sa eken dep tileymin. Din basshylary, syrt­qy, ishki sayasatpen ainalysatyn azamattar men diplomattar Qazaq memleketining mýd­desin oilaytyn jәne qorghaytyn kózqarasta boluy kerek.

- Alash arystary, qayratker­leri últqa, halyqqa qajetti dýniye­lerdi sala-sala boyynsha kitap etip jazdy. Býgingi el tizginindegi aza­mat­targha eli, jeri, últy ýshin qalay qyzmet etuine baghyt-baghdar beretin, maqsat tútynatyn osynday ýlgiler bar.

- Eger Alash iydeyasy, Alash partiyasy, Alashorda Ýkimetining iydeologiyasy men sayasatyna keletin bolsaq, 1990 jyldary búl partiyanyng baghyt-baghdary, qatysqan adamdary turaly maghlúmattar shyqty. Al olardyng iydeyalary, ýkimettik qúrylymy, maqsat-mýddeleri osy uaqytqa deyin tal­danghan joq. Mәselen, internette pikir ashyq bilinedi ghoy. Sondaghy Alash turaly materialdargha, súhbattargha, pikirlerge qarasan, kópshiligi «Alash!Alash!» dep úrandaydy. Tәuelsiz 20 jylda Bókeyhanov turaly biyl ghana ghylymiy-konferensiya ótti. Onyng ózinde konferensiyadaghy bayan­da­mashylardyng deni tanystyrudan asqan joq. Ayta ketu kerek,  Bókeyhanovtyng 5 tomdyq shygharmalar jinaghyn shygharghan Súltanhan Aqqúlyúlynyng bayandamasy dúrys: Ishki-syrtqy sayasatty qalay ústan­dy? Ekonomikalyq sayasaty qanday? Jer mәselesi... Oqulyq, onyng ishinde termin mәse­lesine qaytip qarady jәne qalay jýze­ge asyrdy? Biz osylardy talqylap, jýzege asyryp ketuimiz kerek bolatyn. Ókinishke qaray, 20 jylda olardyng shyghar­malaryn tolyq basyp shygharghan joqpyz nemese sol túlghalardyng qajetti pikirlerin saralamadyq. Tek týrmedegi jauaptaryna qarap: «Anaghan anau nege qarsy jauap ber­gen? Men jek kórdim depti ghoy. Baytúrsynov Rysqúlov pen Qojanovty, Maghjandy mensinbeydi eken ghoy. Nege?» dep maqala jazamyz. Áy, ol Rysqúlov, Maghjanmen jaq­symyn dese, Qojanovty bilemin, Magh­jandy sýiemin dese, onda  ýsheui de sotta­lyp ketpey me?! Búl - tergeushige, olardy aldarqatu ýshin, qúrtugha syltau taptyrmas ýshin oilastyrylyp berilgen jauaptar. Biz keyde osynday absurdqa baramyz. «Alash­tap jýrgen kimder?» deseniz, olar  qazirgi qazaq mektepterindegi oqityndardyng teng jartysy boluy mýmkin. Al  oryssha oqiy­tyn­dar men oqyghandar Alashty әli kýnge deyin Qazaqstannyng jauy dep esepteydi. Óitkeni solay kórsetu olargha kerek.

-  Túrsyn agha, әriyne, men tarihshylardyng enbegin joqqa shygharghym kelip otyrghan joq. Biraq siz jazushysyz, aqynsyz. Súramaghym, tarihshylardyng mindetindegi júmysqa aralasuynyzdyng mәni nede?.

- Mening zertteulerim - jazushynyn, azamattyng jәne Alashtyng bir  túqymynyng kózqarasy. Alashtyng birtútas iydeyasyn, onyng bes prinsipterin ózimshe qosyp shyghar­dym. Eger tarihshylar aralassa, mening nem bar edi?  Alashty týpkilikti jәne týbegeyli zertteushi maman bar. Ol - Mәm­bet Qoygel­diyev. Alash qozghalysy, Bókeyha­nov turaly enbekter - sonyng dәleli. Ókinish­ke qaray, keyingi 10-15 jylda ol kisi ózining zertteu baghytyn  tolyq dәleldeuge mýmkindigi bola túra tosqauyl qoyyldy ma dep oilaymyn. Biz shyryldaymyz, biraq eshkim selt etpey­di. Kenes ókimetining kezinde búl iydeyalardy otyrystarda qarsylyqsyz, ashyq aityp otyrushy edik. Qazir intelliy­gentterding arasynda endi-endi aitylyp jýr. Biyl jazdaghy Bókeyhanovqa qatysty ghylymiy-konferensiya úiymdastyrudyn  nәtiyjesin­de mәseleler kóterile bastady. Bir sheneunikten Alash turaly súrap kóriniz­shi! «Oybay-ay!» deydi. Alash iydeyasy әrbir qazaq azamatynyng jýreginde. Kenestik kezendegi qysymda da bizding boyymyzda jýrdi ghoy.  Ol óshpeydi. Alash iydeyasy -  biz­ding qanymyz suyp bara jatqan kezde  qyzu beretin týiirshik. Al Tәuelsizdikting 20 jylynda qazaq últynyng jetken jetistikteri kóp.  Sonshama qiynshylyqty kóre otyryp, sortang tartyp qalghan jerding kógergenindey tamyrlanyp keledi. Qazirgi tamyrlar sol jerding astyndaghy sortang tústardy soryp, sonymen  sýrlenip keledi. Degenmen ashy sortannyng ýstine búta shyghady, týbinde kógoray bolady, biraq  búl - auyr prosess. Biz ózimizding aldymyzgha qaytadan maqsat qoyyp, ókimetke degen senimdi, memlekettik úghymdy janghyrtuymyz kerek. Kez kelgen últtyng armany - Tәuelsizdik.  Tәuelsizdikting qadirine jetpegen últ - qúl bolu ýshin ja­ral­ghan últ. 20 jyldyng ishinde biz tapta­lyp qalghan namysymyzdy jaryqqa shyghardyq, oyattyq. Jasyryn ketken qúndylyqtary­myzdy jariyalaugha mýmkindik aldyq. Múnyng barlyghy - eng alghashqy baspaldaq. Yaghni, biz ekinshi satygha kóteriluimiz kerek. Ózimiz iydeologiya úsynyp, sol negizde qyzmet etuimiz kerek. Men Tәuelsiz elding Tәuelsiz ghylymynyng nәtiyjesinde Tәuelsiz ekonomikagha jetetin kýnder jaqyn qaldy, biz ony kóremiz degen senimdemin. Qazaq - Tәuelsiz bolu ýshin jaratylghan últ!

- Túrsyn agha, әngimenizge raqmet!

«Alash ainasy» gazeti