Qazaq elining Tәuelsizdik alghanyna biyl 20 jyl. Osy tәuelsizdikke últymyz onay jetken joq. Arghyny ait­­­pay-aq, beridegi 1986 jylghy jeltoqsan oqighasyn alayyq. Búl tarih enshisinen óz ornyn tapty. Halqymyzdyng qan­­sha qi­yndyq kórse de ruhynyng biyik ekenin, ony eshkimning ól­ti­re almaghanyn tanytqan sonday taghy bir oqigha ótken-túghyn. Búl kýnde ol onsha eskerile bermeydi. 1991 jyly qyrkýiek aiynda Oralda kazaktardyng qazaq jerine enge­ni­­ning 400 jyldyghyn toylamaq niyetpen aqylgha qonymsyz is-әreket jasalghan bo­la­tyn. Búl qazaq halqy ýshin eldigi men erligi syngha týsken taghy bir sәt edi. Múnda da jas­tarymyz eshnәrseden qaymyqpaytyn halyqtyng úrpaghy ekenin dәleldedi. Búl oqiy­ghagha da biyl 20 jyl tolyp otyr. Osyghan oray, Batys Qazaqstan oblysynyng sol kez­­degi imamy, oblystyq mәslihattyng deputaty, búl kýnde Shymkent qalasyndaghy Ákbar qajy Shәkirbay meshitining imamy Zeynolla AHMEDOVPEN әngimelesken edik.

- Bәidibek audanyna bara qalsanyz, alystan menmún­­­da­lap Appaq Ishan meshiti kó­ri­nedi. Siz osy Ishannyng úrpa­ghy­syz. Ángimege kirispes bú­ryn óz ata-teginiz turaly qys­qasha aityp ketseniz...

Qazaq elining Tәuelsizdik alghanyna biyl 20 jyl. Osy tәuelsizdikke últymyz onay jetken joq. Arghyny ait­­­pay-aq, beridegi 1986 jylghy jeltoqsan oqighasyn alayyq. Búl tarih enshisinen óz ornyn tapty. Halqymyzdyng qan­­sha qi­yndyq kórse de ruhynyng biyik ekenin, ony eshkimning ól­ti­re almaghanyn tanytqan sonday taghy bir oqigha ótken-túghyn. Búl kýnde ol onsha eskerile bermeydi. 1991 jyly qyrkýiek aiynda Oralda kazaktardyng qazaq jerine enge­ni­­ning 400 jyldyghyn toylamaq niyetpen aqylgha qonymsyz is-әreket jasalghan bo­la­tyn. Búl qazaq halqy ýshin eldigi men erligi syngha týsken taghy bir sәt edi. Múnda da jas­tarymyz eshnәrseden qaymyqpaytyn halyqtyng úrpaghy ekenin dәleldedi. Búl oqiy­ghagha da biyl 20 jyl tolyp otyr. Osyghan oray, Batys Qazaqstan oblysynyng sol kez­­degi imamy, oblystyq mәslihattyng deputaty, búl kýnde Shymkent qalasyndaghy Ákbar qajy Shәkirbay meshitining imamy Zeynolla AHMEDOVPEN әngimelesken edik.

- Bәidibek audanyna bara qalsanyz, alystan menmún­­­da­lap Appaq Ishan meshiti kó­ri­nedi. Siz osy Ishannyng úrpa­ghy­syz. Ángimege kirispes bú­ryn óz ata-teginiz turaly qys­qasha aityp ketseniz...

- Ákem Mәulen, onyng әkesi Sýnnetulla, onyng әkesi Appaq Ishan. Sonda Appaq Ishan mening babam bolyp keledi. Ol bar ómi­rin bala oqytugha arnaghan. Sol maqsatta medrese salyp, shәkirt­ter­ oqytqan. Olardyng ara­syn­da Jezqazghan, Aqtóbe, Qy­zylorda, Áulieata, Tashkentten de kelip oqyghan jastar bolghan. Qazir med­resening bir jaghy meshit, bir jaghy Mәdeniyet ministrligine qarasty múrajay. El basyna tóngen zobalang bizding әuletti de sharpydy. Bay, molda dep Qazan tónkerisi kezinde toz-tozyn shy­gharghandardyng ishinde babamdy da, ýlken úly Áleudin qaridy da týrmege jabady. Babam Appaq Ishan 1931 jyly Pavlodardyng týrmesinde, úly Krasnoyar ólke­sinde qaytys bo­lady. Osyghan qaramastan bizding әulette baladan balagha imandy­lyq, Allagha senushilik degen qaghidattar miras bolyp keledi.

- Óziniz de diny bilim al­dynyz...

- IYә, «Din - apiyn» dep qylyshynan qany tamyp túrghan uaqyttyng ózinde әke-sheshem meni Búqaradaghy «Miyr-Arab» diny medresesine 1979 jyly jiberdi. Qazaqstannan 4-5 jylda 1 bala ghana oqityn. 3 qazaq balasy 1986 jyly bitirip shyqtyq. Diny bilim alghanymnyng arqasynda ólimnen aman qalghanym bar. Meni sonda oqyp jýrgenimde әskery boryshymdy óteuge 1981 jyly shaqyryp, birden Aughanstandaghy soghysqa jiberdi. 16 jauynger Pәkstan jaghyna tútqyngha týsip qaldyq. Eki jigit Qúrandy biletindikten aman qaldyq, qalghanda­rynyng taghdyry belgisiz.

- Sonymen, kazaktar oqiy­ghasyna oiysayyk.

- Áskery boryshymdy ótep, elge aman-esen oralghan son, 1986 jyly medreseni bitirdim. Sonan keyin Batys Qazaqstan oblysy­nyng ortalyghy Oral qalasyna imam etip taghayyndaldym. 1991 jyly qyrkýiek aiy bolatyn. Keshki 5-ter shamasynda meshitke Amantay qajy aiqaylap kirip keldi. Ýstinde appaq kiyimi, qo­lynda aq tayaghy bar. «Mikro­fondy ber, Oraldyng úiyqtap jatqan qazaqtaryn aiqaylap oyatu kerek. Kubani kazaktary ózde­rining qazaq jerine basyp kirgenine 400 jyldyghyn atap ótpek. Al, bizding qazaq halqy úiyqtap jatyr» - dep ózin qoyargha jer tappay aiqaylap jýr. Kóshede lezde 600-700-dey qazaq jina­lyp qaldy. Milisionerler syrt­tay baqylap jýr. Alghashqy kýni kazaktar 250-300-deyge jetti. Bastarynda papaha, ýsterinde jasyl mundiyr, keudelerine týrli orden-medali taghynghan, belderine qylysh asynghan. Bәri sap bolyp tizilip jýr. Garmoshkamen әielderi әn saluda. Keshkisin tarady. Bizde jinalys ótude. Ertenine tanghy saghat 10-da jergilikti túrghyndar jinala basta­dy. Kazaktar da keshegige qara­ghanda kóbeygen. Saghat týs qayta 4.30-da Oralgha Almaty - Mәskeu poyyzy toqtady. Shymkent, Qy­zylorda, Jambyl, Almatydan mingen qazaq jastary kóptep týsti. «Aruaq», «Alash», «Azat» degen jazulardy aq shýberekke jazyp, mandaylaryna baylap alghan. Bir-birlerin tanymasa da, shúrqyray amandasuda. Dәl osy sәtte Mәskeu - Almaty poyy­zynan da Kubani kazaktary týsip jatty. Osynday jan-jaqtan jiy­nalghandar 2-3 kýn boyy leg-le­gimen kelip jatty. Ortany milisiya, soldattar bólip túrdy. Kazaktardyng basshylyq etetin atamandary bar. Oral kóshele­rin­de 5-6 qatardan sap týzep, qy­lyshtaryn ayaqtaryna tiygize sart-súrt jýredi. Áyelderining garmonmen qazaq halqyn qorlap aitqan ólenderin estigende, qa­nyng basyna shyghady. Qala kýni­renip ketti. Ortada alan, onyng bir jaghynda - oblystyq partiya komiytetining ghimaraty, ekinshi jaghynda - shirkeu. «Oral, Semey, Petropavl, Qostanay, Óskemen, Pavlodar qalalaryn biz, Kubani kazaktary, basyp alghanbyz. So­nyng 400 jyldyghyn toylaymyz. Kelesi jyly dәl osy uaqytta 401 jyldyghyn atap ótemiz. Sen­besender, Soljenisynnyng ait­qandaryn oqyndar» dep shirkeuden shyghyp alanda orys popy sóz sóiledi. Osy kezde jastar arasynan suyrylyp shyqqan oraldyq aqyn qyz Aysúlu Qa­dyrbaeva yzaly kekpen olardyng popyna qarap: «Sender ýshin búl toy bolsa, biz ýshin qaraly kýn. Búl jerlerding bәri ata-baba­myz­dyng qanyn tógip qorghap qalghan atamekeni. Biyletpeymiz de toy­lat­paymyz» dep qorghasynday sal­maqty oilar aityp, sóilegen kezde jinalghan jastar tolqyp ketti. Álgindey ruhqa toly sózder ólgen adamdy da tiriltkendey edi. Onyng ýni de, taygha tanba basqanday sóilegen sózi de patriottyq sezimdi onan sayyn oyatty. Múnan song Jasaral Qua­nyshәlin de tamasha sóiledi: «70 jyl boyy senderding bodan­daryng boldyq, endi ketinder» dedi ol. Múnan song men shyghyp, eki jaqty da beybit týrde kelisip taraugha shaqyrdym. Múnan keyin de kóptegen aqsaqaldar, soghys ardagerleri, partiya qyzmetker­leri «órt tútanbasyn, qoyyn­dar» dep basu aityp, birinen song biri sóilep jatty.

Ýshinshi kýni saghat 11-12 sha­masy. 6 myngha juyq qazaq jas­ta­ry temir joldyng bir betinde, 2,5 myngha juyq Reseyden kelgen jәne jergilikti kazaktar ekinshi betinde túrdy. Eki jaq ta «Omega» jәne «Zeniyt» әskery zauyt­taryna qaray jyljydyq. Osy sәtte Aysúlu maghan kelip: «Áru­aqtargha arnap qúran oqynyz» dedi. Qúran oqugha «Uaziktin» ýs­tine shyghyp bara jatqanymda Oral qalalyq atqaru komiyte­tining tóraghasy Qabibolla Ha­ben­úly Jaqypov: «Úzaqtau oqy­nyz» dep qúlaghyma sybyrlady. Mening sonda tanqalghanym Qú­ran oqylghanda 6 mynday qazaq jas­tary siltidey tyndy. Qansha «Din - apiyn», «Qúday joq» dep ýiretkenimen, jastarymyzdyng Qúrandy syilaytynyn, әruaqty qadir tútatynyn bayqadym. 20 minuttay oqydym. Áyteuir eki jaq ta aman-esen tarqasa eken dep amandyqty tilegender kóp edi. Olardyng biri oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshy­sy Nәjimedin Esqaliyev pen Qabibolla Jaqypov. Eki azamat ta kýndiz-týni úiqy kórmey jýgirip jýrdi. Maqsattary - qantógis bolmasa eken degendik. Jastardyng qaysysyna qarasa­nyz da qandary qaynap, kózde­rinde núr oinaqtaydy. Basymda­ghy sәldemdi alyp, temirjoldyng ýstine tastadym. Balaly әiel de oramalyn qoydy. Mine, jastar taghy osy jerde agharghandy, bas kiyimdi syilaytynyn, ata-dәs­týr­­­di boylaryna sinirgenin kór­setti. Temirjoldyng arghy betine lap qoymay, erneuinen asayyn dep túrghan suday túryp qaldy. Bәrimiz eki jaqty da yntymaqqa shaqyrudamyz. Biraq, olardyng aitqan әnderin estigen jastar qany qaynap, aqyry túra alma­dy, lap qoydy. Bas kiyimderimizdi dereu aldyq. Eki jaqta sart-súrt úrys bastalyp ketti. Olarda qylysh, bizding jigitter qolda­r­y­na ne týsse sonymen úruda. Mashinalar órtelude. Jaraqattan­ghandar eki jaqtan da kóp boldy. Mening sol jaq iyghyma tas tiyip, shapanymdy jyrtyp jiberdi. Qansha degenmen, bizding jigitter kóp qoy, olar jeniletinin bilip, qasha bastady. Atyrau, Man­ghys­tau oblystarynan qosylmaq bol­ghan jastardy Jayyq ózeni­nen ótkizbepti. «Qoyyndar, jigitter» dep mikrofonmen aiqay­lap jýrmin. Sondaghy qoyyndar dep jýrgenimiz eki halyqtyng ara­syna syzat týspese, ushyghyp ketpese eken deymiz. Ertesine qa­ladan 60-70 shaqyrymdaghy raz­ez­­den poyyzben kazaktardy shy­­gharyp saldy. Mine, sonda qazaq jastary elin, jerin sý­yetinin, salt-dәstýrge adaldy­ghyn, әruaq­ty, Qúrandy syilay­tynyn, na­mysty ekenin, ruhy­nyng biyiktigin tanytty. Olardyng eshqaysysy ólimnen taysalyp túr­ghan joq edi. Oral qalasynyng basshylary da eki jaqtan qan tógilmese dep janyn salyp jý­girdi. Ásirese, Qabibolla Haben­úly Jaqypov azamattyq tanytty.

Týsine bilgen adamgha Tәu­el­sizdik bizding elimizge onaylyqpen kelgen joq. Sondyqtan ol bizge qymbat әri sheksiz quanysh. Sol kezdegi jalyndaghan órshil jastar qazir 40-45 jasqa jetti. Shyn mәninde solar naghyz erler edi. Olardyng arasyndaghy Aysú­lu, Jasaral jәne taghy basqa qyz-jigitterding erligi Tәuelsiz­dikting 20 jyldyghynda eskerilui kerek dep oilaymyn.

Búl әngimeni oqyrmandar Tәu­elsizdikting baghasyn bile týs­sin dep aityp jatyrmyn. Oralda osynday oqighanyng oryn al­ghanynyng ózi ol kezde bizding erkindikke qol jetkize qoymaghan­dyghymyzdan edi. Tәuelsizdik jyl­darynda Elbasymyzdyng el tatulyghyn saqtaghan kóregen saya­satynyng arqasynda sondaghy tiresken kazak aghayyndarymyzben de til tabysyp kettik. Onyng ýstine ol oqighagha jol bergender negizinen syrttan kelgender edi.

- Qazirgi jastar turaly ne aitasyz?

- El ýstine qayghy búlty tón­besin, onday kýn tua qalsa jas­ta­rymyz qazir de bas kótere ala­dy. Óitkeni, bizding ata-baba­la­ry­myz eshuaqytta qorqaqtyq, jas­qan­shaqtyq tanytpaghan. Búl bizde qannan kele jatqan qasiyet. Jay­shylyqta ol búghyp jatady da, kezi kelgende búrqyldap oyanady.

- «Qazir bir otbasynyng әr mýshesi әr týrli dinge kirip ba­rady. Búl últ tútastyghyna sy­­na qaghudyng eng onay joly» dep jany ashityn ziyaly qauym shyryldap jýr. Siz ne deysiz?

- Onynyz ras. Qazir elimizde 43 konfessiya bar. Búl Qazaqstan halqy ýshin óte kóp. Elimizde bas­qa dinderdi aitpaghanda, Islam di­nining birneshe aghymdary bar. Biz Qazaqstan Diny basqar­ma­sy­nyng bas mýftiyi, Sheyh Áb­sattar qajy Derbisәliúlynan bastap, Imam Agh­zam Ábu Hanifa mazgha­byn­da­myz. Qazaq halqy әu bastan osy jolda. Din qazaq hal­qynyng dәs­tý­rine eshuaqytta qar­sylyq ja­sa­ghan emes. Qayta ekeui birin-biri tolyqtyryp, adamdar­dy iman­dylyqqa, adamgershilikke tәrbiye­lep keldi. Qazir keybir aghym­da­ghylar últtyq salt-dәs­tý­ri­mizge qarsy shyghuda. Mine, osy­­lardyng bәri óz ornyna kelu ýshin din tu­raly zang qabyl­dan­dy jaqynda. Óitpeyinshe ózge aghym, sekta úrpaqty mәngýrttik­ke aparady.

- Jastarymyz týrli dinge ótip, sanasy ózge aghymgha aghyp ketpeu ýshin din turaly zang qabyldaghannan basqa ne isteu kerek dep oilaysyz?

- Árbir ata-ana óz dinine, salt-dәstýrine berik bolyp, ba­la­laryn qadaghalauy tiyis. Tama­ghyn toq, kóilegin kók etip, tәr­biyesimen ainalyspasa, óz úr­pa­ghy ózine jat, tipti dúshpangha ai­na­luy mýmkin. Dininen, dilinen, tilinen, salt-dәstýrinen airyl­ghan adamdy qazaq dep esepteuge bolmaydy.

- Óz úrpaghynyz turaly aita ketseniz.

- Úl-qyzdarymnyng bәri jo­gha­ry bilimdi, namaz oqidy, araq ishpeydi, temeki tartpaydy. Toy-tomalaqty, quanyshty oqighalar­dy araqsyz ótkizemiz. Árbir ot­ba­sy últtyq salt-dәstýrin saq­ta­sa, úrpaghy da sol joldy tan­da­ry anyq. Otbasy baqytty bol­sa, memleketimizding de qana­ty qaryshtap, әlem aldynda ruhy biyik bolmaq.

- Ángimenizge rahmet.

Ángimelesken Bazargýl AQYNQYZY.

Ontýstik Qazaqstan oblysy.