Memlekettik Á.Qasteev atyndaghy óner múrajayynyng manyna Úly Abaydyng eskertkishi qoyylypty. Ókinishtisi, qisyq túghyrdan basy ghana qyltighan mýsin kóp kónilinen shyqpaghan sekildi. Ásirese әleumettik jelidegi júrtshylyq úly aqynnyng qorash beynesine qarsylyq tanytyp jatyr.

Bizge jetken aqparat boyynsha, búl «janasha ýlgidegi» eskertkishting avtory Sh. Tólesh degen sheber eken. Elge belgili mýsinshi Abaydy mynaday beynede mýsindeu oiyna qalay kelgenine tandanbasqa amal joq. Úly aqyndy sayqymazaq beynede kórsetu qalay aitsanyz da aqylgha qonbaytyny sózsiz.

Memlekettik óner múrajayynyng diyrektory Gýlmira Kenjebolatqyzy Shalabaeva hanym eken. Ákesi soghys ardageri, qogham qayratkeri, Qazaqstan KP OK-nde teledidar jәne radio habarlaryn taratu memlekettik komiytetining tóraghasy bolghan Kenjebolat Núrtazaúly Shalabaev eken.

Biz janaghy múrajay diyrektorynyng orynbasary Kobjanova Svetlana Júmasúltanqyzyna habarlasyp, mәn-jaydy biluge tyrysqan edik. Birinshi habarlasqanymyzda qoly bos emes ekenin aityp, keyin sóilessek dedi. Biraq ekinshi qaytara habarlasyp, telefonyn ala almadyq.

Biyl Abaydyng 175 jyldyq mereytoyyn toylap jatyrmyz. Abaydy úlyqtaudyng jalghyz joly jinalys ótkizip, eskertkish mýsin ornatu dep týsinetin key shendi jyl basynan beri toygha bólingen qarjyny iygeruding qamynda jýr...

Abaydyng úsqynsyz eskerkishi Almatyda ghana emes, Jezqazghanda da boy kóteripti. Jezqazghan qalasyndaghy Abay men Saryarqa kóshesining qiylysyna qoyylghan Abay mýsini de әleumettik jelide kópshilikting narazylyghyn tudyrdy. Qala әkimdigining habarlauynsha, búl mýsindi alyp tastau turaly sheshim qabyldanypty. Endi úly aqynnyng enseli eskertkishi biyl jyl sonynda qaytadan boy kóteredi eken.

Demek, bir rette oryndaluy tiyis júmysty eki ret istedi degen sóz. Bizding shendiler kez-kelgen júmysty qolgha alarda jeti ret ólshep, bir ret kesu kerektigin qashan týsiner eken. Júmysty sausaqtyng úshymen isteydi, dau tudyryp, qoghamnyng talqysyna qalghan son, tyrashtanyp qayta dúrystaghan bolady.

Ayta bersek, múnday shalaghay sharualar bizding sheneunikterde shash-etekten. Sauatsyz júmys isteydi, syn estigen song týzegen bolady. Eki júmys, eki shyghyn! Mýmkin olargha osy da tiyimdi shyghar. Qayta-qayta bólingen qarjy qaltagha jaqsy...

Abay toyyn toylaudyng mәni - eseptik is-shara ótkizip, qisyq-qynyr eskertkish ornatu emes. Qayta elge paydasy tiyetin, bir kýndik emes, myng jyldyq sharalar ótkizilui kerek.

Onyng ýstine eskertkish qoyghannyng jóni osy dep, sayqymazaq-súryqsyz dýniyelerdi qaptata beruding de jóni joq. Halyqtyng qarjysymen jasalghan júmys, halyqtyng kónilinen shyqqany kerek. Áytpese, әr әkim, әr diyrektor óz bilgeninshe Abaydyng mýsinin salghyza berse, úly aqynnyng ne qadiri qalady?! Sóz sonynda aitarymyz, Jezqazghandaghy dau tudyrghan mýsin aqyry alynypty. Al Shalabaevanyng «shala» Abayynyng taghdyry ne bolmaq?

Qosymsha. Bizding material jariyalanghannan keyin әleumettik jelidegi daugha qatysty múrajaydyng resmy jauaby arasha.kz saytynda jaryq kórdi. Onda múrajay әkimshiligi mýsinde Abay Qúnanbayúly beynelenbegenin aiypty.

- Shoqan Tóleshting «Abyz ata (Mudres)» mýsini 2019 jyly jasalghan, graniyt, biyiktigi 3,5 metr. Ol 2019 jyldyng 26 qarashasynda avtordyng jeke kórmesining ayasynda Á. Qasteev atyndaghy QR Memlekettik óner muzeyining Mýsin sayabaghynyng aumaghyna ornatylghan, - deydi múrajay әkimshiligi.

Biraq búl mýsinning úly Abaydyng beynesine qatty úqsaytyny shyndyq. Onyng ýstine dәl aqynnyng 175 jyldyq mereytoyy túsynda júrt nazaryna ilinip otyr. Múrajay әkimshiligi múnyng óner tuyndysy ekenin aityp, ózindik «oqyludy» talap etetinin algha tartady. Biraq Abaydyng mýsin bolsyn, «Abyz atanyn» mýsini bolsyn kópshilik arasynda dau tudyrghany ras.

Quanysh Qappas

Abai.kz