Barshagha mәlim, ýreyli yadro-shoqparymen әlemge ses kórsetip, ózining imperiyashyldyq-shovinistik qúlqynyn býrkemeleu ýshin ótirik sóileudi sayasatynyng negizine ainaldyryp alghan jana túrpatty kólgir imperator jaqynda, 21 mausymda, reseylik efirden kýlli әlemdi tiksintken jana mәlimdeme jasady. Alyp memleketting tóbesine qonjiyp, últtyq-memlekettik qúrylymdar birlestigi esebinde úghylugha tiyis federasiyanyng mazmúnyn qatang ortalyqtandyrylghan jana imperiyagha ainaldyryp alghan suayt qojayynnyng aituynsha, Sovet Odaghy ydyraghanda tәuelsizdikterin jariya etken respublikalar «bostandyqqa halyqaralyq qúqtardy búzyp» jetipti de, ózderimen birge, «óz bagajdaryna orasan zor kólemde dәstýrli rossiyalyq jer-sudy» salyp alyp ketipti, olargha «ejelgi orys jerlerin orys halqy» syigha tartypty. Osy jәit janyn azapqa týsirip, kýizeltip jýrse kerek, olardyng «ózderimen birge orys halqynyng syilyqtaryn ala ketkenin» ashynghan ýnmen eske aldy, «odaqqa nenmen kirding – sonynmen ketpeymisin» degen sózderi astaryna bolashaqta sol ertegi ispetti «syilyqtardy» qaytaryp aludy kózdeytin aram niyetin toqyp, ýlken qater býkken zildi tújyrym-emeuirin bildirip qaldy.

Onyng janyn kýizeltip ayan etken «maniyfesi» búrynnan elindegi jekelegen sayasatkerler aityp kele jatqan, tipti, federasiya parlamenti minberinen de sóz bolyp jýrgen «orys jerin jinaghyshtardyn» dauryqpasyna keremet ýilese ketkeni sonday, artynsha biraz júrt týrli dәrejedegi qúshtarlyqpen oy bildirip jatty. Aytalyq, 22 mausymda Freygiyn-layf arnasynda oy bólisken  ýsh aqsaqal-kóksaqal sayasatshy-sayasattanushynyng  biri niu-imperatordyng «ashyqtan-ashyq kókbettikpen kórshi memleketterge orasan zor territoriyalyq daghua-talap qoiy әlemdik tarihta búryn-sondy bolmaghan jaghday» ekenin sezdirse, ekinshisi  onyng maniyfesining mәni  «Sәlem, Qazaqstan!» ekenin, «1 qyrkýiekte tek jana oqu jyly» ghana emes, qazaq elining teristigin anneksiyalau bastalatynyn, ol jerding sodan bylay «Ontýstik Oral» dep atalatynyn aityp, búl jospardyng oryndaluy әri ketkende aldaghy qantardan aspaydy dep sәuegeylendi.  Olardyng jýrekjardy syryna qaraghanda: 2014 jyldyng kókteminde Mәskeude bizding birinshi preziydentke «Qazaqstannyng soltýstigi sovettik dәuirde kýshtep bólip berilgen rossiyalyq territoriya» ekeni dóreki týrde mәlimdelgen, sóitip ol eline jýrek talmasyna jeter-jetpes jaghdaygha týsirilip qaytarylghan kórinedi. Biraq sol joly mәselening sheshiluin aralaryndaghy uaghdalastyq, dostyq rәuish qana saqtap qalsa kerek, al endi aumaqtyq daghualardyng myna 2020 jylghy jana mәlimdemede qaytalanuy iydeologiyalyq negizdeme ekeni anyq, ekinshi preziydent pen Kremli qojayyny arasynda әzirge sonshalyqty tyghyz baylanys ornay qoymaghandyqtan, búl joly «ózine orys jerining qaytaryluy kәmil» desti.

Sodan beri eki elde de biylik ókilderi týsinik berip ýlgerdi: Resey jaghy kórshi elderge eshqanday territoriyalyq talaby joq ekenin, Qazaqstan jaghy sonau mәlimdemening ózderine týk qatysy joqtyghyn resmy mәlimdedi. Al ghalymdar, qogham qayratkerleri, tipti birer generaldar toby da mәselege bayyppen, terennen qaraugha tyrysty. Shyndap kelgende, Reseyding búldaytyn eshtenesi joq, óitkeni ol alyp aumaqty jaulap alular men aldap-arbaular nәtiyjesinde iyelengen, onyng ózine tәn ejelgi jer-suy Mәskeu oblysy ghana delindi. Sovet Odaghy taraghanda, odaqtyng qúramynan alghashqylardyng biri bolyp Reseyding ózi qajet degen «bagajyn» alyp shyqqany ayan etildi. Turasyn aitqanda, óz jer-suynan Qazaqstangha Resey emes, Reseyge Qazaqstan «syilyq jasaghan» delindi, óitkeni Astrahan, Orynbor, Tómen, Omby oblystarynyn, jalpy Shyghys Sibirdin, Altay ólkesining edәuir bólikteri ejelgi qazaq jerleri ekeni, biraq olardy qaytaru jayynda Qazaqstannyng talap qoymaytyny, sebebi qazirgi jaghdaydy bekitken óz kezindegi zannamany moyyndap, qadirleytini aityldy. Biz búl jәitterge toqtalmay, KSRO taratylghan shaqta janasha damudyng eskerusiz qalghan óte  manyzdy bir balama joly bolghanyn eske saludy qosh kórip otyrmyz.

Aldymen Tәuelsiz Memleketter Dostastyghy (TMD) qalay dýniyege kelgenine shaghyn sholu jasayyq. 1991 jylghy 1 jeltoqsanda Ukrainada referendum ótip, dauys bergen býkil halyqtyng 91 payyzy  óz memleketining Jogharghy Kenesi 24 tamyzda jariyalaghan tәuelsizdik mәrtebesin qoldady. Soghan arqa sýiegen preziydent Leonid Kravchuk  1922 jyly jasalghan KSRO-ny qúru turaly kelisimsharttyng kýshin ukrain elining joyyp, búzyp shyghyp otyrghanyn 5 jeltoqsanda mәlimdedi.  Jana sayasy ahualdy talqylau ýshin 8 jeltoqsanda Belorussiyada ýsh elding basshylary bas qosty. Mәjilis bastalarda, bertingi kóp derekterden belgili bolghanday, KSRO preziydenti Mihail Gorbachevting ózine bergen tapsyrmasyna sәikes, RF preziydenti Boris Elisin  soghan deyin janartylyp jasalyp jatqan jana odaqtyq shartqa Kravchuk qol qoyar ma eken dep súraydy. Kravchuk onday qadamgha barsa – ózining halqyna satqyndyq jasaghanyna balanaryn aityp, oghan qarsy saual qoyady. Eger sonday referendum Rossiyada ótken bolsa, Elsin qay tarapty tandar edi: SK-nyng jaghyna ma, әlde basym dauyspen tәuelsiz memleket qúrudy maqúldaghan halyq jaghyna shyghar ma edi? Elsiyn: «Áriyne, halyq jaghynda bolar edim», – dep jauap beredi.  Osylay bastalghan jiyn býginde «Belovejie kelisimi» degen atpen jer-jahangha mәlim asa manyzdy tarihy qújat qabyldaumen ayaqtalady...

Sonymen, 1922 jyly KSRO-ny qúru turaly Kelisimshartqa qol qoyghan  qúryltayshy-memleketter  retinde býgingi Belarusi Respublikasy, Rossiya Federasiyasy jәne Ukraina basshylary 1991 jylghy 8 jeltoqsanda әuelde «Slavyan memleketterining odaghyn qúru turaly Kelisim» dep atalyp, artynan ózgertilgen núsqagha – «Tәuelsiz Memleketter Dostastyghyn qúru turaly Kelisimge» qol qoydy. Olar ózderin «Jogharghy Kelisushi Taraptar» dep atap, Kenestik Sosialistik Respublikalar Odaghynyng halyqaralyq qúqyq subekti jәne geosayasy aqiqattyng kórinisi retinde ómir sýruin dogharatynyn belgiledi (konstatasiyalady). Barlyq demokratiyalyq qúndylyqtardy, Birikken Últtar Úiymy Jarghysynyng maqsattary men prinsipterin, basqa da halyqaralyq qújattardy moyyndaytyndaryn rastay kele,  «adamnyng jәne halyqtardyng qúqtary turaly jalpygha birdey tanylghan halyqaralyq normalardy saqtau mindetterin moynyna ala otyryp», on tórt babtan túratyn Kelisimning birinshi babyna: «Jogharghy Kelisushi Taraptar Tәuelsiz Memleketter Dostastyghyn qúrady» degen tújyrym jazdy. Kelisimning 5-shi babynda «Taraptar bir-birining territoriyalyq tútastyghy men dostastyq auqymynda ornaghan shekaralaryna qol súghugha bolmaytynyn  moyyndaydy jәne qúrmetteydi» dep kórsetildi. Taratylghan  KSRO organdarynyng qyzmeti Dostastyqqa mýshe memleketterding aumaghynda toqtatylatyny eskertildi. Osy Kelisimning maqsattary men prinsipterin qabyl alatyn búrynghy Kenestik Respublikalar Odaghyna mýshe bolghan barlyq memlekettin, sonday-aq ózge de memleketterding  Kelisimge qosyluyna esigi ashyq ekendigin 13-shi babta, dostastyqtyng ýilestirushi organdary Minsk qalasynda bolatynyn 14-shi babta atap kórsetti. Osylay TMD qúryldy. Odan әri TMD-nyng irgesin keneytu ýderisi jýrdi.

Qazaqstan Respublikasy Birinshi Preziydentining bastamasymen  1991 jylghy 21 jeltoqsanda Baltyq jaghalauyndaghy elder (Litva, Latviya, Estoniya) men Gruziyadan basqa on bir egemen memleket (Armeniya, Ázirbayjan, Belorussiya, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Moldaviya, Ózbekstan, Rossiya,  Tәjikstan, Týrkmenstan, Ukraina)  basshysy Almaty Deklarasiyasyn qabyldap, 8 jeltoqsanda Jogharghy Kelisushi Taraptar jasaghan Tәuelsiz Memleketter Dostastyghyn qúru turaly Kelisimge teng qúqyly jaghdayda qosylatyndaryn belgilegen Hattamagha qol qoydy. 1993 jylghy 22 qantarda Dostastyqtyng Jarghysy qabyldandy. Sol jylghy jeltoqsanda Dostastyqqa Gruziya da kirdi. Alayda Rossiya 1908 jylghy tamyzda Gruziyagha әsker kirgizip, bes kýndik soghys jýrgizdi de, 26 tamyzda Gruziyanyng qúramynda bolghan Ontýstik Abhaziya men Osetiyany tәuelsiz memleketter retinde resmy týrde moyyndady. Sol sebepti Gruziya 2 qyrkýiekte RF-pen diplomatiyalyq qatynastaryn ýzdi, 2009 jylghy 18 tamyzda TMD-dan shyghyp ketti.  Kelisimdi, Hattamany, Jarghyny búzghanyna RF esh qinalghan joq, óitkeni TMD mýsheleri oghan qarsylyq kórsetpek týgil, eshqanday narazylyq ta bildirmedi. Sondyqtan ol 2014 jyly Ukrainagha da óz degenin istedi: «halyqtyng óz erik-jigeri sonday» degen jasandy jeleumen Qyrymdy anneksiyalady, Donbasqa astyrtyn әsker men qaru-jaraq jibere otyryp, «oghan bizding qatysymyz joq» degen ótirikti jalaulatu jolymen qylmysty  soghystyng órtin órshitti. Ukraina qazir TMD-nyng ýilestirushi organdaryndaghy qyzmetin dogharghan ahualda...

Osynday jaghdaylardan keyin ýlken kórshining óz imperiyashyldyq niyetin óz betinshe auyzdyqtay qoyaryna kim senbek... Biraq sendik, senimimizding jetegimen ortaq yqtimal paydany kýittedik, onyng zúlymdyq býkken pighyly paydasyna qyzmet etetin bastamalardy úsynu, qoldau arqyly imperiyany janasha janghyrtudy kózdeytin peshke óz qolymyzben ýstemelep otyn salyp túrdyq... Oilap qarasaq, eger tarihtyng Sovet Odaghy taraghan tústaghy manyzdy bir kezeninde eleusiz qalghan jolmen jýrgen bolsaq, onda damuymyz ben ózge eldermen qarym-qatynasymyz jәne bolashaghymyzgha kózqarasymyz mýldem basqasha, әri әldeqayda senimdi baghytqa týsken bolar edi... Tarihta shartty ray bolmaytyny belgili ghoy, әitse de kópti tiksintken mәlimdemening jasaluy odaq qúramyndaghy respublikalardyng sovettik imperiya qamytynan azat bolghannan keyingi janasha qauymdasu kezenining bir satysynda ózimizding jiberip alghan qateligimizding saldary boluy mýmkin ekenin eskerip, sonyng parqyna baru, tiyisinshe keleshekte jasalghany jón bolmaq  qadamdar orayynda oilasyp kóru lәzim. Osy rette slavyan memleketterining 1922 jyly ózderi qúrghan kenestik respublikalar odaghynyng qyzmetin dogharghan shaghyna oralayyq.  Áygili Kelisim 1991 jylghy 8 jeltoqsanda jasaldy da, artynsha, jeltoqsannyng 10-ynda Belarusi Respublikasy men Ukrainanyn, 12-si kýni Rossiya Federasiyasynyng Jogharghy Kenesteri atalmysh qújatty ratifikasiyalady. Al 13-shi jeltoqsanda Ashhabadta Orta Aziya respublikalary men Qazaqstan basshylarynyng kezdesui boldy. Kezdesude, barshamyz biletindey, Ortalyq Aziyadaghy bes egemen memleket TMD-gha qosylamyz degen sheshimge keldi...

Búl, әriyne, jalpy alghanda dúrys sheshim edi, biraq soghan deyin ótken tarihy joldy dúrys eskermegendikten, bir qaynauy ishinde qalghan, tiyisinshe kezdesude bas qosqan memleketter basshylarynyng tarihtan sabaq almaghandyghyn kórsetken asyghys sheshim boldy. Ol qanday tarih jәne olar odan nendey sabaq alugha tiyis edi? Mәsele mynada. Qúlaghan samoderjaviyening ornyna kelgen jana ókimet sovettik jana imperiya ornatudy maqsat etti, ony jýzege asyratyn sayasy jәne iydeologiyalyq qaru – imperiyashyl bolishevikter partiyasy boldy. Ol patshalyqtyng shashyraghan bólshekterin qúrastyryp, tútastyrdy. Tym kýsheyip bara jatqan bólegin janasha bólshektep, ejelgi «bólip tasta da biyle» tәsilin qoldana otyryp bekem biriktirudi kózdedi. Búl rette bolishevizm qúddy  baylanystyryp-japsyrghysh sement sipatty ról atqardy, ol kýlli eldi shyrmaghan sayasy shyrmauyq tәrizdi edi. Týsiniktirek aitqanda – bylay... Aqpan revolusiyasy tughyzghan sayasy mýmkindik arayynda Qoqangha jinalghan músylmandar sezi 1917 jyly Týrkistan avtonomiyasyn jariyalady. Tashkent boishevikteri Mәskeuding kómegimen ony 1918 jylghy aqpanda qangha bóktirip qúlatty da, sәuirding sonynda ólkening sovettik avtonomiyasyn qúrdy. Birtindep avtonomiya ýkimetining basyna jetken últ qayratkerleri 1920 jyldyng basynda biylikting últtyq sipatyn tanytatyn sheshimder qabyldady. Orta Aziya halyqtarynyng memlekettik túrghyda birtútas әri kýshti ekeni kórinip qaldy, al búl ortalyq ýshin qauipti bolatyn. Sondyqtan ony jekelegen týrk birlikterine bólip tastau qajettigin sol 1920 jyly nómiri birinshi bolishevik Leninning ózi mindet etip qoydy. Orta Aziyany janasha últtyq-memlekettik birlikterge bólshektep, jeke-jeke biyleu mәselesin Mәskeudegi bolishevikter partiyasynyng basshylyghy 1924 jyldyng basynda qolgha aldy. Sonda Týrkistan ólkesindegi últtyq qayratkerler ólke halyqtarynyng últtyq pәterlerge bólinip irge ajyratuy qate ekenin payymdap, KSRO qúramyna Ortaaziyalyq Federasiya qúryp kirudi úsyndy, jekelegen últtyq birlikterge bólinu mәselesin Federasiya halyqtarynyng damu dengeyi teneskennen keyin kótergen oryndy dep sanady. Orta Aziya respublikalary men Qazaqstannyng Ekonomikalyq qauymdastyqqa birigui qajettigin aitty. Eshqaysysy ótpedi.

Últtyq mejeleu ayaqtalyp, Resey Federasiyasynyng qúramynda qalghan Qazaq avtonomiyasy asharshylyq qyrghynyna úshyrap, halyq últtyq apatty bastan keshti. Qatang ortalyqtandyrylghan partiyalyq biylikting barsha tirshilikti shyrmaghany sonday, «sosializm ornatqan» qazaq óz múqtajdyghyn ashyp aita almaytyn kýige týsti. Sodan solaqay reformalar men qarsylyq kórsetken qozghalystardy qyryp-joy, ashtyq tragediyalary, sayasy qughyn-sýrgin, soghys ylany, respublika jerin konsentrasiyalyq lagerilerge ainaldyryp, qazarmalyq sosializm ornatu baghytyn ústanu, qalyng qazaq ishinde poligon salyp, jer ýstinde, jer astynda yadrolyq qaru synau, tyng iygeru jeleuimen qazaq jerin qayta otarlau saldarynan qazaqtyng óz elinde barlyq halyqtyng 29 payyzyn qúrap, últtyq azshylyqqa týsken kesepatty kezeni oryn aldy. Múnyng bәrining astarynda óz elin ózi biyley almau, últtyq mýddeni oilaugha qúqtary bolmay, últ múqtajdyghyn qanaghattandyratyn sharalar qabylday almau syndy  sharasyzdyqtar jatqan. Aqyry Ortalyqtyng astamshylyghyna qarsy beybit demonstrasiyagha shyghyp, ayaghyn sayasy kóteriliske úlastyrghan qazaq jastarynyng kózsiz jalantóstigi bastap, alyp imperiyany qaqyratatyn oqighalar kóbeydi. Ezushi biylikting esh uaqytta otaryna óz erkimen bostandyq bermeytini belgili-tin, ezgige týsken taraptardyng talap qongynyng alghashqy kezeninde búrq etken 1986 jylghy Jeltoqsan basqa respublikalardaghy sonday oqighalargha úlasty da, aqyry 1991 jyly Sovet Odaghy ydyrady. Endi erkindik alghan jana memlekettik derbes birlikterge imperiya qúramynda ótken damu tarihyn bezbendep, tәuelsizdik jaghdayynda janasha damudyng dúrys jolyn tandau mýmkindigi tudy...

Mening bekem ilanymymsha, 13 jeltoqsandaghy Ashhabad mәjilisi osy taqyrypty ainalyp ótpese kerek edi. Onyng basty sebebin ajyratyp, ýlken kórshining tәuelsizdik túsynda janasha oyanatyn tәbetin qytyqtaytynday әreketterden bas tartqan jón bolmaghyn paryqtaugha tiyis-tin. Orta Aziyada týtin týtetip túrghan Týrkrespublika, Búhara, Horezm respublikalaryn 1924 jylghy últtyq-memlekettik túrghyda janasha jiktep-mejeleu tarihyn, taraptardyng maqsat-mýddesin aiqyndap, nauqannyng on-teris nәtiyjelerin, sebep-saldarlaryn  ajyratyp, sabaq alatyn kez tughanyn oilauy tarihy qajettilik bolatyn. Ýlken Týrkistan elderining jana ahualda erkin damuyn qamtamasyz etetin zamanauy qauymdastyq qúruy qajet ekenin týisinudi zaman talap etip túrghan. Kim-kimge de belgili, biyleushi óz erkimen eshkimdi de derbestikke jibere qoymaydy, ezgige týskender ózine erkindik beriluin talap etuge tiyis. Alayda 1991 jyly Alla Taghala odaqtas bolghan respublikalardy onday teke-tiresten qútqardy, múny dәl baghamdaghan Baltyq jaghalauy elderi birden TMD-dan irgelerin aulaqqa saldy. Biz olay etpesek te, moynymyzgha baghzy qamyttyng janarghan týrin  birden ile salmay, әueli Ýlken Týrkistandaghy Tәuelsiz Memleketter Dostastyghyn (ÝTTMD) qúrugha tyrysar  edik. Múnyn, sóz joq, uaqytsha tynshyp jatqan ajdaha aranyna Ortalyq Aziyadaghy jana tәuelsiz memleketterding jeke-jeke jútyluynan saqtaytyn shara bolary anyq-tyn. ÝTTMD dýniyege kelgennen keyin, slavyan elderi qúrghan TMD-men qyzmettes, yntymaqtas bolu arqyly damu joldaryn  belgilep, útymdy týrde paydalanudy oilanu súranyp túrghan. Solay etu qajet te edi, ókinishke qaray, búghan bizding – Ortalyq Aziyadaghy bes memleket әmirshilerinin, sayasy elitasynyng jýregi daualamady. Sodan beri otyz jylgha tarta uaqyt ótti – osy uaqyt ishindegi jetistik-kemistigimizdi jan-jaqty saralap, saraptap, damudaghy joghaltqan mýmkindigimiz jayynda bayyppen oilasyp kóruge endi әbden bolady, solay etu qajet te...

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz