Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3482 0 pikir 30 Qarasha, 2011 saghat 04:53

Quandyq Shamahayúly. Soqyr senimning búghauy da berik

Qayran esil er Súltanmahmúd Torayghyrov «qaranghy qazaq tórine órmelep shyghyp kýn bolamyn» - dep aitsa aitqanday-aq dersin.  «Qaranghy adamdardyn» tezarada agharyp ketetindigine Geraklit te asa senbegen. Geraklit syndy eshkimge bet qaratpaytyn tentekting ózi nadandargha tótep bere almaghan song taudyng biyigine qaray jol tartqan ghoy. Biraq, ózin ortadan tym qashyqta oqshaulap tastady. Al, halyqtyng bel ortasynda bolyp, olardy janynday jaqsy kórip, ózining bar әleueti men qabiletin kópting iygiligine arnaghan ghúlamalar da tarihta barshylyq. Solardyng biri - danyshpan Empedokl edi.

Ol da óz kezeginde aqsýiekter әuletinde tuyp-ósti. Onyng atasy Sisilliyadaghy Akragant qalasyn basqarghan. Esh ókinbesten patsha taghynan óz erkimen bas tartqandyghymen aqyldylyq tanytyp, ainalasynyng qúrmetine bólengen basshy edi. Empedokl de milarynyng azdyghyna qaramay múryndaryn shýiirip, manghazadanghan týr kórsetip jýretin baylar men biylikqúmarlardyng has jauyna ainalghan adam. Ol әrdayym azat azamattardyng teng eriktiligi ýshin kýresti. Onyng peshenesine Akragant qalasynda halyqtyng ýkimet biyligin qolgha alularyn kóru jazylghan eken. Halyq biyligin әldebir toghyshar topastyng paydalanyp ketpeui ýshin ol baryn saldy. Kóp jinalghan jerde ózderin kórsetip qalghylary kelip, әlderine qaramay tyrashtanatyndardy ol ashy әzil-syqaqpen shenep otyrdy.

Qayran esil er Súltanmahmúd Torayghyrov «qaranghy qazaq tórine órmelep shyghyp kýn bolamyn» - dep aitsa aitqanday-aq dersin.  «Qaranghy adamdardyn» tezarada agharyp ketetindigine Geraklit te asa senbegen. Geraklit syndy eshkimge bet qaratpaytyn tentekting ózi nadandargha tótep bere almaghan song taudyng biyigine qaray jol tartqan ghoy. Biraq, ózin ortadan tym qashyqta oqshaulap tastady. Al, halyqtyng bel ortasynda bolyp, olardy janynday jaqsy kórip, ózining bar әleueti men qabiletin kópting iygiligine arnaghan ghúlamalar da tarihta barshylyq. Solardyng biri - danyshpan Empedokl edi.

Ol da óz kezeginde aqsýiekter әuletinde tuyp-ósti. Onyng atasy Sisilliyadaghy Akragant qalasyn basqarghan. Esh ókinbesten patsha taghynan óz erkimen bas tartqandyghymen aqyldylyq tanytyp, ainalasynyng qúrmetine bólengen basshy edi. Empedokl de milarynyng azdyghyna qaramay múryndaryn shýiirip, manghazadanghan týr kórsetip jýretin baylar men biylikqúmarlardyng has jauyna ainalghan adam. Ol әrdayym azat azamattardyng teng eriktiligi ýshin kýresti. Onyng peshenesine Akragant qalasynda halyqtyng ýkimet biyligin qolgha alularyn kóru jazylghan eken. Halyq biyligin әldebir toghyshar topastyng paydalanyp ketpeui ýshin ol baryn saldy. Kóp jinalghan jerde ózderin kórsetip qalghylary kelip, әlderine qaramay tyrashtanatyndardy ol ashy әzil-syqaqpen shenep otyrdy.

Ol kisining halyq ýshin jan ayamay enbektengeni tipti adam tandanarlyqtay ghajap. Birde Selinunt qalasy manyndaghy ózen bylghanyp, júrt arasynda oba taraydy. Adamdar top-tobymen qynaday qyrylady. Empedokl bir amalyn tabady. Jeke qarajatymen aryq qazdyryp, dariyany alystaghy eki ózenmen qosady. Sonda suy tazaryp, býkil qala ólim qaupinen qútylady. Halyq iygiligi ýshin jasaghan onyng isteri jayynda tarihy derekter kóp. Adamdar ony qatardaghy adamnan góri Jaratushynyng jerdegi ókiline kóbirek úqsatatyn kórinedi. Ony izdegen jandar patsha sarayynan emes, kóbinese halyqtyng qaynaghan ortasynan tabar edi. Onyng basty ereksheligi - ózining telegey teniz bilimin meylinshe, kóp adamgha darytugha tyrysuy bolatyn. «Adamnyng aqyl-oyy ýnemi jana dýniyege kelgende bógeledi» degendi aitqan ol qarapayym jandarmen pikirlesudi, qyzyqtary men qiyndyqtaryn bólisudi, halyqtyng bilim-payymyn keneytudi ózine mindet sanady.

Empedokl ghúlama shyn mәninde, Fales, Anaksimandr, Anaksiymen, Geraklitterding bastaghan isterin jalghastyrushy edi. Ol dýnie әlemin ot, su, topyraq, aua tórt negizgi elementten túrady dep bildi. Osy tórteuining birligi belgili bir zattyng payda boluyna jәne ydyrap qúryp ketuine iytermeleydi dedi. Alayda, esh nәrse týbegeyli qúryp ketpeydi jәne qúr bos kenistikten eshtene payda bolmaydy. Adamnyng ólui men dýniyege kelui degenimiz birigu jәne ydyraudan túratyn ýrdis. Birlikten (edinisa) kóp payda bolady, kópten birtútastyqqa ainalu da bar.

Boyynda shybyn jany barlardyng bәrin jarylqaushy kýn sәulesi, tereng әjimmen beti aighyzdalghan jer ana, kýshi buyrqanyp túrsa da jelsiz kýnde sabyrly da baysaldy teniz, múhittar jaralmaghan dәuir de ótken. Ol tústa bar dýnie ózara jaulasyp jatty. Qysqasy, dýnie ataulynyng ýilesim tappaghan kezeni. Aqyry osy ýilesim barlyghyn formalargha kóshirdi. Salystyrmaly týrde aitqanda, suretshining tabighatty bir sәtte barlyq jan-januarlarymen qosa sala almaytyny sekildi.

Keyin kýn, ai, júldyzdar әlemi, jer shary, teniz, múhittar payda boldy. Tórt zattyng birliginen tiri organizm shyqty. Alghash denesiz bas, iyqsyz qol, mandaysyz kóz әlemdi kezip jýrdi. Sóitip jýrip kezdesti de ózara qosyldy. Alayda, bir soraqysy, eki basty januarlar, adam basty siyrlar, siyr basty adamdar payda boldy. Degenmen, ol tajaldar birtindep joghalyp adam men hayuandar óz ýilesimine qaray oryndaryn tapty...Empidokl osylay dәris oqydy.

Onyng aitqan әngimeleri tyndaghan jandardyng kónilderine dereu qona ketpedi. Dýniyening qalay jaralghanyn týsinu olar ýshin asa auyr edi.  Empidokl bәrin ghylymy túrghydan týsindiruge tyrysty. Barlyq dýnie zandylyqtyng talabymen týpkilikti mikro zattardyng birligining nәtiyjesinde payda boldy degendi týsindirmek boldy. Alayda, ózderi tiri Qúday sanap tabynghan danyshpannyng aitqan sózine adamdar ilana almady. Tipti ol ólgen song talay jyl ótse de úly ústazyn tirige sanaytyndar kóp bolghan eken.  Empidokl ilimining ózi birge jýrip, bite qaynaghan ortasynda da sinbeui, eshqaysyn ilandyra almauy - soqyr senimning búghauy tym berik bolatyndyghyn aighaqtap ketse kerek.

"Abay-aqparat"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1528
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3311
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5957