«Qazaqtar da biz siyaqty kóp qiyndyqtardy bastan ótkergen halyq...»

«Qazaqtar da biz siyaqty kóp qiyndyqtardy bastan ótkergen halyq...»

Shilde aiynyng basynda mening atyma Qytaydyng Beyjing qalasy Memlekettik әdebiyet zertteu akademiyasy janynan shyghatyn «Álem әdebiyeti» jurnaly bas redaktorynyng orynbasary Gau Shiyin myrzadan hat kelip týsti. Onda «Ardaq Núrghazy myrza, akademiyamyzdyng úiymdastyruymen 7-12-tamyz aralyghynda Qytaydyng Sinhay ólkesi Sinin qalasynda ýshinshi kezekti «Sinhay kóli halyqaralyq poeziya festivali» ótedi. Biz sizding osy merekelik sharagha Qazaqstan aqyny retinde qatysuynyzdy súraymyz...», - delingen edi. Soghan deyin de men Qytayda eki jyl sayyn aqyndardyng osynday bir halyqaralyq basqosuy ótetinin basylymdardan oqyghanmyn. Úsynysqa say, kóp sozbay festivalige qatysatynym turaly Gau myrzagha habar jiberdim de, sapargha shyghugha saylandym. Búl men ýshin bir jaghynan jurnalistik sapar edi. Ózim júmys atqaratyn «Almaty Aqshamy» gazetining basshysy Qalaghannyng - Qaly Sәrsenbay myrzanyng «aq jol bolsyn» degen batasyn alyp, 6-tamyz kýni keshke Almatydan Ýrimshige úshyp kettim. Ýrimshide alty saghattay ayaldaghan song odan ary Shiyning qalasyna qaray úshugha tura keldi. 120 adamgha layyq úshaq Sinin әuejayyna qonarda aldymyzdan «poeziya festivaline kelgen qonaqtardy qarsy alamyz» degen jazu ústaghan studentter shyqty. Festivali qonaqtaryn Sinin qalasyndaghy 25 qabattan túratyn bes júldyzdy «Qinghai Hotel»-ge ornalastyrghan eken. Ýrimshi baghytynan kelgen úshaqtan týsken biz de arnayy kólikpen sonda jettik. Iran aqyny Paruez Beyjy jәne onyng hanymymen men osy qonaqsaraygha bara jatqan jolda tanystym. Keyin bizder festivalige músylman elderinen kelgen qonaqtargha arnayy әzirlengen dәmhananyng túraqty kelushisine ainaldyq. Paruez Beyjy islam tónkerisinen keyin әdebiyet maydanyna kelgen Irannyng belgili aqyndarynyng biri. Úzaq jyldar әue әskeri kýterinde qyzmet etipti, 2007 jyly qaruly kýshter qatarynan bosanyp, qazir Tehranda bir baspagha jetekshilik etedi eken.

«Qinghai Hotel»-ge jetken song festivalidi úiymdastyrushylar bizdi tirkep, bólmelerge ornalastyrdy. Tirkeu kýtip kezekte túrghanymda ózin «Sinhay aqshamy» gazetining tilshisimin dep tanystyrghan bir jigitpen úshyrasyp qaldym. Ol mening qay elden kelgenimnen bastap suyrtpaqtap, biraz dýnie súrady. Bastysy, poeziya, qytay aqyndary turaly aitystyq, qazaq әdebiyeti qytay poeziyasynan kimderdi biledi degen súraq qoyyldy. Men qytaydyng VIII ghasyrda ómir sýrgen Du Fu men Ly Bay, qazirgi aqyndardan By Dau, Duo Duo jәne Sinhaydan shyqqan belgili aqyn Chang Yaudyn   shygharmashylyghy turaly óz oiymdy aittym. Kezinde «Shetel әdebiyeti» gazetinde By Daugha qatysty arnayy nómir әzirlegenimdi qystyra kettim. Tilshi maghan: «endeshe, osy joly siz By Daumen tanysasyz, ol kisi әlginde sizderding aldarynyzda ghana kelip tirkeldi», - dedi. Búl men ýshin ýlken janalyq edi. «Sinhay aqshamynyn» tilshisi mening de ózi siyaqty keshki gazetting tilshisi ekenimdi bilgen son, odan ary jabysty. «Kәsiptes ekenbiz, meni týsinuge tiyissin, maghan shetel aqyndary turaly ertengi gazetke material jazu mindeti jýkteldi, qytay tilin jaqsy biledi ekensin, maghan 10 minutyndy ból, taghy bir-eki auyz sóileseyik» dep túryp aldy. Qytay aqyndarynyng bir shumaq ólenin qazaqsha oqyp bershi dep súrady. «Mynau ýlken zalda, bireu kelip, bireu ketip jatqan osy arada oqimyn ba?» desem, «osy arada oqy» deydi. Aqyry kәsiptesimning kónilin qiya almadym. Sodan Du Fudyng bir ólenin oqugha tura keldi. Oghan:  «Endeshe, «Kýz borany әketken qamys lashyqty» oqiyn» dedim. «Qarasha kýzding doly borany úlyp / Qamysyn lashyghymnyng ketti júlyp. / Ózennen ary úshyryp, jaghadaghy /Aghashtyng bastaryna jatyr ilip. / Qalqytyp qara suda qayyq qylyp...». Búl Du Fudyng ómirden óter shaqta jazghan songhy ólenderining birine jatady, qytaydyng besiktegi balasynan, tórdegi danasyna deyin biletin óleng edi. Qazaq tilinen dym týsinbese de әriptesimning maghan riza bolghany sonshalyq, ol jýkterimdi kóterisip, 18-qabattaghy men týsken bólmege deyin jetkizip saldy. Erteninde keshki gazette: «Qazaqstan aqyny Ardaq Núrghazy ýshin poeziya degen dәstýrdi jetik bilu, osy zamanghy poeziyanyng ruhyn tereng iygeru jәne shyndyqtyng jýzine tike qaray alu. Tarihta qazaqtar da kóp qiyndyqtardy bastan ótkizgen halyq... Sondyqtan da ol Du Fudyng ólenderin janyna jaqyn sanaydy, «Kýz boranyn..» ol zalda túryp ana tilinde oqydy» degen sózder bar arnayy material jaryq kórdi.

Ádebiyet - poeziyanyng asqaq ruhyn betke ústaydy...

«Keng auqymdy halyqaralyq qatynastar jaghdayyndaghy últtar poeziyasy jәne olardy ózara audaruda oryn alyp otyrghan mәseleler» degen taqyryppen úiymdastyrylghan «Ýshinshi kezekti Sinhay kóli halyqaralyq poeziya festivaline» әlemning 55 memleketinen aqyn shaqyrylyp, Qytaydyng ishi-syrtyndaghy 160 aqyngha úsynys hat jiberilipti. Festivaliding bas bәigesi - «Tiybetting altyn eligi» syilyghyna soghan deyin AQSh aqyny G.Sniyder, Germaniya aqyny Hans Maguns Ezenberg, fransuz aqyny IY.Bonevoy, Polisha aqyny A.Zajiyevski, Litva aqyny T.Venselova, t.b. әlem әdebiyetinde keninen tanymal 9 aqynnyng kandidaturasy úsynylghan. Sonynda halyqaralyq sipaty bar tanymal aqyn, audarmashy, synshylardan qúralghan qazylar alqasy osy retki festivaliding bas jýldesine litvalyq aqyn, «IY.Brodskiy tobynyn» ókili - T.Venselovanyng (Tomas Vencilova) shygharmashylyghy layyq dep tapqan. Festivali kezinde osy syilyq óz iyesin tapty.

8-tamyz kýni tanerteng jalpy jinalghan aqyndardyng qatysuymen Sinhay pedagogika uniyversiytetining studentter sarayynda festivaliding ashylu saltanaty ótti. Alghashqy sózdi festivalidi úiymdastyru tobynyng jetekshisi, Qytaydyng Sinhay ólkelik kommunistik partiya úiymynyng ekinshi hatshysy, belgili aqyn Jedy Maja myrza aldy. Ol festivalige qatysyp otyrghan shetel aqyndarynyng Otanyn bir-birlep atap ótip, aqyndardyng Sinhaygha at basyn búrghandaryna óz alghysyn bildirdi. Sheneunikterding qúttyqtau sózinen son, Qytay Jazushylar odaghynyng tóraghasy, belgili әiel jazushy Te Niynge sóz berildi. Ol tarihtan týsip, poeziyanyng qytaydyng últtyq mәdeniyetinde alatyn ornyna toqtaldy. «Poeziya - әdebiyet janrlarynyng ishindegi eng kýrdeli, bekzat týrine jatady. Men prozaik retinde U.Folknerding «Adam ruhtyng iyesi, sondyqtan ol qiyndyqtargha qaramastan ómir sýre beredi, jyghylsa ornynan qayta túra alatyn qasiyetke iye» - degen sózin qaytalap ótkim keledi. Osynda aitylghan ruh әueli sonau Gomerden býginge deyin jetken әdebiyetting týp atasy - poeziyanyng tabighatynda jatqan asqaq ruhty betke ústaghan. Sondyqtan da poeziya adamzatqa qashanda kerek», - dedi ol. Shendi jazushynyng sózinen son, festivali resmy bastalyp, әlemning әr týkpirinen kelgen aqyn-audarmashylar ózderining poeziya turaly oilary men óleng audaru turaly kózqarastaryn ortagha saldy. Jarys sózdi «Álem әdebiyeti» jurnaly bas redaktorynyng orynbasary Gau Shin myrza jýrgizdi. Týsten búryn sóz minbesine kóterilgen 6 bayandamashynyng ishinde belgili qytay aqyny By Dau boldy. Festivali kezinde jәne keyin baspasóz ben internet paraqshasynda eng kóp sóz bolghan da By Daudyng osy sahnadan kórinui edi. Oghan da sebep bar. Búl 1989 jyly mausymda Qytay biyligi Tyanianmen alanynda demokratiyany talap etip ereuildegen studentterdi bir týnde qangha bóktirgende, biylikke ashyq qarsylyghyn bildirip, sonynan qolyn bir siltep, shetel asyp ketken aqynnyng alghash ret eline oralyp, minberden kórinui edi. Resmy sóz ayaqtalyp, aqyndar sóz aludan búryn jariyalanghan 15 minuttyq ýzilis kezinde By Daumen jýzdesip, tanysudyng orayy keldi. Bizder birge suretke týsip, estelik qaldyrdyq. Men aqyngha ózi turaly materialdar jaryq kórgen «Shetel әdebiyeti» gazetining bir sanyn estelikke úsyndym. Eki kýn ótken song Sinhaydyng memlekettik geografiyalyq qoryq aumaghynda úiymdastyrylghan aqyndardyng óleng oquy kezinde, onasha qalghan bir tústa aqyngha ótken ghasyrdyng 80-jyldarynda jazghan poemasynyng bir shumaghyn oqyp berdim. «Aqyry bir kýni / jalghan sózge úqsas / eshteneden jasqanbaytyn jandar / alyp radionyng ishinen atoylap shyqty / qasiretti tóbelerine kótere madaqtap...» dep keletin joldar úzaq jyldar shetelde jýrip, ómirding nebir ystyq-suyghyn bastan ótkergen 62 jastaghy aqynnyng oiyna kóp nәrseni saldy bilem, әjim basqan bet әlpetinde soghan deyin kóp nәrsege elp etpeytindey kóringen kóz janary jarq ete týsti. Osy poemasymen ol bir kezderi, 35 jasynda qytay aqyndary arasynan dara shyghyp, Nobeli syilyghyna úsynylyp, «Jazushylar odaghynda joq, qanghyp jýrgen bireu  de osynday dengeyge kóterile ala ma» degizip Qytay ýkimetin an-tang qaldyrghan edi.

Ýlken aqyndargha tәn tandau

Osy kezekti Sinhay kóli halyqaralyq poeziya festivaline qatysty nazar audararlyq bir jay - festivaliding bas bәigesine Litva aqyny T.Venselovanyng ie boluy jәne By Daudyng Sinhayda tóbe kórsetui deuge bolady. Eger festivaliding bәigesine jogharyda aty atalghan ózge aqyndardyng biri ie bolsa, onda By Daudyng búl basqosugha keler-kelmesin kesip aitu qiyn edi. Sebebi, búl jerde ýlken aqyndargha tәn ýlken tandau túr. Býgingi dýniyede әlemning әr týkpirinde poeziyagha qatysty halyqaralyq týrli basqosular ótip jatady. Oghan әlemdik әdebiyetting sahnasynda aty bar túlghalar shaqyrylady. Byltyrdyng ózinde Qytayda ýkimettik emes әdeby úiymdardyng bas boluymen ekinshi kezekti «Juynkyn poeziya festivalii» ótti. Qazylar alqasy qytay jәne shet tilde jazatyn eki aqyngha bәige berdi. Shetel aqyny retinde siriyalyq Adynostyn, qytay aqyny retinde By Daudyng aty ataldy (búl eki aqyn 1993 jyly Nobeli syilyghynyng aqtyq ainalymynda taghy bir kezdesken edi, ol joly aqyndardyng joly bolmay, AQSh jazushysy T.Morison syilyqtyng iyegeri atanghan - A.N) Alayda, búl basqosugha songhy jyldary Gonkogta túryp jatqan By Dau kelgen joq. Irgede jatyp, tek festivalidi úiymdastyru alqasyna ózining alghysyn bildirgen hat qana joldapty. Áne, sol bas bәige bergende (12 myng AQSh dollary kóleminde) Qytaygha baspaghan aqyn endi, mine, óz ayaghymen kelip túr. Búl jerde әlemdik ýlken әdebiyetting ózindik ishki zandylyghy ról oinaghanyn bayqaymyz. Osy retki festivaliding bas bәigesi T.Venselovagha beriletini kýni búryn-aq dabyraly týrde jariya etildi. Litvalyq búl aqyn әlem әdebiyetinde erekshe orny bar «IY.Brodskiy tobyna» jatatyn aqyndardyng ishindegi qazir kózi tiri jalghyz túlgha ekeni belgili. Onyng ýstine әdebiyettanushy retinde 1977 jyldan beri AQSh-ta túryp kele jatqan T.Venselovanyng zertteu enbekterining deni «basqasha Europa» atalghan erekshe әdeby qúbylysty payymdaugha baghyttalghan. Sodan da ony IY.Brodskiy men S.Milosiz ilgerindi-keyindi ómirden ótkennen son, jogharydaghy ruhany qúndylyqty bir basyna syidyra alghan, eskiden qalghan birden-bir kóz deuge bolady. By Dau bolsa, Shyghystan shyqqan jogharydaghy aqyndardyng izin basa әdebiyetke kelgen jәne ózi túrghysynan jogharydaghy ruhty jalghap kele jatqan qalamger. Olardyng arasynda berik ruhany baylanys jatyr. Sondyqtan T.Venselova marapattalghan jerde By Daudyng tóbe kórsetpey qalmaytyny belgili. Búl aldymen By Dau ýshin qajet. Songhy on bes jyl kóleminde Qytaydyng berisi bes-alty aqyny halyqaralyq әdeby ortada jii kózge týsip, shygharmalary Europanyng negizgi tilderinde jaryq kórip, marapattalyp, joghary baghalanyp keledi. Degenmen, ólenining halyqaralyq әdeby ortadaghy yqpaly jәne azamattyq ústanymy túrghysynan osylardyng ishinde By Daudyng aldyn oray alghandar neken sayaq. Ondaghy týp sebep - By Daudyng biyikte túryp, alysty boljay alghan, aty zatyna say ústanymy berik qalamger bola aluynan deuge bolady. Aytalyq, basqa qytay aqyndarynyng deni býginde tasy órge domalaghan qytaydyng memleket quatyn arqa tútugha bar, By Dau búl mәselede basqa kózqaras ústandy. 2009 jyly qytay ziyaly qauymyna jazghan ashyq hatynda ol: «Batys elderining ómir sýru talghamyn kózsizdikpen qabyl alghan býgingi jaghdayymyz bizdi baqyttyng qúshaghyna batyrghanday kóringenimen, shyndyghynda, ertengi kýnimiz adam ayaytyn jaghdayda. «Bayyghan ýstine bayy týsu» degendi betke ústaghan bizder saliqaly qogham qúrugha qajetti ruhany qúndylyqty mýldem úmyt qaldyrdyq. Ejelden zattyq baylyqty basty oryngha qoyghan qoghamnyng týbinde onghany joq. Qazirgi betalysymyzben bizding keleshektegi adamzat mәdeniyetine ýles qosqan últtardyng qatarynan kórinuimiz ekitalay. Bizge ýlken ruhany ózgeris qajet. Onsyz adasqanymyz-adasqan!» - degen.

«Shved tiline audarylmasa, Nobeli syilyghy berilmeydi»

Festivali minberinde aqyndardyng jaryssózi kezinde basty talqylanghan týiinning biri - poeziyanyng audarylu mәselesi boldy. Qytay aqyny IY-Sa: «Osyndaghy júrtqa belgili, óleng audarylmaydy degendi aldymen bastaryna kótere dәriptegen aghylshyn tilinde jazghan aqyndar. Eger óleng audarylmasa, aghylshyn tilin bilmeytin, myna, bizder Gomer, Dante, Shekspirden tartyp býginge deyingi batys aqyndaryn qalay tanyp-bilip jýrmiz? Óz basym, olardy tauday at-ataghyna qarap bas iyzep jýrmin dep aita almaymyn. Álgi aqyndar rasynda jaqsy dýnie jazdy.  Biz de olardy audarmadan dúrys qabyl aldyq. Ásilinde, poeziya degen әr tilde jazylghanymen, bólip-jarylmaytyn adamzattyq qúndylyq. Sondyqtan da onda ortaqtyq qasiyet bolady. Men poeziya degen basqa tilge audarghannan keyin de ózin joghaltpaytyn óner tuyndysy der edim. Audarmashy eki tilge de jetik bolsa, poeziyanyng tabighatyn tolyq iygerse, eki últtyng tili sózdik qor jaghynan óz dengeyinde bolsa, poeziya nege audarylmaydy? Audarylady! Men basqa tilge audarylghan son, óleng bolmay qalatyn dýniyelerge syn kózben qaraymyn. Onday ólenning qandayda bir kemistigi bar degen sóz. Biz «Mening ólenimdi qytaylar ghana dúrys týsinedi, basqa tilge audarylsa búzylady» degen jalghan namysshyldyqtan aryluymyz kerek. Ózgening artyqshylyghyn ýirenu namys emes, ózinning әlsizdigindi moyyndamau - namys. Ásilinde, aghylshyn tilinde jazatyn aqyndargha audarmanyng qajeti joq. Sondyqtan olar sonday bir tabaldyryq jasaydy da, ózge tilde jazatyn aqyndardy ózderinen tómen ústaugha tyrysady. Ras, aghylshyn tilinde jazatyndar da ólenin audartady, biraq jalghyz ghana tilge audartugha bar, sebebin sizder de jaqsy bilesizder, shved tiline audarylmasa, olar Nobeli syilyghyn almaydy ghoy (kýldi!)...» - degen oy aitty. Búl kýngi sózding týiini - qazirgi zamannyng poeziyasy týsinuge qiyndady, alayda, audarudan bas tartpaugha tiyispiz degen oimen sabqtaldy.

«Ata-júrtym - Samarhan...»

9-tamyz kýni festivalidi úiymdastyrushylar qonaqtardy Sinhay kóline qaray bastady. «Tiybetting tabaldyryghy» dep atalghan, teniz dengeyinen 2500 metr biyikte jatqan Sinin qalasy eki jaghasy taz-taqyrlanghan qúmdy, kerishting ortasyndaghy anghargha ornalasypty. Qalanyng ortasynan ózen ótedi. Aua rayy quan, anda-sanda batystan soghatyn qúmdy borany bar qala songhy jyldary kýrt qanat jayghany bayqalady. Janadan salynyp jatqan kóp qabatty ýilerding qarasy mol kórindi. Angharda túrghandyqtan qala qoldan túrghyzylghan bau-baqshanyng ortasynda túrghanday seziledi eken. Qalada jyl sayyn týrli halyqaralyq merekeler ótip túrady. Sonyng biri 8-mәrte ótkeli túrghan «Halyqaralyq Sinhay kóli velojarysy». Búdan tys songhy birneshe jyldan beri halyqaralyq qúzgha órmeleushiler merekesi de osy qalada ótipti. Qytaydyng tenizden shalghay, orta túsyna ornalasqan qala ózin osynday sharalarmen әlem halyqtaryna jaqyndatyp jatqan týri bar. Dýniyening eng biyik ólkesin Biyjinmen jalghaghan Tiybet tas joly men temir joly da osy aradan ótedi. Sinhayda 33 últ ómir sýredi. Sinin qalasynan músylmandardyng meshitin de, tiybettikterding monastryn da kezdestiruge bolady. Múndaghy músylmandardyng ishindegi Salar degen halyq ózderin Ortalyq Aziyadan, Samarhannan kelgenbiz, atamekenimiz sol jer dep qaraydy eken. Festivalide ózin «Atym - Martiyn, últym - salar, dinim - músylman» dep tanystyrghan aqyn jigitpen tanysyp qaldym. Ol salghan jerden maghan Qytaydaghy dýngen últynan shyqqan Jang Sinzy atty qalamgerding shygharmalary turaly aita bastady. Martinning aituyna qaraghanda, jazushynyng «Ruhtyng tarihy», jana jaryq kórgen «Saq dalasy» degen kitaptarynda qazaqtargha qatysty dýniyeler bar eken.

«Aqynnyng ólenderi elining qayghy-qasiretke toly tarihynyng eskertkishi siyaqty»

Sinhay kóli Sinin qalasynan batysqa qaray 130 shaqyrym jerge ornalasypty. Kólding jaghasyna poeziya festivaline arnap arnayy alang jasalghan. Úzyndyghy 150 metrlik tas qabyrgha ornatylyp, oghan festivaliding әlem aqyndaryna ýndeu haty aghylshyn, qytay jәne tiybet tilinde jazylypty. Tas qabyrghanyng ýstingi bólegine әlem әdebiyetine belgili Ly Bay, Du Fu, Dante, Shekspiyr, Gete, Yeyts bastaghan 18 aqynnyng qara mәrmәr tasqa oiylghan portreti qoyylghan. Tas qabyrghanyng aldyndaghy alanda aghylshyn jәne qytay, tiybet tilinde «Sinhay kóli halyqaralyq poeziya festivali» degen jazu bar ýlken qoy tas túr. Festivaliding bas minberi osy ara eken. Alannyng eki jaghyna әlem әdebiyetindegi «Geligamosh jyry», Gomerding «Iliadasynan» bastap, qyrghyz aghayyndardyng «Manasyna» deyingi 12 epostyng sarynymen salynghan 12 tas mýsin túrghyzylghan. Búl mýsinder poeziyagha qatysty basqosudy erekshe ruhtandyryp, ózgeshe kýsh berip túrghanday seziledi. Osy jerde Litva aqyny T.Venselovagha «Tiybetting altyn eligi» syilyghyn tapsyru sharasy ótti. Festivalidi úiymdastyru tobynyng jetekshisi, belgili aqyn Jedy Maja myrza Litva aqyny turaly bayandama jasady: «T.Venselova shyndyqtyng betine tura qaray alatyn aqyn, ol poeziyany basa-kóktegen qaratýnekke qaru etip ústanghan qalamger... T.Venselova óz elining kýshtiler jaghynan shapqynshylyqqa úshyrap, bólshektelip, jútylyp ketkenin kózimen kórdi. Tәuelsizdikten airylghan kýnderde latyshtardyng últtyq mәdeniyeti men ruhany bolmysy adam aitqysyz dәrejede ayaqasty etilip, búrmalandy. Sondyqtan da T.Venselovany qirandy men qasiretting ýstinde kóktegen aqyn deuge bolady. Aqynnyng ólenderi elining qayghy-qasiretke toly tarihynyng eskertkishi siyaqty...» - dedi ol óz sózinde. T.Venselovagha sóz kezegi kelgende, aqyn poeziyanyng ekinshi bir aty - bostandyqqa qúshtarlyq ekenin atap ótti. «Mening ólenderim kóp jaghdayda jeke óz basyma ghana tәn sezim órnekterinen túrady, alayda, tarih óz degenin istedi, men oghan tura qaraugha tiyis boldym» dep týidi óz sózin. Sonynan aqynnyng qúrmetine Sinhay ólkelik muzyka ýiirmesi orys sazgeri Shostakovichting simfoniyalyq marshyn oryndady.

Jasaghan jamandyghyng kóp bolsa, qaytyp kelip azabyn tartasyn

Saltanatty sharadan son, Sinhay kólin tamashalaugha mýmkindik tudy. Teniz dengeyinen 3200 metr biyikte jatqan kólding aumaghy tórt myng bes jýz sharshy shaqyrymgha tura keledi. Múndaghy jergilikti halyqtyng óni totyghynqy, bәrining derlik betterining úshynda qyzghylt daq bar. Aytuynsha, jer bederi biyik bolghandyqtan, kýshti ulitrakýlgin sәulening әserinen bolghan. Sinhay kólinde balyqtyng bir týri ghana ómir sýredi. Jergilikti halyq «qasiyetti sary balyq» dep ataghan búl su january 30 jylda әreng 20 sm. kóleminde ghana ýlkeyedi eken. Kóldi ainala sayahat oryndary boy kótergen, tiybettikterding buddagha tәuap etetin tasattyq orny túr. Tiybettikterding diny nanymy boyynsha, tirshilik ainalyp túrady, tirlikten ótken song adam balasy qayta ainalyp taghy keluge mýmkindik bar. Búl ómirde jasaghan jaqsylyghyng kóp bolsa, qayta ainalyp kelgende jaqsylyq kóruing mýmkin, al, jasaghan jaqsylyghyng az bolsa nemese jamandyghyng kóp bolsa, soghan say qayta ainalyp kelip tartar azabyng mol bolady. Tiybettikterding nanymynda salynghan tәuap ornynyng basty ereksheligi de osyny kórnektilendiredi. Tәuap etushi qorghandy ainala ornatylghan mys ainalma sharbaqtardy saghat tili boyynsha birin qaldyrmay sausaqpen sylap ainaldyryp ótuge tiyis. Sonda ghana tilegen tilek qabyl bolady-mys.

Festivaliding bәigesi berilgen kýnning keshinen bastap aqyndardyng 6 orynda óleng oqu, pikir alysu sharasy bastaldy. Qytaydaghy eki ýlken ózenning biri - Saryózenning basy Sinhay ólkesinen bastalady. Ózenning taudan jinalyp bir arnagha qúighan jerinde Guidy degen audan ornalasypty. Onymen Sinhay kólining arasyn teniz dengeyinen 3820 metr biyik asu bólip jatyr. 9-tamyzdyng keshinde Guidy audanynyng ortalyq alanynda birinshi ret «Ruh bastauynda» degen, erteninde osy audangha qarasty Qytaydyng memlekettik geografiyalyq qoryghy aumaghynda ekinshi ret «Tabighatqa qúshtarlyq» degen taqyryppen aqyndardyng óleng oqu keshi ótti. Aralyq uaqytta tarihy múrajaylar men belgili mәdeniyet oshaqtaryn aralap kórdik. 600 jyldyq tarihy bar eski budda sarayyn tamashalaugha kezek kelgende, men tayau mannan kózim shalghan meshitke bas súqtym. Qytay ýlgisindegi qúrylys naqyshymen salynghan, taza ústalghan qasiyetti orynda men barghanda jan balasy joq bolyp shyqty. Men múny oraza kezi әri kýnning ystyq boluynan meshitte adam qalmaghan bolar dep týidim...

Osy saparda men jarty qytay halqyna tirshilik nәrin syilap jatqan Saryózenning әsilinde sary emes, qayta, basynyng jasyl ekenin, qodas degen maldyng bizding jaqtyng siyryna úqsamaytynyn, jýni úzyn ghana emes, jartylay jabayy januar ekenin, tiybettikterding qazaqtar siyaqty erkin dalanyng erke ósken halqy ekenin óz kózimmen kórdim.

Qazaqstandyq jazushy qyzben AQSh -ta jolyghu

9-tamyz kýni keshke Sinin qalasyna qaytyp keldik. Sol kýni keshke qonaqjaydyng manyndaghy bardyng birinde «Poeziya jәne sharap» degen taqyryppen ýshinshi ret óleng oqu keshi ótti. Búl joly óleng oqugha tiyisti aqyndardyng tizimdiginde mening de atym bar edi. Menen búryn grek, serb, cheh, tuniys, korey, aghylshyn, nemis jәne qytay aqyndary ólenderin oqydy. Olardyng deni shygharmalaryn aghylshyn jәne qytay tilinde jetkizdi. Aralyqta By Dau da óleng oqydy. Ol minberge shyqqanda sәl tolqydy (qalay degenmen tughan toparaghyna aragha 20 jyl salyp qaytyp kelip túr ghoy!). Bir sәt ýnsiz túryp baryp: «Men on bes jyldyng aldynda jazghan bir ólenimdi oqyghym kelip túr» dedi. Ol «Ýige oralu» degen óleng edi. Keshti Denis Mary degen AQSh-tyq aqyn qyz ben qytaylyq Hu Shudung degen aqyn jigit jýrgizdi. Menimen qúrdas, 3 óleng jinaghynyn, eki audarma, bir syn enbekting avtory, Beyjindegi әdebiyettanu inistitutynyng zertteushisi Hu Shudung Sinhay kóline bet alghan saparda menimen bir kólikte bolghan edi. Sapar barysynda ol maghan AQSh-ta ótken әdebiyetshilerding bir halyqaralyq forumynda ózining bir qazaqstandyq jazushy qyzben kezikkenin aitty. Ol qyz Ázirbayjannan kelgen jazushylargha múrnyn shýiire qarapty, ýnemi orystarmen birge bolyp, orys tilinde sóilepti, «qazaq tilinde әdebiyet joq» depti. Biz últsyzdanu turaly aitystyq. Ol ótken ghasyrdyng 30 jyldarynda qytaydan shyqqan últ satqyndarynyng songhy taghdyry turaly әngime qozghady. Men bizding Tәuelsizdik alghanymyzgha kóp bola qoyghan joq, qúldyqtan qútylu onay, qúldyq sanadan qútylu qiyn degendey oy aittym. Sol Hu Shudung atymdy atap shaqyrghansha, men biraz uaqyt qaysy ólenimdi oqysam bolar eken dep eki-úshty kónil kýide otyrdym. Serbiya aqyny S.Musabekovich (Senalin Musabegovic) «Áskerdegi bir kýn» degen ólenin oqyghannan keyin baryp, men qytay tilinde audarmasy bar «IYerusaliym» atty ólendi eki tilde oqugha bekidim. Ondaghy oiym, dýniyening jotasynda túryp, әlemning әr týkpirinen kelgen aqyndardyng ortasynda ózimning esimde qalatynday óleng oqyghym keldi.

Uaqyt saghattyng tilimen ólshenip

Tirshilik tyqyrshyghan,

Mezettik ýrey men sheksiz sapardyng uysynan

Susyp,

Jer men kókting arasynda,

Joq, emes-au

Júrt bir týsip, bir shyghyp jatqan

Kóshe avtobusynda,

Ashty ol jaltara almaghan ólimning betin.

Para-para etip jyrtty

Bir tamshy qandy,

Qyrauly qystyng oghynan órtendi.

Bir sәby óldi,

Bir sәbiyding bodauyna.

Shynyraugha domalaghan ghasyrdyn

óksigin estimeysin,

Qyrshynynan qiylghan jandardyn

Elesi shiyrlaghan joldan.

Televizordan

ótkenin shimaylap tastaghan jandardyn

Shynghyrghan aighayy men

Keleshekting tanylmas jýzin ghana kóresin.

Kóz jas tasqa tamghan tamshy,

Ókinish, qayghy -

Sen de sol súmdyqty kórip otyrghan

Alty milliard adamnyng ýnsiz qalghan

Bireuisin.

Yzyndap kelgen shybyn ainagha soghylyp

Baghytyn ózgertti.

Bir sәt tyna qalghan dýniyede

Týsinen selt etti de

Melshiyip túrghan taghdyrgha sýngip ketti.

Ólendi oqyp bolyp ornyma oralghanymda qasymda otyrghan qytaydyng belgili audarmashysy, arab tilinen siriya aqyny Adynostyng «Mendegi jalghyzdyq túnjyraghan baq siyaqty» degen óleng jinaghyn audarghan Shue myrza qolymdy alyp, qúttyqtady.

Ana irgesin túrghyzghan monastyr

11-tamyz kýni aldyn ala josparlanghanynday, Sinin qalasynan 25 shaqyrym jerde ornalasqan 700 jyldyq tariyhqa ie tiybettikterding ekinshi ýlken budhanasy (eng irisi - Tiybettegi «Buddalla sarayy») - «Tarys» monastyryn kóruge bardyq. Qúdaygha tәuap etetin ýlkendi-kishili 600 saraydan túratyn din ordasynyng irgetasyn әu basta din jolyna týsken úlyn saghynghan ana túrghyzypty. Alysta jýrgen úly saghynyshyn joldaghan anasyna hat jazyp: «Ardaqty anam, úlyndy qatty saghynghanyndy bilemin, alayda, jaratushynyng niyeti boyynsha auyr mindet arqalaghan men jaqynda qasyna bara alatyn emespin. Ayauly anam, meni saghynsan, «úlym kelse, osynday kólenke bolar edi» degen netpen bir týp aghash ek. Sol sening jalghyzsyraghan janyna serik bolsyn» dep jazady. Ana úlynyng aitqanyn oryndap ýiining aldyna bir týp aghash egedi. Aghash mәuelep ósedi. Keyin adamdar tiybettikterding týsinigindegi «tiri qúdaydyn» anasy otyrghyzghan osy aghashty ainaldyryp qúday ýiin salady. «Tarys» monastyry saraylarynyng birinde әlgi aghashtyng orny qazir ýsh jarym tonna kýmispen bezendirilip, qorshalyp qoyypty. Senimning qúdyretine tanqalmay túra almaysyz. Monastyrdyng ishi-syrtynda tiybettikter ózderining daghdyly eki attap, bir ekbettep, keudelerin jerge tiygizip qúdaygha jalbarynatyn daghdylaryn jasap jatyr. Qasynan ótip jatqandargha tipti nazar da audarmaydy. Olar ýshin búl qimyldyng shegi joq eken. Qansha kóp jasasa, sonshalyqty niyet qabyl bolady...

Sol kýni týsten keyin Sinin qalasynyng ortalyq alanynda jәne qalalyq kitaphanada eki kezek óleng oqu keshi ótti. Búlargha men tyndarman eretinde qatystym. Kesh týse Sinhay televiziyasy jalpy festivalige jinalghan aqyndardyng basyn qosyp «Jer sharyna arnalghan jyr paraqtary» degen taqyryptaghy arnayy merekelik konsert úiymdastyrdy. Osy basqosuda ýshinshi kezekti Sinhay kóli halyqaralyq poeziya festivalining saltanatpen jabylghany jariyalandy.

12-tamyz kýni bizder qaytu saparyna dayyndaldyq. Bir ókinishtisi, festivalidi úiymdastyrushy, belgili aqyn Jedy Maja myrzagha onasha kezdesip, alghys aityp qoidyng reti bolmady. Tamyzdyng qapyryq keshinde Ýrimshige qaray úshqaly túrghan úshaqqa shyghyp bara jatyp Jedy Maja myrzanyng qazaqqa qatysty «Bostandyq» degen ólenin oiyma aldym.

Bir kezde men dana aqyldyng iyesinen,

Bostandyq degen ne? - dep súradym.

Danagóy maghan úlyq kitaptardan jol núsqady,

Men bostandyq degendi sodan týsindim...

Birde Narat* jaylauynyn

salqyn keshi edi,

Bir jylqy oiqastap jýrdi,

ýstinde sharap tartyp alghan

Qazaq jigitin kórdim.

Ol er ýstinde

úiyqtap ketken siyaqty.

Ras, danagóy maghan

Bostandyq degendi týsindirdi.

Alayda, kim aita alady,

Narat jaylauynda kezikken

Sol jylqy men jigitting qaysysy

Naghyz bostandyqta?

*Narat - Qytaydaghy qazaqtar shoghyrly túratyn Kýnes audanyna qarasty jaylau.

Ásilinde, әlemning әr týkpirinen aqyndardy auylyna shaqyryp, naghyz parasatty bostandyq - poeziya turaly saliqaly kezdesu úiymdastyrghan tiybetting aqyn úly qay túrghydan bolsa da qúrmetpen qaraugha layyq jan. Osy oidyng qúshaghynda otyrghanda úshaq Ýrimshi әuejayyna kelip qondy. Meni alda Almaty kýtip túr edi.

Suretterde - avtor, Qytay aqyny By Dau, Litva aqyny T.Venselova jәne nemis әdebiyet synshysy Kubinmen birge.

Almaty - Sinin - Almaty

«Abay-aqparat»