Núrjan QUANTAYÚLYNYNG «QARAÓZEK» romany turaly

Qaranghymen  salystyrghanda, jaryqqa kózimiz әbden ýirengen, ýirengeni sonshalyq jaryqqa ainalyp kelse, tipti, qaranghynyng ózin «jaryq» dep qabyldaugha barmyz. 1932 jyly «últshyl» dep atyp-shapqanda, 1937 jyly «halyq jauy» dep qyrghanda, 50-jyldary jerimizde yadrolyq jarylysty ashyq aspan astynda jasay bastaghanda, 1986 jyly alangha shyqqan jastardy «jappay tәrtipsizdik jasady» dep qudalaghanda, biz núrly bolashaq - kommunizmge bettep bara jatqan, jarqyn qoghamnyng ókili ekenimizge shyn sengen bolatynbyz. Shyn senbesek, tәuelsizdik kelgende  ótken kýnning qaranghy bolmys-bitimin tanyp jetken bolar edik.  Biraq tany alghan joqpyz. Tany almaytynymyz: es jinasaq ta, tóbemizden sәulesin tókken imperiya shyraghynyng týsin әli de anyq ajyrata almay jatyrmyz.

Nemis jazushysy Gunter Grastyng (1999 jylghy Nobeli syilyghynyng laureaty) «Poeziya» degen óleni bar. Sonda «Jaryqty anyq kóremin desen, shyraqty sóndirip kór» degen joldar kezdesedi. Basynan ne bir súrqyltay zamandy ótkizip, dýniyejýzilik birinshi, ekinshi soghystargha múryndyq bolghan, kezinde Gitlerding sayasatyn qoldap onbay adasqan últtyng ziyalysy bolghandyqtan shyghar, G.Gras ózgelerge qaraghanda mәselening ekinshi jaghyna kóbirek nazar audarghan.

Núrjan QUANTAYÚLYNYNG «QARAÓZEK» romany turaly

Qaranghymen  salystyrghanda, jaryqqa kózimiz әbden ýirengen, ýirengeni sonshalyq jaryqqa ainalyp kelse, tipti, qaranghynyng ózin «jaryq» dep qabyldaugha barmyz. 1932 jyly «últshyl» dep atyp-shapqanda, 1937 jyly «halyq jauy» dep qyrghanda, 50-jyldary jerimizde yadrolyq jarylysty ashyq aspan astynda jasay bastaghanda, 1986 jyly alangha shyqqan jastardy «jappay tәrtipsizdik jasady» dep qudalaghanda, biz núrly bolashaq - kommunizmge bettep bara jatqan, jarqyn qoghamnyng ókili ekenimizge shyn sengen bolatynbyz. Shyn senbesek, tәuelsizdik kelgende  ótken kýnning qaranghy bolmys-bitimin tanyp jetken bolar edik.  Biraq tany alghan joqpyz. Tany almaytynymyz: es jinasaq ta, tóbemizden sәulesin tókken imperiya shyraghynyng týsin әli de anyq ajyrata almay jatyrmyz.

Nemis jazushysy Gunter Grastyng (1999 jylghy Nobeli syilyghynyng laureaty) «Poeziya» degen óleni bar. Sonda «Jaryqty anyq kóremin desen, shyraqty sóndirip kór» degen joldar kezdesedi. Basynan ne bir súrqyltay zamandy ótkizip, dýniyejýzilik birinshi, ekinshi soghystargha múryndyq bolghan, kezinde Gitlerding sayasatyn qoldap onbay adasqan últtyng ziyalysy bolghandyqtan shyghar, G.Gras ózgelerge qaraghanda mәselening ekinshi jaghyna kóbirek nazar audarghan.

Mәselening ekinshi jaghyna ýniluge beyim múnday sana oryn almaghan jerde kózsiz birbetkeylik ómir sýredi. Qogham әdiletsiz, meyirimsiz, jalghandyqpen tynystaydy. Múnday da imperiya shyraghyn keyde tarih aghysyndaghy uaqyttyng ózi óshirse, keyde ony qalamgerler óshirgen. Keshegi Kenes imperiyasynyng shyraghy 1986 jyly 16-jeltoqsanda bir óshti. Órimdey jastar alangha shyghyp, dýniyening jartysyna tegeurinin ótkizip túrghan Kenester Odaghyna talap qoyghan tústa, uaqyt eshtenege qarap jatpaytyn minezimen tiyekti basqan bolatyn. Uaqyttyng bir qasiyeti ózin týsindirip jatpaydy. Ony týsindiruge qashanda biz dilgermiz. Áne sonday sәtte ortadan jazushylar suyrylyp shyghyp sanadaghy imperiya shyraghyn sóndirgen.

Kenes Odaghyna qatysty әdebiyetterding ishinde imperiya shyraghyn sóndirgen eki toptaghy shygharma bar. Onyng aldynghysyna A.Soljenisynning 1958 jyly jaryq kórgen «Ivan Denisovichting bir kýni» povesi kirse, songhysyna biz býgin sóz etkeli otyrghan Núrjan Quantayúlynyng «Qaraózek» («Qalamger» baspasy, 2001j.) romany qatarly shygharmalar kiredi. Bir taqyrypqa jazylghan eki shygharmany búlaysha bólip jaratynymyz, aldynghy shygharma imperiya ómir sýrip túrghanda jaryq kórdi. Onyng qaytalanbas artyqshylyghy da, әdebiyet tarihy túrghysynan aitqanda ózindik shektemeligi de mine, osy ereksheliginde. Búghan salystyrghanda songhy shygharmalardyng bógenayy ózgesherek. Olar imperiya qúlaghannan keyin ómirge keldi, biraq imperiyanyng qúlauyna yqpal etken jogharydaghy shygharmalargha qaraghanda tipti de kýrdeli mindet arqalaugha tiyis boldy. Ádiletsizdikten, qaskóilikten, jalghandyqtan túratyn qoghamnyng qúrdymgha ketetini «Ivan Denisovichting bir kýni» jaryq kórgen kýnderden-aq anyq bola bastaghan. Imperiyanyng qúlauy tek uaqyttyng ghana qúzyrynda túrghan edi. Solay da, ol qoghamnyng óz kezeginde ómir sýru qúqyghyna ie boluynyng ózi kóp dýniyeni bildiredi. 1993 jyly Chehiya preziydenti Vaslav Gavel AQSh-qa saparlay baryp uniyversiytetterding birinde «Kommunizmning songhy sýrkeyli elesi» degen taqyrypta sóz sóiledi. Osyghan oray AQSh qarastylyghyndaghy orys aqyny IY.Brodskiy Chehiya preziydentine jazghan ashyq hatynda: «Kommunizm - adamzatqa aiyqpas qasiret әkeluge oraylastyrylghan qaskóilikting jalpy kórinisi. Biraq biz sony úmytpaugha tiyispiz: bizge kommunizmdi ózge bireu zorlap tanghan joq, qayta ony ózimiz qabyl alyp tóbemizge kóterdik. Sondyqtan múnday zobalannan týbirimen arylamyz desek, qúrghaq sayasy úrandar kóteruden kóri әueli qaraniyettilikke oryn bergen sanamyzdy tazartyp aluymyz kerek» dep jazdy. Aqynnyng auzynan osy sózder shyqqan kezende Kenes imperiyasy ydyrap, onyng ornyna jana qogham ornap jatqan bolatyn. Imperiya shyraghyn sóndirgen ekinshi toptaghy shygharmalar da, mine, osy tústa ómirge jol tartty. Búl tuyndylardyng ereksheligi aldynghylary siyaqty kórneudegi súmdyqtarmen emes, qayta kómeskidegi -  adam sanasyndaghy dertpen kýresuge tiyis boldy. Sodan da búl shygharmalar aldynghylaryna qaraghanda әlde qayda kýrdeli bolyp keldi. Biz búny «Ivan Denisovichting bir kýni» men «Qaraózek» romanyn salystyryp kórsek birden bayqaymyz. Aldynghy shygharmada Ivan Denisovichting basynan ótken bir kýndik jaghday bayandalady. Onda jazushy ózi jazbaq ortany jerine jete kórsetudi maqsat tútqan. Keyipkerding bar bolmysyn ashu arqyly imperiyanyng bolmysyn ashqan. Jaza lageri, ondaghy sayasy tútqynnyng bir kýndik ómirining mikroskop astyndaghy jәndikting tirshiligindey jiti baqylanuy imperiyanyng aldamshy shúghylasyn sóndirip tyndyrghan. Búghan salystyrghanda «Qaraózek» romany artqy kórinisi jaghynan әldeqayda kýrdeli. Búl imperiya kýiregen, biraq qaraniyettilik elesi seyilgenning ornyna basqasha formada janasha ómir sýre bastaghan túsqa tura keledi.

Roman ýsh bólimnen túrady. Alghashqy bólimde, bas keyipker Haqnazardyng «Jeltoqsan kóterilisine» qatynasqan sebepti sottalghan alty jyldyq ómiri bayandalady. Ekinshi bólimde, bostandyqqa shyqqan bas keyipkerding Almatygha oralyp ýzilip qalghan studenttik ómirin qayta bastaghan shaghy sóz etiledi.  Ýshinshi bólimde jalpy 90-jyldary elde úitqyp ótken әleumettik, ekonomikalyq ózgerister dauylynyng tasqyny, onda qaqpaqylgha týsken adam ómiri, bas keyipker Haqnazardyng qazasy bayan etilgen. Uaqigha quyp ótsek, roman, mine, osy jaghdaylardan túrady. Biraq mәsele búlay qarapayym emes. Romanda jazushy ózgeshe jazu mәnerin qoldanghan. Ol boyynsha artyq ketuge de, kem qalugha da oryn joq. Esesine ishke týigen belgili bir oidy ghana óz qalpynda shygharugha tolyq mýmkindik bar. Romannyng ýsh bólimin ainymastay tútastyryp túrghan da  -  jazushynyng ekshep alghan osy bir sóz alysy. Ol boyynsha Haqnazar «Jeltoqsan kóterilisine» qatynasqan azamat, alayda, kóteriliske «qatynasamyn» dep emes, qayta, kóterilis bolyp jatqan alangha jolay jolyghyp qalyp qatysyp, sonynan «qylmysker»  atanyp sottalyp kete barghan azamat. Barlyq sayasy sebepten qughyndalghan adamdar siyaqty әsirese, imperiyanyng jazalau sayasatynyng qúryghyna iligip ketken milliondaghan qarapayym adamdar siyaqty Haqnazar da ýreylenedi, toryghady, japa shegedi, biraq soghan bola ózin joghaltpaydy. Ózining adamgha tәn qarapayym qasiyetimen - ertennen kýder ýzbeytin, jaqsylyq qane kýtetin ýmitkerligimen ómir sýredi. Romannyng alghashqy bólimi bizding aldymyzgha mynaday eki úghymdy kóldeneng tartady. Áueli Haqnazar kóterilisting batyry emes, odan qalsa, Haqnazardyng batyr bolu oiy da joq. Endeshe, Haqnazar qanday adam? Búl súraq sening aldynnan romannyng birinshi bólimi ayaqtalghanda da, ekinshi, ýshinshi bólim ayaqtalghanda da kezdesip otyrady. Búl súraqqa jauapty shygharmany tolyq oqyp bolghanda ghana tabasyn. Jazushynyng Haqnazary - Kenes imperiyasy qúlardyng aldy-artyndaghy, jazushy sózimen aitqanda «qaraózek shaqta» ómir sýrgen qazaqtyng obrazy. Búl obrazgha tarihy shyndyq jasyrynghan. Onda qay bireulerding sol tústaghy qazaqtardyng boyynan kórgisi keletin biyik múrat ta, jalyndy sayasy sana da joq, tek tirshilik ýshin eng tómen qajettilik - tyrbanyp ómir sýru.

«Qaraózek» romany basynan ayaghyna deyin ótkir mysqyl, ajuamen suarylghan. Dese de, ol mysqyl birden kózge týse ketpeydi. Óitkeni әlgi jazu mәneri jazushynyng ishki búlqynysyn dym shygharmastay etip býrkep ústaghan. Shygharmadaghy bas keyipkerding esimi - Haqnazar. Búl esim qazaq tarihyndaghy on eki úlymen el ýshin qan maydanda qaza tapqan úly han - Haqnazarhanmen baylanysty. Dese de, bizding zamanymyzdyng Haqnazary (meyli ol jeltoqsan kóterilisine qatysqan, tarihy oraydyng iyesi bolsa da) Úly Haqnazardyng boyynan kózge týsetin «elim-jerim» dep enirep túrghan asqaq qasiyetti qaytalamaydy. Búl arada ruhany kemeldilik pen kende qalushylyqtyng parqyn kórsetetin ýlken aiyrma túr. Osy bir nәzik paryq últtyng tarihy kezendegi bolmys-bitimin aiqyndaydy. T.Eliottyng «eng qatty aiqay estile bermeydi» degen sózi bar. Búl jerde biz jazushynyng soghan úqsaghan jan aiqayyn estigendeymiz. Eng ayauly jyldaryn temir tordyng ar jaghynda ótkizgen Haqnazardyng aldynan basqa emes, bir kezde ózin kózin baqyraytyp túryp satyp ketken kurstas-dosy  shyghyp jana qoghamdaghy jaqyn seriktesine ainalady. Romannyng osy túsy taghdyry tayqy bolghanymen, belgili jaqtan aitqanda Haqnazardyng ómirinde esh ózgeris bolghan joq dep túr. Zaman qansha jerden janarsa da, ómirdegi ýstemdik orynyn ózgertpegen adamdar  ainalyp kelip Haqnazar siyaqtylargha bayaghysynday qojayyn bolyp qala bergen. Roman sonynda keshegi ótken is endi bir qyrynan qaytalanady, bayaghy adamdardyng qabynghan qaraniyeti búl joly bas keyipkerdi mezgilsiz qazagha úshyratyp baryp tynady...

Imperiya qúlaghanymen, imperiyany sýiep túrghan qoldar joghalghan joq. Olar bәz-bayaghysynday ómir sýrip jatyr. Sebebi, olar bizding sanamyzda degisi keletindey jazushy.

«Qaraózekti» «Jeltoqsan kóterilisi» turaly jazylghan roman dep qaramas edim. Aytpaqshy, jogharydaghy G.Grastyn  da «Jeltoqsan kóterilisimen» qatysy bar. Kezinde Qayrat Rysqúlbekovti ólim jazasyna kespeu turaly Europanyng biraz sayasatkerleri men ziyaly qauymy Gorbachevqa hat jazghany belgili. Janylmasam, sol hatqa qol qoyghan 45 adamnyng ishinde nemis jazushysy osy G.Grastyng da esimi bar. Maghan sodan da G.Gras pen Núrjan Quantayúlynyng arasynda «Jeltoqsan kóterilisine» qatysty syrly bir baylanys barday sezile berdi. Men ony «imperiya shyraghyn óshirip kóruge degen qúshtarlyq» dep týsindirer edim.

Ótken ghasyrdyng 90- jyldarynda qazaq prozasyndaghy dәstýrlik realizm jana baghytpen tolygha bastady. Núrjan Quantayúly osy buynnyng ókili. Qazaq prozasynyng saliqaly dәstýrine múragerlik etken, әu bastan-aq óz baghytyn birden anyqtap alghan jazushy. Osy túrghydan alghanda bizding jazushydan kýterimiz alda.

«Abay-aqparat»