(Qorqynyshty әngime)

Eskertu: búl jazghanymdy jýrek­teri jamau-jamau dimkәs adamdar, býgin ne erteng o dýniyege ketkeli jatqandar oqymay-aq qoysyn. On segiz jasqa tolmaghandardyng da oqularyna rúqsat joq.

Mәsele bylay ghoy... Osydan jiyr­ma jyl búryn elimiz tәuelsizdik alghan jyly úiyqtap qalyppyn. Jiyrma jasymda. Dәrigerler múny "letargiyalyq úiqy" (úzaq jyldar úiyqtau) deydi eken. Úzaq jyldar úiyqtaytyn sheteldik maubastar turaly kóp oqityn edim. Dәrigerlerding baqylauynda úiyqtap jatyp, kýni keshe, tәuelsizdikting jiyrma jyldyghy qarsanynda oyanyp kettim. Qyryq jasymda. Jan-jaghyma qarasam, oiba-ay, qorqynyshty filimder bolushy edi ghoy, tura sonday. Kóshege shyqsam, kózderi tura mandaylaryna shyghyp ketken jalghyz kózdi adamdar jýr. Zәrem qalmady. Túra qashyp edim, bireui qualap jýrip ústap aldy.

- Áy, sen kimsin? - dep súrady semiz әiel.

- Áke-e-emning balasymyn.

- Kórshisining balasy dep túrghan joqpyn. Sening kózing nege ekeu?

- Endi...

- Nemene, sen qoghamda bolyp jat­qan qúbylystardan qoryqpaghansyng ba?

- Keshiriniz, bir kózdi apay, adamdardyng bәrinde jalghyz kóz, nege olay?

- O, jýgermek, sen ózi qaydan shyqtyn? Atyrauda, kýni keshe Tarazda terrorshylar jasaghan jarylystardan qorqa-qorqa kózderimiz osylay mandayymyzgha shyghyp ketti.

- Kóziniz nege bireu ghana?

(Qorqynyshty әngime)

Eskertu: búl jazghanymdy jýrek­teri jamau-jamau dimkәs adamdar, býgin ne erteng o dýniyege ketkeli jatqandar oqymay-aq qoysyn. On segiz jasqa tolmaghandardyng da oqularyna rúqsat joq.

Mәsele bylay ghoy... Osydan jiyr­ma jyl búryn elimiz tәuelsizdik alghan jyly úiyqtap qalyppyn. Jiyrma jasymda. Dәrigerler múny "letargiyalyq úiqy" (úzaq jyldar úiyqtau) deydi eken. Úzaq jyldar úiyqtaytyn sheteldik maubastar turaly kóp oqityn edim. Dәrigerlerding baqylauynda úiyqtap jatyp, kýni keshe, tәuelsizdikting jiyrma jyldyghy qarsanynda oyanyp kettim. Qyryq jasymda. Jan-jaghyma qarasam, oiba-ay, qorqynyshty filimder bolushy edi ghoy, tura sonday. Kóshege shyqsam, kózderi tura mandaylaryna shyghyp ketken jalghyz kózdi adamdar jýr. Zәrem qalmady. Túra qashyp edim, bireui qualap jýrip ústap aldy.

- Áy, sen kimsin? - dep súrady semiz әiel.

- Áke-e-emning balasymyn.

- Kórshisining balasy dep túrghan joqpyn. Sening kózing nege ekeu?

- Endi...

- Nemene, sen qoghamda bolyp jat­qan qúbylystardan qoryqpaghansyng ba?

- Keshiriniz, bir kózdi apay, adamdardyng bәrinde jalghyz kóz, nege olay?

- O, jýgermek, sen ózi qaydan shyqtyn? Atyrauda, kýni keshe Tarazda terrorshylar jasaghan jarylystardan qorqa-qorqa kózderimiz osylay mandayymyzgha shyghyp ketti.

- Kóziniz nege bireu ghana?

- Ekinshi kózimizding qoryqqanymyzdan qayda týsip qalghanyn bilmeymiz.

- Bәri jalghyz kózdiler...

- IYә, endi Qazaqstandy jalghyz kózdiler mekendeydi, - degen ol sómkesinen shashyna qystyratyn shpilkasyn aldy da, bir kózimdi shúqyp alghany. Oibayladym da qaldym.

- Apay, múnynyz ne?

- Eki kózdi bolyp sen ghana jýr­mekpisin? Úyat emes pe? - degen apay kerbezdenip ketip qaldy.

Jan-jaghyma qaradym. Ýreylenip jýrgen adamdar. Anau bir jerde eki polisiya inspektory ólip jatyr. Atyp ketipti. Myna bir jerde bir diny eks­tremist ózin-ózi jarayyn dep jatyr. Túra qashtym...

Yrsyldap, yshqyrymdy kóterip, kýrkildey jótelip, ayaldamada túrghanmyn. Bir egdeleu jasqa kelgen kisi bútyna jiberi-ip túr. Shalbarynyng balaghynan Arys ózeni aqqanday...

- Kóke, múnynyz qalay? Úyalmaysyz ba? Kópshilik ornynda... - dedim men. Mandayyndaghy jalghyz kózi jasauraghan kókem sybyrlap qana:

- Myna dýnie ne bolyp ketti ózi? Sony oilap-oylap, qorqyp kettim... -dedi.

Bir qarasam... Bir qarasam she? Oyba-a-a-ay! Bir qarasam bar ghoy... Ói-y... Aytugha qorqyp túrmyn... Bir qarasam, ýkimet ýiining aldyna toqtaghan qyzmettik mashinalardan ylghy bassyz adamdar týsip jatyr! Moyyndarynda galstuk, biraq bastary joq... Janym qalmady... Bir kezde qatty qoryqsam kerek, jalghyz kózim jyljiy-jyljy tura mandayyma keldi. Býrisip túrghanymda, art jaghymnan bireu "Ba-a-a!" dep bar dausymen aiqaylaghanda bar ghoy, "A-a-a!" dep túra qashtym! Bassyz aghalarymnyng jandarynan bezip bara jatyp: "Sәlemetsizder me?" dep amandasyp óttim. Bylay shygha bere, bir kisi qolymnan shap berip ústay aldy.

- Agha, a-ana ba-ba-ba-bassyz kisiler kimder? - dep súradym men.

- Joghary lauazymdy sheneunik­ter, - dedi ol týsindirip, - basynda eki shaynam miy joq bolghan son, onday keuek basty ne qylady, kóringen jerge tastap ketedi.

- Oybay agha...

- Nemene?

- Sizding múrnynyz qayda?

- Arqama týsip ketken.

- Au-auzynyz apanday bolyp, býkil betinizdi alyp jatyr... Qorqyp túrmyn...

- Biz de ana jaqtan, myna jaqtan shyqqan jarylystardan qorqa-qorqa, osylay, auzymyz apanday ashylghan kýii qalyp qoydy...

- Ana kisining basyna ne shyqqan?

- Qaysy?

- Anau ketip bara jatqan...

- Qatty qoryqqandyqtan shashtary qurap týsip, artynan quraghan bútaqtar ósip shyghyp jatyr kóp adamdarda...

- Neden qorqa beresizder sonda?

- Ózing qaydan keldin? Aspannan salbyrap týsting be?

- Jiyrma jyl úiyqtap qalyppyn. Sonday auru bar, agha...

- Aynalayyn, - dep arqamnan qaqqan ol qúlaghyma sybyrlady, - taghy jiyrma jyl úiyqtay túrmadyng ba?

- Nege?

- Sonda júmyssyz qalamyn, nemese terrorshylar qolynan ólip qalamyn dep qoryqpaytyn eding ghoy.

Bir qarasam, bir qarasam she, qoldaryna buy búrqyraghan jýrekterin ústap alghan adamdar kele jatyr. Tóbe shashym "chesti" berip ketti.

- My-mynalar kimder? - deppin.

- Ómir sýruden qoryqqandar ghoy. Jýrekteri úshyp kete bergen son, qoldaryna ústap jýretin bolghan.

Arada eki saghat uaqyt ótkennen keyin, o toba, ýsh tildi adamdardy kór­dim. Auzyn ashqan kezde ar jaghynan sala qúlash tili salp etip shyghady. Tilining úshynda ýsh aiyry bar. Jylannyng tili siyaqty. Biraq jylannyng tilinde eki aiyr bolsa, búlarda ýsh aiyr.

Álgiler maghan qarap sóilep jatyr, sóilep jatyr. Bir sózin týsinbedim.

- Mynalar kimder? - dep súradym qasymnan ótip bara jatqan qariya­dan.

- Búlardy bilmeushi me en?! Eki jasynan bastap on segizge deyin ýsh tildi, yaky orys, qazaq, aghylshyn tilin arnayy mektepte oqyghan qular ghoy. Qúday qarghap, osylay bop qaldy. Ýsh til túrmaq, bir tildi de bilmeydi. Tek shýmekten aqqan su siyaqty shýldirley beredi...

Baghanaghy qoryqqanym qoryqqan ba, endi týrshige qoryqtym. Týrshik­kenim sonshalyq, denem úiyp, úiqym kele bastady. "Bayghús qazaqtyng kóreyin degeni osy ma edi?! Beyshara qazaqqa kórseteyin degening osy ma edi, a, Qúday?! - dep qatty nalydym. Sodan song ile "Qayta úiyqtap ketsem eken... Úzaqqa..." dep tiledim Qúdaydan.

«Abay-aqparat»