Álemdik myna indetke qarsy qolymyzdan kelgen em-domnyng bәrin jasarmyz. Nauqasqa shaldyqqan jandardyng sauyghyp ketui ýshin qanday sebep qajet bolsa, sonyng bәrin oryndaugha tyrysarmyz. Biraq mәselening ruhany jaghyn úmytpauymyz kerek. Adamzatqa týsken osynau auyr indet astaryndaghy negizgi mәndi týsinuimiz lәzim. Álemdi dýr silkindirgen tәjtajal virusy әldebireulerding qolymen әdeyi jasaluy mýmkin degen boljam ras bolghan jaghdayda da, biz músylmandar barlyq nәrsening tek Allanyng rúqsatymen ghana jýzege asatyndyghyna kәmil senemiz. Atam qazaqtyng “Qúdaysyz quray da synbaydy” - deytini de mine sondyqtan.

Olay bolsa, indet arqyly Qúday bizden neni týsingenimizdi qalaydy? Adamzattyng basyna ýiirilgen búl qara búlt qaytsek seyiledi? Qay jerden mýlt kettik? Osy jaghyn kóbirek oilanuymyz qajet.

Virustaghy tәj beynesi әrqaysymyzdyng ishimizdegi “men” degen pútymyzdyng kórinisi ispetti. IYә, adamnyng nәpsisin qytyqtaytyn qazirgi jahandanu dәuirinde ishimizdegi “mennin” semirip, isingeni sonshalyq, beynebir tabynatyn qúdaygha ainaldy. Árqaysysymyz óz ishimizde týrli qúdaylardy jasap alyp, soghan qúldyq úrudamyz. Adamnyng ataqqúmarlyghy, ýnemi maqtau izdep, madaq sózdi dәm etetin maqtanshaqtyghy, ózgeni mensinbeytin tәkapparlyghy, kez-kelgen jetistikti iyelenip alatyn menmendigi, ózin shekten tys jaqsy kóretin ózimshildigi, qatesin moyyndamaytyn tonmoyyndyghy, dýnie ýshin dosyn da satyp jiberetin dýniyeqonyzdyghy, kýshtining aldynda býgejektep, mýlәiimsy qalatyn paydakýnemdigi, bәri-bәri ishimizdegi sol bir “Men” degen pútty toyattandyryp, qanaghattandyru ýshin ghana kerek. Adamnyng “meni” pútqa ainalghanda, shynayy jaratushy Qúday úmyt qalady. Allanyng aty tilding úshymen aitylsa da, jýrekten shynayy oryn ala almaydy. Múnday jaghdaydaghy qúlshylyq syrtqy kóriniste Allagha jasalghanymen, shyn mәninde ishtegi “men” degen pútqa arnalady. Olay bolsa, kishkentay kózge kórinbeytin virus aldynda sharasyz kýige týsken pende eng әueli ishindegi “Mendi” tastap “Oghan” kónilin shynayy búruy kerek. Shynayy Qúdaydy tauyp, ózimiz qoldan jasap alghan sansyz jalghan púttardan aryluymyz qajet. Álsizdigimizdi, әljuazdyghymyzdy moyyndap, Qúdaygha shynayy tәube etip, bas iiimiz lәzim.

Aua jetpey jan tapsyrghandardy, demigip sharasyz kýy keshkenderdi kórip bir jútym aua ýshin qolymyzdaghy barymyzdy beruge dayyn ekenimizdi sezindik. Ottegin izdep qanday әbigerge týstik?! Al sol auany bylayghy uaqytta bir sәt ýzbey, tegin berip túrghan Allagha degen alghysymyz ben shýkirimiz qay dengeyde? Oilansaq, tek aua ghana emes, mýltiksiz júmys istep túrghan әrbir aghzamyzdyn, basqa da Allanyng tegin bergen qanshama esepsiz nyghmetinin, sansyz jaqsylyghynyng qadirin bilmey jýrmiz. Al qadirin bilu degenimiz ne? Meninshe ol ghúmyr boyy shynayy týrde Jaratushygha degen alghyspen ómir sýru. Onyng aldynda qaryzdarlyghymyzdy sezinu.

Osy kýnderi talay tanysymyzdan ayaq astynan aiyrylyp qaldyq. “Keshirshi, keshirdim” - dep aitugha nemese basqa jyly sózimizdi arnaugha ýlgere almay ishte qanshama ókinish qaldy. “Átten, búlay kenetten aramyzdan ketetinin bilgenimde, kónilin quantar bir jaqsy is jasap qalar edim au” - dep te kókirek kýrsinedi. Qysqasy, búl indet sanaly adamgha ómirding sholaq, әrbir kónilding qymbat ekenin kórsetti.

Qazaqy músylmandyq dәstýrde jerge janbyr tambay quanshylyq bolghanda, arnayy qúrbandyq shalynyp, tasattyq beriledi. Qúdaygha tәbe etilip, jamaghat kýiinde jalbarynyp tilek tilenedi. Qazirgi indet te solay. Kýnәlarymyzgha tәube etip, Jaratqangha jappay jalbarynatyn uaqyt. “Mendi” tastap, Jaratqangha bet búratyn zaman. Bir-birimizge meyirim kórsetip, ainalamyzgha qol úshyn berip, kómekke jýgiretin sәt!

Ua Rabbymyz, Ózinning qúzyryna barghanda úyalmaytynday myna dýniyede ghúmyr keshudi barshamyzgha nәsip et! Adamzatttyng shekten shyghyp bara jatqan azghyndyghyn keshir! Olargha meyirimindi tógip, raqym ete gór!
Ámiyn!

Qayrat Joldybayúlynyng jazbasy

Abai.kz