Qazaq tarihynda qazaq úyalatynday eshtene joq. Biz keshegisi túldyr, bolashaghy búldyr halyq emespiz. Babalarymyz tiri bolu ýshin bir bolghan, endi biz iri boluymyz ýshin bir boluymyz kerek.

Núrsúltan NAZARBAEV.

kýige týsken meni alys-jaqyn sapar­lar­gha sha­qy­ruday-aq shaqyryp jatyr. Nelikten? Bәlkim, «11» deytin temirjoldyng qos relisine, yaky auyldyng qos tarmaqty qara­jo­lyna úqsastau tanbada bir syr bolar?.. Kim bilsin, tyl­sym­gha toly dýnie ghoy, qaysy­syn terendep tanyghanday­syn... Qaytkende de Astananyng ózine tórt ret ba­ryp­pyn: qysqy Aziada olimpia­da­sy, Dýniyejýzi qazaqtarynyng kezekti qúryltayy, Jambyl oblysynyng elordadaghy kýnderi, Baluan Sholaq atamyzdyng kelini Ghaziza jengemizding 90-gha tolghan toyy. Búlardyng arasynda Shalkódede ótken qazaqtyng HH ghasyrdaghy úly aqyny Múqaghalidyng 80 jyldyq toyyna qatysu. Jәne jaz ben kýzding toghysar túsynda jasalghan Mәskeu sapary.

Ásirese, osy Mәskeu saparynyng әseri kópke deyin kónilden kóshpey-aq qoy­ghan. Ol, әriyne, bayaghy bala kezde «Kipuchaya, moguchaya Moskva moya, ty samaya lubimaya!» dep әndetetindegi әser emes. Torlaghan oigha tosqauyl qoya almaghandyqtan, qiyaldyng qiyrlardy kóp kezuinen kelgen hal edi. Solay boluyna sapardyng maqsatynyng ózi-aq ә degennen beyimdegen-di. Al maqsat: Túrar Rysqúlovtyng sonau otyzynshy jyldary Mәskeude túrghan ýiine eskertkish ornatu saltanatyna qatysu bolatyn.

Mәskeude oyanghan oilar

Qazaq tarihynda qazaq úyalatynday eshtene joq. Biz keshegisi túldyr, bolashaghy búldyr halyq emespiz. Babalarymyz tiri bolu ýshin bir bolghan, endi biz iri boluymyz ýshin bir boluymyz kerek.

Núrsúltan NAZARBAEV.

kýige týsken meni alys-jaqyn sapar­lar­gha sha­qy­ruday-aq shaqyryp jatyr. Nelikten? Bәlkim, «11» deytin temirjoldyng qos relisine, yaky auyldyng qos tarmaqty qara­jo­lyna úqsastau tanbada bir syr bolar?.. Kim bilsin, tyl­sym­gha toly dýnie ghoy, qaysy­syn terendep tanyghanday­syn... Qaytkende de Astananyng ózine tórt ret ba­ryp­pyn: qysqy Aziada olimpia­da­sy, Dýniyejýzi qazaqtarynyng kezekti qúryltayy, Jambyl oblysynyng elordadaghy kýnderi, Baluan Sholaq atamyzdyng kelini Ghaziza jengemizding 90-gha tolghan toyy. Búlardyng arasynda Shalkódede ótken qazaqtyng HH ghasyrdaghy úly aqyny Múqaghalidyng 80 jyldyq toyyna qatysu. Jәne jaz ben kýzding toghysar túsynda jasalghan Mәskeu sapary.

Ásirese, osy Mәskeu saparynyng әseri kópke deyin kónilden kóshpey-aq qoy­ghan. Ol, әriyne, bayaghy bala kezde «Kipuchaya, moguchaya Moskva moya, ty samaya lubimaya!» dep әndetetindegi әser emes. Torlaghan oigha tosqauyl qoya almaghandyqtan, qiyaldyng qiyrlardy kóp kezuinen kelgen hal edi. Solay boluyna sapardyng maqsatynyng ózi-aq ә degennen beyimdegen-di. Al maqsat: Túrar Rysqúlovtyng sonau otyzynshy jyldary Mәskeude túrghan ýiine eskertkish ornatu saltanatyna qatysu bolatyn.

Mәskeude oyanghan oilar

Orys astanasynyng ortalyghyndaghy Pokrov bulivary deytin kóshedegi bes qabatty 14-ýiding janyna jiylghan jiyn qarasy qalyndau boldy. Qazaqstannyng Reseydegi elshisi Zauytbek Túrysbekov bastaghan elshilik qyzmetkerleri, elden, әsirese Shym­kentten kóptep kelgen aghayyndar, tagh­dyr­dyng talqysymen osynda qyzmet istep, osynda qalyp qoyghan qartandau qazaqtar, Mәskeu meriyasynyng ókilderi, ataqtary «SSSR» dep bastalatyn maytalman mý­sin­shi, sәuletkerler, tarihshy ghalymdar...

Aldymen sóz, әriyne, Zauytbekke tiydi. Osy­nau arda azamattyng sózi ghana emes, jan jalyny da әrdayym alaulap túratyn siyaq­ta­nady maghan. Anau jyldary Ózbekstanda elshi bop túrghanynda Tashkenttegi Tóle by mazaryn sәulettendirip, zandastyrugha kóp­ten beri kónbey kelgen ózbek basshylyghyn kóndirgeni de este. Núratadaghy Áyteke by kesenesin de solay etti. Mәskeuge kelgeli Bauyr­jan aghamyzgha eskertkish ornatyp, batyrdyng atyn bir mektepke berudi iske asyrghan. Ózin ózgege qanday jolmen bolsa da tanytudan keyingi bes ghasyrda esh tayy­nyp, tartynyp kór­me­gen astam impe­riya­nyng astanasyna óz tarihy­myz­dyng túlgha­la­ryn tanytu, tanbalau qiynnyng qiyny bol­dy, әriyne. Endi, mine, qyryq tórt jyl­dan túratyn qysqa ghúmyryn Kýres, Danq, Qa­siret deytin ýsh-aq sózben sipat­tay­tyn­day Tú­rar aghagha eskertkish ornatyp otyr. Búl da qyruar izdenisti, dәiekti әreketti, tipti, qajetti jerinde týrli amal-aylany kerek etken. Týpki maqsat - óz elining keshegisin de ózgege moyyndata týsu bop túr­ghan­da olardyng bәrin de irkilissiz, taban­dylyqpen atqarugha tura kelgen. Bәlkim, osy is jóninde alghash oy tastap, jón siltegen Preziydent Nazarbaevtyng Reseydegi zor bedeli de demegen bolar, úly Túrekenning aruaghy da jelep-jebegen shyghar, әiteuir, oidaghy maqsat orayyn tauypty...

Aq shәii mata syrylghanda Túrekenning beline deyingi bederli beynesi jarq ete týsti! Tolqyn-tolqyn búira shashy, dónes­teu kelgen jazyq mandayy, qyrly múryn, tolyqtau erini kózge ottay basyldy. Ási­re­se, kózildirik kómkergen kózderi. Ómi­ri­ning songhy on jylyn ótkizgen myna Mәs­keuge aragha jetpis bes jylday uaqyt salyp jetken bauyrlary - bizge erekshe ystyq sa­ghynyshpen qaraghanday. Suyq metaldan jasalsa da jýzinen jylylyq lebi eskendey! Sәl býguli salaly sausaqtary sәlden keyin sәlemimizdi alu ýshin jazylyp ketetindey.

Armanda ketken aghanyng elde ornatyl­ghan talay eskertkishterin kórip jýrip jý­rek­ke әser etip, kónil tolqytarday qúdi­rettisin kezdestirmegen edik. Mynau bolsa, ghajap. Jansyzgha jan bitirgendey. Jay jan emes, basqanyng janyn alau-jalau etip, oigha shomdyrarday... Mýsinning avtory - Azat Bayarliyn. Azat - Qazaqstannyng óner­paz azamaty. Azat... Túrar aghanyng ómir boy­ghy basty armany da elinin, qazaqtyng azattyghy emes pe edi. Endeshe, sol azattyq jolyndaghy úly kýreskerding eskertkishin Azat esimdi úrpaqtyng jasauynda da bir siym­volikalyq syr, qúpiya baylanys jat­pa­dy ma eken? Bәlkim, búl úly Jaratushynyng Túre­ken­ning ruhyna týsken meyirimi, keyingi tiriler tý­si­n­sin degen isharasy shyghar?.. Qaytkende de el azat­tyghy - sonyng jo­lyn­da, tarihtyng tayghanaghynda janyn otqa da salghan, sugha da salghan Aghanyng asyl armany bolghany dausyz. Oghan ony tagh­dyr­dyng ózi iytermelegen tәrizdi. Ozbyrlyqqa, opa­syz­­dyq­qa oq atqan әkesi Rysqúlmen birge týr­mege týsken toghyz jasar balanyng Qúdaydan eng әueli tileytini erkindik bolmaghanda ne bolushy edi. Sonday sәbiylik sana eseye kele keneyip, jalghyz әkesining ghana emes, býkil qazaqtyn, qazaq tektes kóp halyqtyng otarshyldyqtyng orasan ýlken týrmesinde qamauly ekenin týisingen, týsingen, jany auyra sezingen. Auyrghan jan jazyludyng amalyn izdegen. Jalghyz amal, jalghyz jol - ymyragha kelmeytin kýres qana ekenin tap basyp tanyghan. Al ol tanym onyng býkil taghdyryna ainalyp ketken. Sirattyng qyl kó­pirindey qiyn da qaterli taghdyr, sony­men birge, qasiyetti de taghdyr bolatyn ol.

Sonday taghdyr peshenesine jazylghan jas Túrar óz últynyng sherli tarihyna da erte zer salghan (keyinirekte Qazaqstan ta­riy­hyn jazyp qalam terbegeni belgili). Últ azattyghy jolyn­daghy arpalysta Isatay batyrdyng mert bolghanyn da, Mahambet aqynnyng basy kesilgenin de bilgen. Kenesary hannyng qayghyly taghdyrynan da habardar bolghan. Mәiiti zen­birek­pen atylghan atalas dey­tindey atasy Bayzaq dat­qa­nyng jәne Súranshy batyrdyng da azat­tyq qúrbany bolghanyn jady­na týigen. Otarshyl­dar­dyng qazaqty jer-suynan aiy­ryp, ezgige saluymen qoymay, adam qúrly kórmegen últtyq kemsi­tu­shi­likting neshe týrli qúby­jyq­taryn jasaghany janyna batpady deymisin. Abyz jazu­shy Lev Tolstoy «súmpayy ofiyser» dep ataghan Chernyaevting әskeri 1864 jyly Áulieatany talqandap, basyp alghannan keyin salynghan Týrkistan ólkesining general-gubernatory fon Kaufman atyndaghy (qazirgi Pushkiyn) kóshege «Kirgizov y sobak ne pushati!» («kirgiyz» degeni biz, qazaq qoy) dep battita jazyp qoyghanyn kórmedi nemese estimedi deymisin...

Tughan halqyn osynday súmdyqtardan qút­qaru­gha basyn birjolata bәigege tikken, jara­ty­ly­synyng ózi jalyn atqan janar­tau­gha úqsas jiyr­magha jana kelgen Túrar 1916 jyly Arqada Amangeldi, Jetisuda Úzaq, Bekbolat, Ály batyr­lar bastaghan kóte­rilisterding dýbiri jetisimen ózi jasós­pirim dәuirining birazyn ótkizgen Merkide Aqkóz batyr kótergen tudyng astyndaghy kýresker kópke kep qosylady. Zenbirek pen pulemetke nayza, qylysh qalay qarsy túra alsyn, kóterilis oshaqtarynyng birinen song birining oty óshedi. Ayausyz jazalau basta­lyp, Alban kóterilisining qol­gha týsken sar­bazdary Qaraqolda qoyday qy­ryl­sa, Merkide Aqkózding serikteri telegraf bagha­na­laryna asylghan. Tura bir ejelgi Rimdegi Krass әskerinen jenilgennen keyin pә­len­bay shaqy­rym­gha sozylghan baghanalargha shegelengen Spartak ja­sa­ghynday. Zaman­dary asa alshaq bolsa da impe­riya­lardyng eski-janasynyng jauyzdyqtaghy úqsas­ty­ghy egiz qozyday ekendigine qalay tang qalmassyn!

Birigip qayta kýreske týsu ýshin birligi kýshti úiym qúru qajettigin týsingen Túrar Merkide Qabylbek Sarmoldaev, Maqsút Jylysbaev sekildi seriktesterimen qazaq jastary odaghyn qúrady. Álihan Bókey­ha­nov, Ahmet Baytúrsynov, Mir­ja­qyp Dulatov, Mústafa Shoqaylarmen sayasy soq­paq­ta­ry әrqily bolghanymen týpki maqsattary bir Rysqúlov Qazan tónkerisin últ azat­tyghyna aparar alghashqy baspaldaq retinde qabyldap, Áu­lieata sovdepinin, odan song Týrkistan respub­liy­kasynyng basshyly­ghyn­da bolghan jyldarynda qanday әreketter jasamasyn, eldi otarshyldyq búghauynan birjolata bosatudy nysana tútady. Búl Kremliden de kórinetin tym ýlken nysana edi. Qazaqstannyng ontýstigimen qosa býkil Orta Aziya derbestikke bet búryp bara jatsa, oghan on jerden demokrat bolghanymen Leniyn, Staliyn, Troskiyler qalay kónsin. Kóngen joq. Joq nәrseni syltau qylyp Rysqúlovty Tashkentten Mәskeuge aldyr­dy. Komintern. Odan song Mon­gho­liya. Odan keyin Almaty. Kóp keshikpey NEP dәui­rine nýkte qoyyp, eldi industriyalandyru, auyl sharuashylyghyn újymdastyru sekildi orasan ózgeristi qolgha alghan Stalinge Rys­qú­lovtyng qay mәseleni de týp-tamyrymen qopara qarastyratyn alghyr aqyly kerek bolyp, Týrkistan Respub­liy­kasy dәuirinen beri kýsh-qúdiretting kimde ekenin anyq angharghan song azattyqty kózdeytin asaulyghy bosaghan shyghar nemese Qazaqstanda kishi Qazan tónkerisin jasaugha barghan Goloshekinmen bastary bir qazangha syimas dedi me, kim bilsin, Túrardy Mәskeuge shaqyryp, qúramyna Qazaq avtono­miya­sy da kiretin Resey Federasiyasy Halyq komissarlar kenesi tóraghasynyng orynbasary degen biyik biylik beredi... Mine, sondaghy túrghyn jayy - myna kóshe, mynau súrghylt ýi. Qyzmet or­ny - Kremli... Al, onda otyrghan on jy­lynda alty jýz­den asa ýkimet mәjilisin ótkizip, alyp mem­le­ketting myndaghan mәse­le­sin sheshipti. Qazaq­stan­nyng órkendeuinde asa zor manyzy bolghan Týrksib temir­jo­ly­nyng qúrylysy jónindegi komissiyany tikeley ózi basqaryp, jalghyz magistraliding ghana emes, onyng boyyndaghy eldi meken­der­ding infra­qú­rylymyna da bas-kóz bolghan. Goloshekin syn­dy jendetting ústanghan baghyty bir últqa arnalghan naghyz genosidtik sayasat ekenine Stalinning kózin jetkizip, talap etip, qazaqtyng jartysyn jal­ma­ghan asharshylyqty toqtatqan. Al, eger ol taghy da eki-ýsh aigha sozylghanda jer betinde qazaq atauly qalar ma edi, qalmas pa edi? Qalsa da shetelge aughan azyn-aulaghy qalar. Al, olar eshqashan da qazirgi Qazaqstan syndy tәuelsiz, qabyrghaly el bola almas edi... Endeshe, bizdi onday súmdyqtan birinshi Alla saqtasa, ekinshi Túrar syndy agha­myz saqtaghan! Sondyqtan da, biz bәrimiz, býkil qazaq, bolashaq úrpaqtarymyz da myna eskertkishte beynelengen Kisining ru­hyna mәngi-baqy qaryzdarmyz.

- Mәngi taghzym Sizge, Agha! Óziniz ansap ótken azattyqqa jetken eliniz Sizdi esh­qa­shan jadynan shygharmaydy. Myna eskertkishti sonyng bir belgisine balarsyz...

Qansha quanyshty saltanatta túr­ghan­men osynday oilardan song kózge jas irkildi...

Eskertkishting etegine alqyzyl gýl shoqtary qoyylyp, jiyn taraghan song Tarazdan birge kelgen serigim - «Shymyr ata» qoghamdyq qorynyng jetekshisi Onlasyn Esirkepov ekeumiz Mәskeudi biraz aralaugha bekindik te, jayau ayan­da­dyq. Biraq, kóshedegi kórinis kónildi alandata almady. Álgindegi әserden aryla almadym. Túrar agha turaly oidy oy qualady...

Myna biz kele jatqan kóshemen de ol kisi on jyl boyy mashinamen de, jayau da talay-talay jýrgen shyghar-au. Biraq, biz qúsap alansyz, enjarlau kýide emes, kýndelikti kýrdeli tirlikting aujayyn oilaumen de, alystaghy zamananyng zәii­li­ne oray bolashaghy búldyrlau bop túrghan el-júr­tyn saghynumen, sonyng qamyn jeumen jýrgen bolar-au, sirә. Ásirese, 36-shy jyly. Keyin «Stalindik» degen ataugha ie bolghan SSSR konstiy­tu­siya­synyng jobasy qaralyp jatqan tús. Ol boy­ynsha odaqtas respublika bolu ýshin halqynyng keminde jartysy jergilikti últ jәne aumaghy bir shet­elmen shektes boluy shart. Al, onyng Qazaq­stany bolsa, Resey qúramyndaghy avtonomiyalyq respublika. 32-33-shi jyldary qyrghyngha úshyra­ghan qazaghynyng sany jalpy halyqtyng jartysy túrmaq, ýshten birine de jetpeydi... Sonda shartqa sәikes avtonomiya bop Resey qolastynda qala bermek pe? Osy súraq Túrekenning janyn otqa salmady deymisin? Ózi órtenip ketse de el degende eshkimnen taysalmaytyn ol qazaqtyng sanyn ózi basqarghan biylikting qylmystyq jolmen qoldan azaytqanyn Stalinning betine aityp, Qazaqstan­nyng odaqtas respublika boluyn talap etken shyghar-au qaytse de... Al, endi sonda, 1936 jylghy 5 jeltoqsanda qabyldanghan konstitusiya boyyn­sha odaqtas respublika mәrtebesin almasaq, 1991-ding jeltoqsanynda SSSR kýiregende tәuelsiz el bolar ma edik, bolmas pa edik? Bauyrlas, tamyr­las Tatarstan, Bashqúrtstan, Yakutiya siyaqty Reseyding qolastynda qala berer me edik, qayter edik? Bir qalsan, alpauyt imperiya ólse de qazy­naly Qazaqstannan aiyrylar ma edi?! Bizdi Túrekeng zamanyn­daghy úrymtal tústa Qúdayymyz saqtaghan eken. Tәube, tәube...

Osynday oy jetegimen Qyzyl alangha da kep qalyppyz. Mine, Leninning mazary, úshar basyn­daghy búrynghy eki basty jyrt­qysh qúsyn úshy­ryp týsirip, ornyna Stalin qyzyl rubinnen or­nattyrghan bes júldyzy bar Spas múnarasy, qyp-qyzyl biyik qamal-qabyrgha... Bәri bayaghydan tanys. Tipti, bala kezde asa bir ystyq yqylaspen dәp­terge suretin de salatynbyz. Sóitsek... sóitsek, múndaghylardyng bizge degen jýregi ystyq emes, múzday suyq eken ghoy. 86-nyng jeltoqsanynda myna alannyng ar jaghyn­daghy patsha sarayynan, Gorbachevtyng auzy­nan shyqqan búiryq Almaty alanyndaghy myndaghan qazaq jastarynyng qanyn tókkeni de este. Alayda Kremliden tuyndaghan so­dyr­lyq jastarymyzdy jaypaghanymen, jana zamannyn, Euraziyanyng birtalay eline azattyq syilar zamannyng bosanar aldyn­daghy ghasyr tolghaghyn, qiyn tolghaghyn toqtata alghan joq...

Qanghyr-gýngir. Asa tanys, ótken zaman­dy eske týsirer ýn. Spas múnarasyndaghy saghat 12-ni kórsetip túr eken. Aytpaqshy, myna imperiyanyng basty saghaty bizding Jeltoqsanymyzdan keyin dәl bes jyl ótkende SSSR-ding basty saghaty retinde songhy ret soghatynyn bildi me eken? Áy, qaydan. Jansyz temir ghoy...

- Qonaqýige qaytayyq ta, - dedi Onlasyn.

- IYә, qaytayyq, - dedim men saghatqa qarap túryp onymen qoshtasqanday...

ASTANADA ASQAQTAGhAN SEZIM

Aynalayyn Astanama әrdayym quanyp kelem. Pende bolghan song kónilge ara-túra týsip túratyn qayau, kirbing deytindering jayyna qalyp, myna jaryq dýniyening bar shúghylasy maghan qúiyl­ghanday, bar jaqsylyghy maghan búiyrghanday ózimshe bir rahat hal keshem. Sonday halde Esilding ong jaghasyn da, sol jaghasyn da jalghyz ózim jayau kezgendi únatamyn. Kórem degenindi kóresin, oilayyn degenindi oilaysyn. Eshkim bóget jasamaydy. Al, Astanada kóretin nәrse de, kórip alyp, oigha týsiretin jaylar da, o-o, óte kóp. Aspanmen talasqan, arhiytekturalyq pishini әrtýrli, әrqily nysandaghy ýiler, Bәiterek, Han shatyr, Tәuelsizdik, Beybitshilik jәne kelisim, Sport saraylary, stadion, konsert zaly, Ministrlikter ýii, Parlamentting qos palatasynyng ghimarattary... qaysy birin aitarsyn, qiyaldaugha ghana bolatynday ghajayyptar. Ken-keng kósheler, gýlzarlar, búrqaqty alandar. Esil jaghasyndaghy anau tóbede jelbiregen kók tuymyz kóz salghannyng kónilin ósirip, mәrtebesin kóterip әketkendey. Mәrtebe demekshi, asa sәuletti Aq Orda Elbasynyng qyzmet orny ghana emes, memleketimizding әlem aldynda mereyin asyrar orny bólek ghimarat qoy. Jarq-júrq etken núrly qalanyng týni qanday kórikti!

Osynyng bәrin kórgen sayyn tanday qaghasyn. Tandana túryp ótken bir jaylardy eske týsiresin... 1994 jylghy 6 shildede Núrsúltan Ábishúly Jogharghy Keneske kelip, astanany Aqmolagha kóshiru jóninde mәsele qoyghanda, tipti erin bauyryna alyp tulaghan әriptesterimiz de bolyp edi-au. Endi býginde sol azamattar Aladdinning siqyrly shamynyng qúdiretimen ainalasy onshaqty jylda ornaghanday myna ghajayyp qalany kórgende ne der eken, ә?.. Ras, olardyng birqatary býginde myna dýniyede joq, keybiri alys-jaqyn shetelge asyp ketipti. Al, barlary Preziydent Nazarbaevtyng keleshekti tym alystan kóre biletin jәne sol keleshekting basty baghdarlaryn aiqyn belgiley alatyn qasiyeti bar ekenine eriksiz tәnti bolghan shyghar-au qalayda.

Sonda eshqanday Aladdinning shamynsyz-aq búryn әlem tarihynda bolyp kórmegen tezdikpen qúrylysyna osy zamanghy eng ozyq tehnologiya men materialdar qoldanylghan asa súlu shahar salghan qanday qúpiya qúdiret? Ol, әriyne, tuyn Núrsúltan Nazarbaev kótergen úly mәrtebeli Tәuelsizdik! Astana - sonyng perzenti, sonyng mәngilik alyp ta ajarly eskertkishi.

Oydy osyghan tiregende eske týsedi: sonau kenestik kezende Almatyda Arasan monshasy, «Qazaqstan» meymanhanasy, respublikalyq mú­ra­jay salynghanda odaqtyq basylymdar Diymekeng jaryqtyqty jappay synap, «Respublikagha mún­daylardyng keregi ne edi?! Búl - astamshylyq» dep úlarday shulaghany da este. Búl tәueldiliktin, bodandyqtyng túsy edi.

Endi, mine, tútas Astana saldyq. Búl endi eki jarym ghasyr arman etken, sol ýshin qan da tókken, ter de tókken, azapty joldan ótip jetken eng qymbat qúndylyghymyz - Tәuelsizdigimizding arqasy!

Tәuelsizdik! 1991 jyldyng 16 jeltoqsanynda Jogharghy Kenesting sessiyasynda el tәuelsizdigi saltanatpen jariya etilgende myna dýniyege qayta tughanday bolghan joq pa edik bәrimiz de. Ghasyr, tarih tolghatyp eling dýniyege mýlde jana túrpatta, endigi jerde bir Qúdaydan ózgege qúl bolmay­tynday keyipte kelip jatsa, onyng әrbir azamaty ózin de solay sezinbegende qaytushy edi. IYә, biz, býkil qazaq, Tәuelsizdigimizdi kózimizge quanysh jasy ýiirile túryp qabyldadyq, qarsy aldyq. Eger jeke adamnyn, kýlli halyqtyng jadynda eshqashan, eshqanday jaghdayda da úmytylmaytyn jalghyz-aq sәt bolatyn bolsa, onda ol biz ýshin, sóz joq, Tәuelsizdik jariyalanghan sәt bolary kýmәnsiz.

Osynau otandastarymyz ýshin eng qasterli oqighadan keyin bes kýn ótkende men Dimash aghagha, Qonaevqa sәlem beru ýshin ýiine bardym. Aqsaqalymyz óte kónildi eken. Óni de jasaryp ketkendey jarqyraydy. Bir-birimizdi Tәuelsizdik­pen qúttyqtap, qúshaqtastyq.

- Búl kópten kónilde jýrgen arman edi ghoy, inim! Qúdaygha shýkir, orayy kelip oryndaldy, - dep Diymekeng az-kem oilanyp baryp sózin jalghady. - Ras, alghashqy kezde onay bolmas. Ýzilip jatqan ekonomikalyq baylanystar orasan qiynshylyqtar tughyzbay qoymaydy. Onyng ýstine derbes memleketting býkil instituttaryn qúru, onyng ishki, syrtqy strategiyalyq baghyt-baghdaryn aiqyndau da jenil-jelpi sharua emes... Áytse de men Qazaqstannyng keleshegine qatty senem. Ol resursqa bay, basqa da potensialy zor. Basqalargha qaraghanda biz bastapqy kýrdeli kezennen jenildeu ótemiz...

IYә, Dimash agha aitqanday, kýrdeli kezende kóp nәrse kýrmeuge mýlde kelmeytindey halde edi. Kenestik dәuirding keyingi jyldaryn jalap-júqtaghan daghdarystyng jalmauyz keypi adam shoshyrlyqtay edi. Onyng órshimese, dendelip des berer týri joq bolatyn. Sayasy tәuelsizdikke quanghan halyq kýndelikti tirlikte toryghatynday jaghdayda jýrip bir ghana Azamatyna ýmit artty. Ol - tarih sahnasyna tabighy talantymen jar­qyl­day shyqqan, halyqtyng óz perzenti Núrsúltan Nazarbaev edi. Tәuelsizdik alghannan keyin kó­ge­ruge tiyis kósege tek Nazarbaevtyng basshyly­ghy­men ghana kógeredi dep bildi halyq. Qúday ja­ry­l­qap janylmapty. Janylmaudyng dәleli Tәuel­siz­dik alynghannan keyin eki aptadan song kelgen 1992 jyldyng alghashqy kýnderinde-aq kórine bastady.

6 qantar. Preziydent Nazarbaevtyng tóragha­ly­ghymen Qazaqstan Respublikasy Konstitu­siya­synyng jobasy talqylandy. Maqsat - әlemning saya­sy kartasyna jana ghana engen elding demo­kra­tiyalyq, qúqyqtyq, zayyrly memleket retindegi býkil bolmysyn zanmen bekitu.

10 qantar. Preziydent Jarlyghymen Qazaq­stannyng ishki әskerleri qúryldy. Maqsat - jas memleketti týrli qauip-qaterden qorghau.

27 qantar. Óskemende qazaqstandyq túnghysh altyn qúimasy qorytylyp shygharyldy. Maqsat - elding ózining altyn-valuta qoryn jasaqtau.

30 qantar. Qazaqstan Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymyna mýshe boldy. Maqsat - ózimizding jәne әlemning qauipsizdigine ýles qosu.

1-3 aqpan. Preziydent Nazarbaev Davos fo­rumyna qatysty. Maqsat - dýniyejýzi damyghan elderimen ekonomikalyq baylanys ornatu.

3 nauryz. Qazaqstan Birikken Últtar Úiy­myna mýshelikke ótti. Maqsat - adamzat qauymdastyghynda óz ornyn alu.

21 nauryz. Preziydent Nazarbaev barlyq otandastaryn tәuelsizdik jaghdayynda túnghysh toylanatyn Nauryz merekesimen qúttyqtady. Maqsat - qazaqtyng ruhyn kóterip, ata-baba dәs­týrin jalghastyru.

7 mamyr. Preziydent Nazarbaev Qazaqstannyng óz Qaruly Kýshterin qúrugha Jarlyq berdi. Maqsat - Qazaqstangha berik qalqan ornatu.

29-30 qyrkýiek. Qazaqtyng dýniyejýzilik tún­ghysh qúryltayy ótkizildi. Maqsat - býkil әlem­degi qandastarymyzben tyghyz baylanys ornatu jәne olardyng Otanymyzgha oraluyna yqpal jasau...

Mine, búlar qazirge deyingi jiyrma jylda tәuelsiz Qazaqstan jýrip ótken núrly joldyn, atqarylar úly isterding alghashqy bastamasy ghana edi. Al, danyshpan Abay atamyzdyng jaqsyny isti bastaghanynan tany deytin qaghidattyq pikiri bar ghoy. Osyghan saysaq, Tәuelsizdigimizding de, eldigi­mizding de tiregi bop kele jatqan Elbasymyzdy terenirek tany týskendey bolamyz. Osynau eldik qana emes, әlemdik dengeydegi qayratkerdin, ay mandayly Azamatymyzdyng danalyghyna sýisine tandanbasqa laj joq. Jәne olay etetin biz ghana ma... Nazarbaev fenomenin tolyghyraq tanu, týsinu ýshin әrbir qazaqstandyq óz-ózine: «Keshe kim edik, býgin kimbiz?» degen bir ghana súraq qoyyp, soghan meylinshe әdil, adal jauap izdegeni jón bolar-au. Osy súraqty anda-sanda ózime qoyghanda, mening esime ylghy da 96-shy jyly jazda Niu-Yorktyng Kennedy әuejayynda kezdeysoq kezdestirip, az-kem әngimelesken egdeleu amerikandyq týse beredi. Álgi kisi súraghan song jónimdi aitqanymda, Qazaqstan degen elding de bar ekenin, «bar» degenimde onyng Jer planetasynyng qay tarapynda ekenin bilmey-aq qoyghany. Ol tandandy, men namystandym...

Qúdaygha shýkir, endi bizding eldi qayda da bolsyn bilmeytin kózi ashyq, kónili oyau adam joq ta shyghar. Ol nenin, kimning arqasy? Tәuelsiz­dik­tin, tәuelsiz ekonomikalyq, sayasi, mәdeny qa­tynastarymyzdyng arqasy. Solardy meylinshe biliktilikpen, zamanauy iykemdilikpen ornyqtyryp, eng әueli Qazaqstannyng mәngilik mýddesimen sәikestikte jýrgizip otyrghan Elbasynyng arqasy ekeni aidan anyq. Sonday kóregendikting nәtiy­je­sinde osy 20 jylgha ghasyrlar jýgin artumen qatar, qanshama syn-synaqtardan aman óttik. Eng bastysy - el ishinde túraqtylyq, bereke-birlik saqtaldy. Ekonomikalyq ong sayasattyng jәne Nazarbaevtyng Últtyq qor jasaqtau jónindegi kóregendigining arqasynda әlemning әleuetti degen ejelgi elderining talayyn әlsiretip ketken, tipti keybirin defoltqa jetkizgen qarjylyq daghdarys­tan da esen-sau óttik. Osynyng bәri Qazaqstan bedelin kóterip, әlemdik sayasy biyikterge shyghardy. EQYÚ-gha tóraghalyq etip, onyng Sammiytin jәne basqa kóptegen halyqaralyq forumdar ótkizu, keyde tipti Astanany әlemning ruhany ortalyghy degen sózding shyghyp jatuy da zor bedelding bederli kórinisi ekeni haq...

...Býginde oilap otyrsam, HH ghasyrdyng tolghaghynan tuyp, HHI ghasyrdyng basynda bekemdelgen tәuelsizdigimizding әu basta jariyalanghan sәtinde de, tipti songhy Jogharghy Keneste, túnghysh Parlamentte deputat retinde jeti jýzge tarta Qazaqstan zandaryn qabyldaugha atsalysyp jýrgenimde de ainalasy jiyrma-aq jylda elimizde osynday keremetter jasalatynyna senbeppin. Endi sol eskirgen senimsizdikti janadan tughan asqaq sezim, elime qatysty maqtanysh sezim serpip, seyiltip, joyyp jiberip otyr. Tәube!

*  *  *

Ýstel basynda baghanadan beri segiz jasar nemerem Ibrahim birese terezege, birese aldyn­da­ghy dәpterge qarap qoyyp birdeme jazyp otyrghan. Zer salsam - terezeden Qazaqstannyng simvo­liy­ka­sy ispettes Bәiterek kórinedi eken. Al, dәpterge týrli týsti qaryndashpen sol beynelenipti. «Aynalayyn, Qazaqstanymyz da, Bәiteregimiz de, sen de - bәring de aman bolyndar»! dedim ishtey...

Arghynbay BEKBOSYN, Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen qyzmetkeri, Jambyl oblysynyng qúrmetti azamaty.

Taraz.