Biylikke qabiletsiz adamdardy tartu – qylmys!
13-shildede Qazaqstan kýntizbesinde jana qaraly data payda boldy. Búl kýn koviyd-19 jәne eki jaqty pnevmoniyadan qaytys bolghandardy aza tútu kýni dep jariyalandy. Dýnie jýzi zardap shegip otyrghan búl aurudan adam shyghyny jóninen Qazaqstan, ókinishke oray, alghashqy oryndardy iyelenip otyr.
Búl qasiret pen sharasyzdyqtyng sebebi nede? Memlekettik basqaru jýiesi ne sebepti әlsizdik tanytyp otyr? Nege Qazaqstan halqy qayghy jútyp otyrghanda aspanda ot shashu atylady? Halqtyng mún-múqtajyn oilaudyng ornyna «nomenklatura» nege tek óz qaltasyn oilaydy? Biylik nege halyqqa raqymsyz? Olardy bireuler keri dualap tastaghan ba, әlde búl adamnyng boyyna tua bitetin qasiyet pe? Nege búlay degen súraq tónireginde tarihy túrghydan biraz oy tolghatyp kóreyik.
Tariyhqa kóz jýgirtsek búl qúbylystyng qoghamda oryn aluy zandylyq. Onyng tarihy alghy sharttary men sebep-saldary da bar eken.
Birinshi kezekte adamnyng emes, jýiening mýddesin joghary qong, halyqty kenedey qyru Stalindik sosializm «modelinin» ýlgisi. Sol jýiening «atavizmderi» qoghamnyng derti retinde aramyzda keninen taralyp ketip býgingi biylik ókilderinining boyynan kórinis tabuda. Sol ýshin de QR Preziydenti Q-J.K.Toqaev ókimet pen әrtýrli sala basshylaryna qatang týrde eskertu jasauy beker emes.
Qazaqstan kenestik-totalitarlyq jýieden eng sonynan shyghyp tәuelsizdik jariyalaghanymen totalitarlyq-qúldyq sanadan, «kenestik» oilau jýiesinen aryla almadyq. Totalitarlyq-kenestik sana men psihologiya sonau 1991jyly 16-jeltoqsannyng ar jaghynda qalyp qoyghan joq. Ol bizding my qyrtysymyzdyng arasynda bizben birge úshinshi mynjyldyqqa qadam basty.
Mine, sodan beri elimizdi shiyrek ghasyr boyy «kemeldengen sosialiyzimnin» nebir asqynghan aurulary jaylap otyr. Ol qanday aurlar deysiz be? «Ochkovtiratelistvo» (kóz boyaushylyq), «pripiska», ótirik aitu, bastama kóteruge qabiletsizdik (bez innisiativnosti). Sen tek oryndaushysyn. Jauapty adamdar basqa, jogharyda otyrady degen shendilerding nemkettilik psihologiyasy.
Al, dertting eng asqynghan týri – imansyzdyq. Qúdaydan bezgen qoghamda adamgha degen meyrim eshqashan da bolmaydy.
Biz zayyrly memleketpiz, Biz din men memleketti aiyrdyq. Biraq zayyrly memleket degen sóz imansyz bolmauy kerek qoy.
Qansha jospar, baghdarlama qabyldap jatyrmyz. Biraq, bizding ókimet adamdarynyng eshqaysysynyng auzynan «Alla jar bolsyn!», «Qúday qalasa» degen bir sózdi estimedik. Nege?
Kóp jaghdayda biz zayyrly memleket retinde AQSh-ty mysalgha alamyz. Biraq, AQSh-tyng kez kelgen preziydenti, senatory , gubernatory óz sózin «iya, Qúday! Amerikany saqtay kór (Boje hrany Ameriku!)» degen sózdermen ayaqtaydy.
Onyng qasynda bizding basshylar ateyistik qoghamnan shyqqandyghy ma Qúdaydan da, saytannan da qorqpaydy.
90-jyldary biylikke osy aurulardy boyyna sinirgen keshegi kenestik-partiya nomenklaturasy men komsomol t.b. qúrlymdarda qyzmet etken adamdar keldi. Olardy jappay jamandamay-aq qoyayyq. Biraq KSRO-nyng barlyq salasynda derlik kórinis alghan jappay jýielik daghdarysqa boyyn ýiretip alghan olar naryqtyq qatynastar men demokratiyalyq qogham qúru mәselesin dúrys sheshude qabiletsiz boldy. Áriyne, 90-jyldary әdil biylikke sengen halyqtyng sanasy da mýlde basqa bolatyn.
Kenes dәuirinde tuyp sol jýiede ómir sýrgen qazir orta jastaghy ókimet shendileri halyqtyng әl-auqatyn, túrmysyn jaqsartu ýshin bastama kóterudi bylay qoyghanda, oqtyn-oqtyn ózderin әli de kenestik iydeologiyadan aryla almay otyrghanyn bayqatyp qoyady.
Mysaly, 2018 jyly bizding qoghamda VLKSM-ning 100 jyldyghy dýrkiretip konsert berumen atalyp ótti. Lenin men kommunistik iydeologiya bayaghyda qúrdymgha ketken kezde onyng komsomol siyaqty elesin saghynyp, soghan toy toylauymyzgha jol bolsyn... Áriyne, bireuler onda túrghan ne bar? Ol da tarihy sana! – deui mýmkin. Mәsele mynada, keshegi azamat soghysy jyldarynda azyq-týlik salghyrtyn jýrgizgen de, újymdastyru kezinde bay-kulakty tap retinde joyyp, kәmpeskege úshyratqan da, kýshtep otryqshylandyrudy jýrgizgen de sol komsomoldar bolatyn. Talay jazyqsyz elding qany men kóz jasyn arqalaghan da solar.
Toy toylaghysy kelse, sol 2017 jyly Alash qozghalysy men Alash-Orda ókimetining de 100 jyldyghy boldy. Ony nege toylamady? Alash ziyalylary túraly tyrs etken dybys ta shyqqan joq qoy.
Qazaq AQSR-i qúryluynyng da 100 jyldyghy jayyna qaldy. Men biletinim tek «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy osy tarihy datagha arnap tós belgi jasap shygharyp, qoghamdyq ómirde belsendilik tanytqan azamattargha ýlestirgen bolatyn.
Aytpaqshy kenes zamanynda VLKSM degen qysqartylghan ataudy beyresmy týrde qalay audaratynyn bilesiz be «Vozimy Lapatu Kopay Sebe Mogilu».
Kenes ýkimetin qansha jerden halyqtyng ýkimeti dep dәriptese de, kenestik partokratiya (partiynaya elita) halyqtan bayaghyda-aq qol ýzip, alshaqtap ketken. «Halyq pen partiya birtútas!» dep qansha úrandasa da Kenestik biylik pen kompartiyanyng halyqtyng mýddesimen janaspaghanyn 1959 jyly Temirtau men 1962 jylghy Novocherkask qyrghyndarynan, 1986 jylghy Almatydaghy Jeltoqsan oqighalasynan bayqaugha bolady. Al, osydan keyin sol kezdegi «partakrattardyn» shiynelinen shyqqan qazirgi biylik ókilderining óz halqyna nege meyirimsiz dep tandanugha bola ma? Qazirgi kezde ókimet qyzmetine taghayyndalyp jatqandargha qarasanyz sol «nomenklaturanyn» ýrim bútaqtary. Bireu de el sýisinerlik isimen, ne ataly sózimen este qalmaghan. Ishin-ara qoldan is keletinderdi, memleketshil degen azamattardy sausaqpen sanap shyghugha bolady.
Biylikke qabiletsiz adamdardy tartu – qylmys!
Memlekettik kadr mәselesinde qazirgi ústanym boyynsha biylikke talantty adamdardy taru jәne basqaruda komandalyq sipat boluy tiyis. Negizinen iydeya jaman emes. Biylik basynda daryndy adamdardyng komandasy bolghanyna eshkim de qarsy bolmas. Biraq biylikte «daryndy» degen sóz әr-aluan mәnge ie bop ketui mýmkin. Qay jaghynan daryndy?
Mysaly, Qazaqstanda «Bolashaq» baghdarlamasymen shetelderden oqu bitirip kelgen jas mamandar arasynda jemqorlyq boyynsha aiyptalyp qylmystyq jauapkershilikke tardylghandardyng sany az emes. Endi sol «Bolashaqpen» oqyp kelgen jas mamandargha para aludy, qyzmet babyn jeke basynyng mýddesi ýshin paydalanudy Garvardtan ýiretip jibermegen shyghar?
Al komandalyq basqaru, Qúdaygha shýkir, bizde bar. Auyl, audan, oblys, qala әkimshiligi óz komandasymen kelip qalay «basqaryp» ketetinin kórip te jýrmiz. Qazir jemqorlyqpen әshkere bolmaghan әkim orynbasarlary joq «komanda» da qalmaghan shyghar?
Komandalyq basqaru – jemqorlyqtyng negizi.
Jalpy, Qazaqstanda jemqorlyqtyng tabighaty qanday?
KSRO kezinde de jemqorlyq boldy, biraq qazirgidey ashyq týrde emes, jasyryn týrde bolghany agha buyngha ayan. Ol kezde tovar da tapshy, qyzmet kórsetu salasy mýlde joq kezde «para» kez kelgen isti jyljytudyng qúralyna ainaldy.
1992-jyly Qazaqstan josparly ekonomikadan naryqtyq qatynastargha kóshken kezde reformalar qoghamdy-sayasy jәne ekonomikalyq ómirding barlyq tústaryn qamtydy. Mine, jemqorlyqtyng kókesi sol kezde bastaldy.
Naryqtyq qatynastardyng ne ekni turaly әli eshkimning habary joq kezede qazaq gazetteri birinshi betike «Naryq bolsa – qaryq bolamyz!» dep kenestik әdet boyynsha úrandata jarysyp ketti.
70 jyl ómir sýrgen Kenestik jýieden mýlde ózgeshe, jana qogham qúru kzinde reformalardyng týpki maqsat-mindetterin, qoghamdyq qúrylystyng qanday bolu kerektigin týsinip boljap úqqan adam kemde kem edi. Biraq, naryq pen demokratiyalyq damu jaghynan órkeniyeti kósh ilgeri ketken elderding núsqauy boyysha sapaly ózgeristerge qol jetkizu ýshin, sheteldik investisiyalardy tartu ýshin Qazaqstan myna talaptargha say bolu kerek edi: birinshiden, ókimetting tehnokrattyghy; ekinshiden, qoghamnyng jana demokratiyalyq ýrdisterge ashyqtyghy; ýshinshiden, jana tehnologiyalar men janashyldyqqa jol ashu; tórtinshiden, bәsekelik ortany qalyptastyru. Al, eng bastysy besinshi talap bolatyn. Ol – qoghamda jemqorlyqtyng jayyluyna jol bermeu.
Búl jóninen dýnie jýzilik qauymdastyqta biraz tәjiriybe jinalghan bolatyn. 1960-jyly Afrikada otarlyq búghaudan bosaghan 17 jana memleket payda boldy. Sondyqtan da osy jyl «Afrika jyly» dep jariyalandy. Býkil әlem tәuelsizdik alghan sol elderge jabylyp kórsetken kómekting sommasy migha qonbaytyn san bolatyn. Alayda, janaghy elderde jemqorlyqtyng jayyluynan býkil qarjy qúmgha singen suday joq bop ketti.
Sodan týigenimiz: jemqorlyq jaylaghan elding bolashaghy joq.
Álem elderi jýrip ótken damu jolymen Qazaqstan da jýrip keledi. Biraq ózgelerge qaraghanda bizding eshkimge úqsamaytyn ózindik damu jolymyz bar. Ol – bizding sanamyz! Biz әli de dәstýrli agrarlyq sanadan (feodaldyq, rulyq) shygha almay otyrmyz.
Kenes dәuirinde «Qazaq halqy baqytty. Óitkeni ol Reseyge qosyludyng arqasynda feodalizmnen kapitalizmge soqpay birden sosializmge sekirip ótti», - degen qaghida bolatyn. Soghan әjeptәuir masattanatynbyz. Sóitsek, tarihy damudyng zandylyghyna sәikes kezekti kezenge soqpay attap ketken qogham shala tughan bala siyaqty aurushang bolady eken.
Kapitalizm búl kez-kelgen halyqty últtyq dengeyge jetkizetin qajetti basty sharttardyng biri eken. Últtyng últtyq belgileri tek kaptialistik jýie kezinde qalyptasatyny - zandylyq. Ony pisirip shygharatyn eki nәrse eken: naryqtyq qatynastar men urbanizasiya.
Sonda biz býgin sosializmnen qaytadan kapitalizmge (naryqqa) ótkende qanday sanamen ótip otyrmyz dep oilaysyz? Sol bayaghy dәstýrli agrarlaq sana men otyz jyl boyy aryla almay otyrghan bodandyq sana.
Osydan bizge, әsirese biylik basyndaghylargha «Ruhany janghyru. Qoghamdyq sananyng modernizasiyasy» degen baghdarlama ne ýshin qajet deysiz ghoy?
Naryqtyq reformalardyng barysy, jekeshelendiruding zansyzdyqtary turaly toqtalmay, biz osy kezdegi kapitaldyng alghashqy qory qalay jinalatyny turaly marksizm klassikterining aitqanyna toqtalyp keteyik.
Bizding oiymyzsha, Karl Marks ózining ataqty «Kapital» degen enbegin halyqty revolusiyagha shaqyru ýshin emes, kerisinshe, óz zamanynyng ýstem-tap ókilderine halyqtyng kóteriluine aldyn aludyn, revolusiyany qalay da boldyrmaudyng jolyn núsqady. Alayda, Marksting sayasy ekonomiya ilimderin úrandatyp revolusiya kósemderi men jartylay sauatty, nadan belsendiler kóterip ketti.
Kenestik bolmystan, josparly ekonomikadan shyqqan qogham ýshin naryqtyq qatynastargha kóship, daghdarystan ekonomikany shygharu ýshin әjeptәuir ýlken qarjy qajet. Onyng bir bóligin sheteldik investorlar qúisa, jergilikti burjuaziyanyng da alghashqy qory (kapitaly) jinala bastady. Áriyne, 1992-jyly Qazaqstanda onday qor eshkimge múra retinde de qalghan joq jәne onday qarjysy bar baylar da joq bolatyn.
Sol sebepti K. Marks Birinshi kezende kapitaldyng alghashqy qor bolyp jinaluy qaraqshylyq jolmen jýretindikten ony «qaraqshy kapital» dep atap ketken. Qayran K. Marks búl kezende biylikting zansyzdyqtargha jol beretindigin de, halyqtyng jappay qanaugha jәne tonaugha týsetinin de, oghan ókimetting kóz júmyp meylinshe jaghday jasaytynyn da, ókimet qúramyna alayaqtardyng kirip, tek bas paydasy ýshin zan-josyqtyng bәrin belden basatynyna deyin aityp ketken.
Mýmkin, sodan bolar, qazir ózin «elita» dep jýrgenderding halyq mýddesinen góri óz jaghdayy kóbirek alandatatyny...
Mýmkin, sol sebepten bolar, osynday auru tarap, jappay ólim-jetim kóbeyip jatqanda elge gumanitarlyq kómek retinde kelgen dәri-dәrmek emhanalargha jetpey orta joldan qoldy bolyp, on ese baghasymen qara naryqta satylyp jatqany...
Mýmkin, halyqtyng basyna qiyn-qystau kýn tughanda ókimet kómekke qarjy bóle almay, halyqtan qol jayyp jylu jinatatyny sonyng saldary shyghar...
Mýmkin, halyq biylikke emes, kerisinshe biylik halyqqa, qoghamgha qyzmet etui kerektigi úmytylyp ketkeni sodan bolar...
Biraq, Qúdaygha shýkir, adamdar mәngilik emes!
Marks boyynsha «qaraqshylardan» keyin keletin kelesi buyn – kópester. Olardyng basty maqsaty qaraqshylyq jolmen jinalghan qordy saqtap qalu. Ony ainalymgha qosu. Mine, ekonomika men óndiristing kóteriletini osy tús bolsa kerek. Kópesterding keletin uaqyty bolyp qaldy. Qúday qalasa ol zamandy da kórip qalarmyz. Áytpese Qazaqstandy múnayly el deymiz de 30 jylda bir NPZ salghanymyz joq. Qazaqstannyng keng egin alqaby bar deymiz – bir elevator salynghan joq. Almaty jastar qalasy deymiz – 30 jylda bir jataqhana salynghan joq. Qúdaygha shýkir, tek biyl ghana әl-Faraby atyndaghy QazÚU-da studentterge arnap janadan bir jataqhana salu josparlanyp otyr.
Al, kópesterden keyin keletin ýshinshi buyn – jarylqaushylar (mesenattar).
Jarylqaushylar eldegi aghartu, mәdeniyet, әleumettik qorghau salalaryndaghy barlyq bastamalargha negiz bolady. Oghan mysal retinde Soltýstik Europa elderin keltiruge bolady. Bir revolusiya jasamay-aq olar býgin әleumettik qogham qúryp otyr.
Qyzyq bolghanda sosializmdi qúru ýshin balishebekter siyaqty tap kýresin jýrgizbey-aq qol jetkizuge bolady eken ghoy.
Biraq, Qazaqstanda múnday mesenattar buyny qalyptasyp bolghansha jer betinde qazaq ta qalmay qaluy mýmkin.
Sondyqtan da bizge ókimet kommunistik iydeologiya nasihattaghan «jarqyn bolashaqty» emes, tap qazirgi uaqytta halyqqa layyqty ómir sýru dengeyin qamtamasyz etu kerek.
Adam siyaqty biylik te qartayady. Qartayghan adam bala siyaqty maqtaghandy, erkeletkendi únatady. Biraq qazir erkeleytin zaman emes. Biylikke de jana qan qúiyluy kerek. Áytpese 30 jyldan beri bizdi biylik KSRO-nyng «qart politburosynyn» kebin kiyip otyr.
Sondyqtan da ókimet qúramyna qazir qolynan is keletin, qabiletti, bastamashyl azamattar kelui tiyis. Olardy súryptaghanda olardyng tek tehnokrattyq qasiyetine qarau jetkiliksiz. Bizde esep-qisap shygharatyn, tehnikalyq búiymdardyng qyzmeti men sharuashylyq mәselelerdi jaqsy mengergen kadrlar barshylyq. Qazir bizge eng aldymen memleketshil azamattar jetispeydi. Eng aldymen óz qara basy men úyalastarynyng mýddesin emes últtyng mýddesin, memleketting mýddesin birinshi oryngha qoyatyn azamattar kerek. Qatelesse de últtyn, halyqtyn, memleketting mýddesi ýshin qatelesetin azamattar jetispeydi.
Arman Júmadil
Abai.kz