Kafkanyng «Qúbylu» deytin ataqty әngimesi bar. Ángime keyipkeri Gregor Zam­za kýnderding bir kýni, әdepki uaqy­tyn­da oyanghan kezde ózining ayaq astynan alyp mýiizgek qonyzgha ainalyp ketkenin kó­re­di. Áuelde búl úiqy qanbaghannan, qa­zir bir úiyqtap túrsam bәri qalpyna keledi dep oilay­dy. Aqyry ol ózining aqyl-esining býtindigine ký­mәn­dana bas­taydy. Búl әdeby hikayany adamnyng kenetten jat, bóten jaghdaygha tap boluy, bóten kepke týsui turaly metafora dep te qa­byldaugha bolady. Yaghni, sizge ýi­ren­shikti ómirden taban tirep, tiyanaq etetin eshte­ne qalmaghan, siz jat qalypqa dushar bol­dynyz. Qorshaghan orta, kýni keshe kózge tanys, kónilge ystyq orta endigi jerde siz ýshin beymәlim, kýmәndi әlemge ai­nal­ghan. Psihologtar adamnyng sanasy ýshin eng qaterli qúbylys ýirenshikti jaghda­y­dyng kýrt jәne týbe­gey­li ózgerui dep esepteydi. Aqyr sony ómirdi, bolyp jatqan oqighalardy naqty qalpynda qa­byl­dau týisiginen adasasyz. Múny ghy­lym­da futuroshok, yaghny kilt ózgergen bolashaqtyng soqqy­sy­nan esengireu dep ataydy.

Kafkanyng «Qúbylu» deytin ataqty әngimesi bar. Ángime keyipkeri Gregor Zam­za kýnderding bir kýni, әdepki uaqy­tyn­da oyanghan kezde ózining ayaq astynan alyp mýiizgek qonyzgha ainalyp ketkenin kó­re­di. Áuelde búl úiqy qanbaghannan, qa­zir bir úiyqtap túrsam bәri qalpyna keledi dep oilay­dy. Aqyry ol ózining aqyl-esining býtindigine ký­mәn­dana bas­taydy. Búl әdeby hikayany adamnyng kenetten jat, bóten jaghdaygha tap boluy, bóten kepke týsui turaly metafora dep te qa­byldaugha bolady. Yaghni, sizge ýi­ren­shikti ómirden taban tirep, tiyanaq etetin eshte­ne qalmaghan, siz jat qalypqa dushar bol­dynyz. Qorshaghan orta, kýni keshe kózge tanys, kónilge ystyq orta endigi jerde siz ýshin beymәlim, kýmәndi әlemge ai­nal­ghan. Psihologtar adamnyng sanasy ýshin eng qaterli qúbylys ýirenshikti jaghda­y­dyng kýrt jәne týbe­gey­li ózgerui dep esepteydi. Aqyr sony ómirdi, bolyp jatqan oqighalardy naqty qalpynda qa­byl­dau týisiginen adasasyz. Múny ghy­lym­da futuroshok, yaghny kilt ózgergen bolashaqtyng soqqy­sy­nan esengireu dep ataydy.

Batys biologtary jasaghan ghylymy tәji­riy­belerge jýginsek, keng dalada erkin jortyp jýr­gen qasqyrdy ayaq as­ty­nan qapasqa qamaghan kezde nemese ómir boyy qapasqa ýirengen qasqyrdy kenetten azat kenistikke qoya bergende, beyshara bó­­ri­ning jýregi jarylyp ketken jaghday­lar da bol­ghan kó­ri­nedi. Búl degenimiz - shúghyl bol­ghan tas-talqan óz­ge­ristin, qa­zaqsha ait­qanda «dýniyening shyrq aina­luynyn» adam ghana emes, jalpy týi­sigi bar januar ataulygha auyr әser etetin­digining bir belgisi.

Osydan jiyrma jyl búryn, mәngi baqy myzghymastay kórinetin Kenester Odaghy qúlaghan kezding az-aq aldynda, "dý­nie shyrq ainalghan" bir qúbylys bas­talghan edi. Ómirding ýirenshikti yr­ghaghy búzyldy, jalpy halyq ne isterin, nege senerin bilmey, sendey coghylysyp, tap­qa­ny tamaghyna jetpeytin jaghdaygha dushar boldy. Aylar boyy jalaqy ala almay sendelgen júrt. Bir-aq kýnde qún­syz­danghan zeynetaqysynyng kezeginde tandy tangha jalghap túrghan qariyalar. Jylan jalap ketkendey jalanash qalghan dýken sóreleri... Enbek­te­gen baladan en­keygen qartqa deyingi aralyq­ta­ghy halyq­qa "biz jer betindegi újmaqty ornatyp ja­tyrmyz, biz degen - eng baqytty, eng ba­quatty, eng әdiletti, eng aibarly, eng aqyl­dy, eng meyirimdi... elmiz" dep ýi­re­tetin alyp imperiya az ghana uaqytta batys kinosynyng eshatologiyalyq filimderindegi siyaqty azghan, tozghan, qylmys jay­la­ghan, adamshylyqtyng barsha qasiye­tin ta­ban­gha sa­lyp taptaugha negizdelgen qor­qy­nyshty kenistikke ainaldy. Baghyt-baghdar joghalyp, taban tireytin eshtene qalmay, týpsiz quysqa qúlap bara jat­qan­day kýy ornady. Keshe ghana kenestik ómirding ma­ghynasyna ainalghan qúndy­lyq­tar kelmeske ketti. Durkgeymning só­zimen aitqanda: "Jauaptar ghana emes, súraqtar da eskirip, qajetsizge ainal­ghan" zaman tudy.

Kenester Odaghynyng qúramyndaghy respubliy­ka­­largha tәuelsizdik osynday uaqytta kelgen bola­tyn. Ábden dagh­dar­ghan qogham tyghyryqqa tirelip, senim ký­y­regen sol bir óte kýrdeli kezende respublikalar birinen song biri óz tәuelsizdigin jariyalap jatty.

Kýdigi, kýmәni kóp, kýni keshe ydy­raghan impe­riyanyng qordalanghan auyr mә­seleleri odan da kóp, tek ýmitti tayanysh etken dәuir bastaldy.

Búryn da, qazir de sol Kenester Oda­ghy ydy­raghan alasapyran shaqqa qatysty aluan-aluan pikir, baghalaular aitylyp jýr: "suvereniytetter she­­rui", "últtyq ey­fo­riyalar uaqyty", «jiyrma­synshy gha­sy­r­daghy eng zor apat", "demokratiyalyq ja­narular kezi", "erkindik, azattyq bas­ta­uy", t. s. s. Osy rette nazar audaratyn bir zandylyq - bir kezdegi metropoliyadan estiletin pikirler men bir kezdegi koloniyalardan shyghatyn dauystar bir-birine mýl­de qayshy, kereghar baghytta bo­lyp keledi. Álbette, janaghy kereghar pi­kir­lerding ta­sa­­sy­nan múraty basqa, qay­ghy-múny bas­qa, taghdyry bas­qa tútas bir sayasy mә­de­niyet­terding súlbasy ta­nylyp túratyny da ja­syryn emes. Biraq, qalay degenmen de bay­yppen oilansaq, sol pikirlerding qay-qaysynda da belgili dәrejede shyn­dyq­tyng úshqyny bar ekendigin moyyndar edik.

Áriyne, Kenes memleketining qúlauy men post­kenestik kezenning alghashqy jyl­dary turaly pikirlerdi tútastay jiy­naqtap, payymdau - arnayy tarihi, sayasi, sosiopsihologiyalyq taldau jú­my­syn qajetsinetin taqyryp. Tek, bizdin­she, eng naqty, eng realistik jәne qatal tújy­rymdy Ba­tys ghalymdary jasaghan siyaq­ty: "jýielengen haos!" Bir qara­ghanda - kýlkili, úshqary baylam. Haosta jýie bolushy ma edi, jýie bolghan jerde haos qalay túrmaq deymiz ghoy. Alayda, bir kezdegi alyp memleketting әr qiy­ryn­da bo­lyp jatqan berekesizdikterdi sa­lys­ty­ryp qarasanyz, solardyng barly­ghy­na tәn ortaq belgilerdi birden andar ediniz. Or­taq belgi, ortaq syrqat aiqyn­dalghan son, solardyng týp-tórkini qaydan tuyndap jatqanyn da bajaylau qiyngha coqpaydy.

Tym úzaqqa sozylghan totalitarlyq dý­ley ekspe­riyment últy, nәsili basqa miyl­­liondaghan adamnyn, qanshama úrpaq­tyng sanasyna ondyrmay soqqy bergen eken. XIX ghasyrdaghy asa iri fransuz oishyly jәne sayasy qayratkeri Tokvili Fransuz revolusiyasyn tereng zerttep baryp, to­­syn bir tújyrym jasaydy: "Búl adamdar (revolusionerler) syrt qaraghanda adam­zat­tyng parasatyna, onyng әlemdi, zandar­dy, әleumettik instrumentterdi, minez-qú­lyqty ózgerte ala­tyn qúdiretine sheksiz tabynatyn, biraq, shyndap kelgende, olar tek óz aqyl­daryna ghana tabynushy edi. Parasatqa degen qúrmet eshqashan da dәl osy revolusiya kezindegidey kemigen joq. Sol dәuirden beri osynday ekijýzdilik, ekiú­day­lyq býkil revolusioner ataulygha tәn minez ereksheligine ainaldy. Olar ózderi kótergen úrannan basqa payymdy mýlde moyyndamaytyn edi".

Sovettik iydeologiyanyn, sovet kezindegi memleket - adam qarym-qaty­na­sy­nyng revolusiya­shyl oidyng negizinde payda bolghanyn eskersek, sol kez­degi jariya úrandar men naqty ister­ding ara­syn­daghy qayshylyqtyng syryn úghugha bir taban bolsa da jaqynday týserimiz anyq.

Parasatty, aqyldy tanymau, tanysa da moy­yn­damau! Kenestik verbalizm qa­lyptaghan oilau tiypining eng auyr derti osy bolatyn. Jәne búl oilau tiypi bar­sha­­myzgha: bilimi tayaz kópshilikke de, bilimdi elitagha da tәn edi. Múnyng bәrin tәp­­tish­tep otyrghan sebebimiz - biz jasy bar, jasa­mysy bar búrynghy kenes hal­qy dep atalatyn qauym ózimizding tәuel­siz­dikting alghashqy jylda­ryn­da qanday bolgha­ny­myzdy úmytpasaq degen niyet qana.

Óitkeni, Kenester Odaghynyng qúra­my­nan endi ghana shyqqan, jana zamangha lay­yqty, әlemdik órkeniyet standart­ta­ry­na say tәuelsiz memleket or­natu tә­ji­riybesi joq elderding aldyna qatar at­qa­rylugha tiyis eng auyr eki mindet, sheshimi qiyn eki týiin tartylghan edi. Biri - bý­kil qozghalys tetikteri isten shyghyp, iyner­siyamen ghana qybyrlap kele jatqan shalajansar ekonomikagha jan bitiru, ekinshisi - kenes qauymynyng óz ishinde "sovok" degen kekesindi, qorlyq atqa ie bolghan mentaliytetti, yaghny eski iydeolo­giya­nyng rudiymentterine әbden shyrmal­ghan sanany ózgertu bolatyn. Ási­re­lep aitqanda, artymyzda kýiregen memle­ket­ting byq­syghan ýiindisi, aldymyzda "bolamyz ba, bolmay­myz ba?" degen gamlettik alapat súraq túrghan.

Ár el ózinshe jol izdeuge kiristi. Últ res­pub­likalarynyng biri Batysqa, biri Shyghysqa tartyp degendey, bir ýdergen prosess bastaldy. Kenes dәuirinen qal­ghan ýirenshikti әdetpen eski úran­dardyng ornyn jana úrandarmen almastyrugha kiristi. Búrynghy bauyrlas respublika­lar­dyng bira­zy әsire últshyldyq, endi qay­sybiri dinshildik jobany maqúl kórdi. Alayda, búl Qazaqstan ýshin beymýmkin jol edi. Birinshiden, Qazaqstan - poli­etnikalyq memleket bolatyn. Sol sebepti de, tәuelsizdikting alghashqy jylda­ryn­da qaulap shyq­qan aighayshyl toptyng revanshistik úrandaryna yryq beru - elding shanyraghyn shayqaltyp, irgesin tal­qandaytyn apatqa úryndyruy sózsiz edi.

Ekinshiden, baghzy grek-latyn órke­niye­tinen tamyr tartyp, XVIII ghasyrdan bastap damudyng ja­na satysyna ótken, XX ghasyrdyng ekinshi jar­tysynda últ­tyq menmendikten ýzildi-kesildi bas tar­typ, jalpy adamzatqa ortaq liyberaldy qún­dy­lyqtardy qorghaytyn demokra­tiya­ny múrat tút­qan Batys әlemi (Batys Europa, Amerika) jәne sol әlemning yq­pa­lymen demokratiyalyq damu jo­lyna týs­ken ózge de órkeniyetti júrt ýshin jana q­ú­ryl­ghan memleketting últshyldyq ambiy­siyasy beri degende týsiniksiz, әitpese tipti jiyirkenishti kóriner edi. Onyng ýs­tine, mýmkin, eng bastysy, әsire últshyl­dyq sýren - әleumettik psihologiya­sy ksenofobiyadan ada, bógdeni jatyrqap ala­lamaytyn, "jaqsyda jattyq joq" degen úghym enshili mәdeniyetining ózegine ai­nalghan jәne sol priyn­sipti Abay siyaqty alyby "Adamzattyng bәrin sýy bauy­rym dep, jәne haq joly osy dep әdiletti" degen úlaghatymen tiyanaqtap ketken qa­zaq halqynyng tarihy sanasyna jasalghan qiyanat bolar edi.

Dәl osynday almaghayyp, ústaranyng jýzindey qylpyghan jaghdayda Qazaqstan basshylyghy jana ghana qol jetken tәu­el­sizdikting irgesin bekitetin, barlyq últtar men úlystardy teng ústay otyryp, qazaq elining ensesin tikteytin sony jol tabugha tiyis edi.

El taghdyry, býgini men erteni tәu­­elsiz mem­­le­ket­ting Túnghysh Preziydenti, Elbasy Núr­súltan Ábish­­úly Nazarbaev­tyng qan­day sheshim qabyldap, qan­day jol tan­day­tynyna tikeley baylanysty bol­­dy. Tarihta jekelegen úlystyng ghana emes, tú­tas bir dәuirdegi kóptegen el­der­ding tagh­dyr, keleshegi bir-aq adamnyn, sol mezgilde moynyna bar jauapkershilikti jýk­tegen Últ kóshbas­shy­synyng yr­qy­na, sonyng ong nemese teris sheshimine tәueldi bolghanyn әigileytin my­saldar az emes. Adam­zat tariy­hynyng mәn-ma­ghynasy jay­yn­da asa qúndy filosofiyalyq enbek qaldyrghan Yaspers: "Tarih - jekelegen túlghalardyng qajyrly týrde algha úm­ty­luy" degen mәshhýr pikirin bekerge aitpasa kerek.

Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti óz elin bir formasiyadan kelesi, mýlde bas­qa formasiyagha ótkermek qa­terli ótkelden aman ghana emes, abyroy­men alyp ótti. Memleket qúry­lysy, ha­lyq­­ara­lyq qatynastardan bastap, kom­mu­naldyq qyzmetke deyingi ara­lyqtaghy bar­lyq sala týbe­geyli reformany qa­jet­sin­gen kez edi ol. Sol reformalar Pre­ziy­dent­ting tikeley jetekshiligimen jýzege asyp jatty. Kóp­shi­ligin biz bú­ryn­ghy kenes res­publiy­kalarynyng ishinde birinshi bo­lyp qa­byl­dappyz, bau­yr­las, kór­shi­les júrtqa ýlgi, núsqa bolyppyz. Qa­zaq­stan Respublika­sy­nyng Preziydenti Núr­súltan Nazarbaev - post­kenestik kenistiktegi, post­ke­nestik dәuirdegi eng kemel reformator. Jәne búl - tek bizding emes, Qazaqstan damuy­na yqylaspen qaraghan shet júrttyng da pikiri ekenin úmytpaghan jón.

Álbette, sol kezendegi ózgerister júrt­­tyng bar­shasynyng kónilinen shyqty desek, shyndyqqa qiyanat bolmaq. Shúghyl ózgeristerdi qabylday al­maghan, ýrke qaraghan, qarsylyghyn ashyq bildirgen adamdar, toptar boldy. Búlay boluy zandy da edi. Búl zandylyqtyng obek­tiyv­ti, subektivti sebepterin taldap jat­pay-aq, osydan jiyrma tórt ghasyr búryn ghúmyr keshken, әlemdik filoso­fiyanyng týp atasy Aristoteli ózining "Sayasat" atty enbeginde birde-bir rejim býkil búqaranyng qolayyna birdey jaq­paydy, olay boluy mýmkin de emes, óit­ke­ni adamdar qanday әr týrli bolsa, olardyng talap, súranystary da әr aluan dep, qadap aityp ketkenin eske alsaq ta jetkilikti dep bilemiz. Osyghan oraylas lepesti XIX ghasyrda ataqty shveysar filosofy, tarihshysy Burkhard ta aitqany belgili: "Demokratiya men sayasy bostandyqtyng júrt­tyng bәrine birdey únaytyn kemel satysy joq".

Qazaq eli ýshin Núrsúltan Nazarbaev tandaghan joldyng dúrystyghyn uaqyt dә­leldedi. Biz tagh­dyr­las elderdi tabalau­dan aulaqpyz, biraq jol ai­ryq­ta әsi­re­qyzyl úrandardyng jetegine erip, demo­kra­tiyagha sorpasy esh qosylmaytyn oh­lok­ra­tiya­nyng yrqynda ketken keybir res­publika­lar­dyng qanday qandy trage­diyalargha, tipti azamat soghystaryna tap bolghanyn qaperden shygharmaghan dúrys.

Qazaqstanda jiyrma jyl ishinde jasalghan re­formalardy taldap emes, kóktey sholyp shy­ghudyng ózi - bir maqalanyng mýmkindiginen tys­qary mindet. Sondyqtan biz bolashaq bet-bagh­darymyzdy aiqyndap bergen, alysty kózdegen, el taghdyry, eldegi demokratiya taghdyry ýshin óte mәndi eki mәselege ghana toqtalyp ótpekpiz.

"Demokrattarsyz demokratiya boluy mýmkin emes", - deydi Fukuyama. Al qanday da bolsyn qoghamda demokra­tiya­nyng nyq, kәmil ornyghuynyng birden-bir kepili - jana tehnologiyalargha negizdelgen industriyanyn, damyghan ekonomiy­ka­nyng boluy ekendigin demokratiya tariy­hyn zerdelegen ghalymdardyng barlyghy derlik atap kórsetedi. Ash-jalanash, bar­lyq salada birdey artta qalghan qoghamda shynayy demokratiya boluy neghaybyl, onday elde demokratiya nyshandary mindetti týrde ohlokratiyagha, sodan song oh­lokratiyanyng bolmay qoymaytyn salda­ry - zorlyqshyl totalitarizmge ainalady.

Órkeniyetti júrtqa ejelden mәlim osy zand­y­lyqty moyyndaghanda baryp, Núrsúltan Nazar­baev­tyng eng әueli elding әl-auqatyn kóterip, jana zaman talap­taryna say ozyq tehnologiyamen qa­ru­lan­ghan quatty ekonomikalyq jýie qa­lyp­taudy kózdegen baghdarlamasynyng úly maqsat, týp mú­ratyn týsine alamyz.

Jana industriya jasau strategiya­sy­nan kindigi ajyramaytyn kelesi mәsele - bilim mәselesi. Tek bilimdi adam ghana kýrdeli tehnologiyany mengere alatyny dәleldeudi kerek etpeytin shyndyq. Al bilimdi adam - demokratiya ornatushy birden-bir kýsh. Búl - Gegeliden tartyp, qazirgi zamanghy óte tanymal sosiolog, futurolog Tofflerge deyingi aralyq­ta­ghy iri oishylardyng bәri toqtaghan tújy­rym. Qazaqstan Respublikasy Preziyden­tining "Bo­­lashaq" baghdarlamasy, zaman talabyna say oqu oryndaryn ashugha ba­ghyttalghan qajyrly enbegi osy múrat­tyng ýdesinen tabylsa kerek-ti. Basqasha aitqanda, biz qazir formaldy emes, naq­ty demokratiya ornatu baghytyndaghy eresen júmysty atqaru ýstindemiz.

Búl taraptaghy oiymyzdy týiindey kele aitarymyz: el tarihyndaghy jiyr­ma jyl ishinde bolghan qyruar ózgeris­ter­ding jeniske parapar nәtiyjesi - sana­nyn, oi­lau tiypining ózgerui, sodan song janasha oi­laytyn, әlemdi erkin aralap, jasqanbay tanityn búla úrpaqtyng payda boluy. Bir sózben aitqanda, sanamyz tәuelsizdendi. Alda biyik asu, úlan mejeler túr.

Sol mejege adaspay jetu ýshin qajet eng asyl qasiyet - qazaq danalary tynbay ósiyettep ketken el birligi ekenin ja­dy­myz­da ústaghanymyz abzal. Zamanynda alty Alash "Kómekey әuliye" dep qas­ter­legen Búqar jyrau bylay degen eken:

"Aynala almay at ólsin,

Ayyra almay jat ólsin,

Jat boyynan týnilsin,

Bәriniz bir anadan tughanday bolynyz!"

Darhan KÁLETAEV, sayasy ghylymdar doktory.

«Abay-aqparat»