So-nau Torghayda jatqan satiriyk-jazushy Seyit aghamen telefon arqyly habarlasqanymyzda, kónil-kýiining әldenege alandauly ekenin anghardyq. Ol kisi otbasynda jayly, shygharmashylyghynda mol mýmkindik jasaghan әulet anasynyng eptep syrqattanyp qalghanyn, soghan kónil alan, jýrek kýpti bolyp jýrgenin aitty. Syrbaz satirikke asyl jar, balalaryna aqylman ana bolghan tәtemizge amandyq tilep, dayyndaghan súraqtarymyzgha jazbasha bolsa da asyqpay jauap beruin ótingen edik. Ángime, әriyne, әdebiiyet, til-tәrbie jayly bolghan son, qalamy jýirik jazushy oqyrman, әsirese,«Týrkistannyn» oqyrmandarymen jýzdesuge tez kelisti. Olay bolsa, jazushyny tyndasaq...

- Seyit agha, әngimemizdi býgingi әdebiyet, mәdeniyet jayynan bastasaq... Tәuelsizdik alghaly da jiyrma jylgha juyqtapty, osy jyldar ishindegi tәuelsiz elding tәuelsiz әdebiyeti turaly oiynyz?

So-nau Torghayda jatqan satiriyk-jazushy Seyit aghamen telefon arqyly habarlasqanymyzda, kónil-kýiining әldenege alandauly ekenin anghardyq. Ol kisi otbasynda jayly, shygharmashylyghynda mol mýmkindik jasaghan әulet anasynyng eptep syrqattanyp qalghanyn, soghan kónil alan, jýrek kýpti bolyp jýrgenin aitty. Syrbaz satirikke asyl jar, balalaryna aqylman ana bolghan tәtemizge amandyq tilep, dayyndaghan súraqtarymyzgha jazbasha bolsa da asyqpay jauap beruin ótingen edik. Ángime, әriyne, әdebiiyet, til-tәrbie jayly bolghan son, qalamy jýirik jazushy oqyrman, әsirese,«Týrkistannyn» oqyrmandarymen jýzdesuge tez kelisti. Olay bolsa, jazushyny tyndasaq...

- Seyit agha, әngimemizdi býgingi әdebiyet, mәdeniyet jayynan bastasaq... Tәuelsizdik alghaly da jiyrma jylgha juyqtapty, osy jyldar ishindegi tәuelsiz elding tәuelsiz әdebiyeti turaly oiynyz?

- Býgingi әdebiyet pen mәdeniyet turaly tek jazushylar ghana emes, býkil ziyaly qauym men oqyrmandar da ýlken oy ýstinde. Nege deseniz, óz tizginin ózi ústaghan el esebinde bizding atalghan salamyz әsirese, alghashqy 6-7 jyl ishinde bәri de qúldyrady. Jýzdegen kitaphana jabyldy. Ondaghy kitaptar dalada shashylyp jatty. Sol әdebiyetti jasaytyn jazushylarymyz tek ózining ghana emes, qajetsiz, qúnsyz dýnie esebinde qalghan әlemdik klassikalyq shygharmalaryn kórgende mýldem abdyrap qaldy. Sóitip kitaptyng qúny, jazushynyng bedeli әbden tómendedi. Múnday jaghdayda ne jazylushy edi, әiteuir jenil - jelpi birdemeler jazylghan boldy. Onyng ózi basylmaydy. Birsypyra jazushylar aqshaly bireulerding esteligin nemese solardyng ózderin kótermelep, kólemin qalyndatyp kitap jazyp berip, kýnin kórdi. Turasyn aitqanda, jazushylar eshkimge kereksiz bolyp qaldy. Jazushylar odaghy da, baspalar da búrynghy abyroy- bedelinen aiyrylyp, qarajatsyz otyrdy. Qysqasy jazushylar ýshin qiyn kezeng tudy. Jazu emes, qalay ómir sýru jayly ghana oilaytyn boldy.

- Osy kezde óziniz qanday kýide boldynyz? Qalay kýn kórdiniz?

- Men jasymnan qiyndyqpen, enbekpen ósken adammyn. Mәdeniyetke de, әdebiyetke de, qol ónerine de, suretshi, qúrylys isine de beyim edim.

Alghashqy qiyndyq kezinde joghary oqu ornynda әdebiyet, mәdeniyet tarihynan leksiya oqydym. Ol kezde últtyq mәdeniyet pen etnografiya mәselesi az zerttelgen edi. Al men búl isti erte qolgha alyp, jinaqtaghanmyn. 1993 jyldan bastap mening etnografiyalyq birneshe jinaqtarym: "Jeti qazyna", "Qazaq halqynyng әdet - ghúryptary" atty kitaptarym jyl sayyn basylyp túrdy. Jәne oghan qalamaqy da alyp túrdym.
- Sóz basyndaghy әdebiyet jayyna qayta oralsaq.

- Sol túralaghan әdebiyet әli de onyp túrghan joq. Ras, azdap qalamaqy bólindi, kitaptarymyz da shygha bastady. Biraq onyng bәri mardymsyz. Jazushy enbegin alyp toymaydy. Oqyrman oqyp toymaydy. Búryn, osydan 30-40 jyl búryn bir kitabymyz shyqsa, ol bizdi birneshe jyl asyraugha jetetin edi. Ras, qazir belgili qalamgerlerimizding 5-10 tomdyq tandamalary shygharylyp jatyr. Biraq tirajy әri ketse 1-2 myng DANA ghana. Búl basqany qoyghanda kitaphanalargha jetpeydi, ne oqyrmandargha jetpeydi. Oqyrmandar qolyna tiymegen kitapty bar dep aitu QIYN.

Men óz basym әdebiyet joq dep aita almaymyn. Halyq bar jerde әdebiyet bar. Oqyrman qauym bar. Biraq oqyrman qauymnyng negizi - әli de sol agha buyn ókilderimizde túr. Ádebiyetti izdeytin de, pikir aitatyn da solar. Qazir kópshilik: "jastar kitap oqymaydy" degendi kóp aitady. Halyq jay aitpaydy, men oghan tolyq qosylamyn. Jastardyng kóbi kitapqa qaramaydy. Búl jazushy, aqyn joq degen sóz emes. E.Ashyqbaev, Iran-Ghayyp, S.Aqsúnqarúly, T.Ahmetjan, Aday Sabyr, M.Qojahmetova, S.Túrghynbekov shygharmalary qanday. Kәkimbek, Ghabbastar әli siltep keledi. M.Maghauiyn, G.Beliger shygharmalaryn júrt izdep oqidy. Osy jerde taghy da ashyna aitatyn bir sózding reti kelip túr. Jazushylardyng enbegi elenip, memleket qamqorlyqqa alyp jatyr ma? Biylikting 5-6 jazushyny jarylqaghany jazushy qauymyn kóterip tastaghany emes. Kerisinshe, bizding memleketimiz ótken jyly әdebiyetimizdi túqyrtyp, jazushylardyng bedelin taghy da qatty týsirdi. N.Aytúly, S.Aqsúnqarúly siyaqty bәigeden ozyp kelgen tamasha aqyndarymyzdy tobyqtan qaghyp qúlatty. Olargha Memlekettik syilyq berilmedi. Jazushylar qauymy jerge qarap qaldy. Ózderiniz aitynyzdarshy, qazaq әdebiyetining tarihynda Memlekettik syilyq berilmey qalghan kez boldy ma? Bolghan joq. Tipti bizding qalamgerler Lenindik, Memlekettik, әlemdik bedeldi syilyqtar alghan joq pa?! Qazaq әdebiyetining bedeli joghary emes pe edi!

Al, egemendik alghan kezde mynaday úyalatyn jaygha tap boldyq. Búl atalghan 1- 2 aqyn ghana emes, M.Áuezov, S.Múqanov, Gh.Mýsirepov bastaghan saliqaly qazaq әdebiyetining shekesine tiygen soqqy boldy. Búl sózim biylikke jaqpas, biraq aqiqatty aitu mening azamattyq paryzym. Bәrin ait ta birin ait, eng qiyny kitaptardyng jetispeushiligi jazushylarymyzdyng enbegining baghalanbauy halqymyzdy ruhany ashtyqqa úshyratuda. Taghy da aitamyn әdebiyetimizge memlekettik qamqorlyq bolmay, kitaptar men gazet - jurnaldarymyzdyng tirajy óspey, aramshóptey qaptap ketken ziyandy - ziyansyz orys әdebiyetteri azaymay, óz tilimiz órkendemey ilgeri basa almaymyz.

- Degenmen, songhy 5-6 jyl ishinde sizding "Qazaq halqynyng salt- týrleri", "Qazaq halqynyng túrmysy men mәdeniyeti", "Qazaqtyng darhan dastarqany" degen asa qúndy kitaptarynyz 5-10 myng danamen jәne birneshe ret qayta basyldy ghoy.

- Búl kitaptardyng jóni basqa. Óitkeni búl taghylymy men tanymdyq enbekterim halyqtyng talaby men talghamyna sәikes keldi. Eng bastysy shet elderge qazaq mәdeniyetin tanytatyn birden - bir tanymdyq enbek bolyp, qazaq, aghylshyn, orys tilderinde basyldy. Mәrtebeli jerlerde syy - siyapat esebinde tarady. Qazir әlemning 50-ge juyq eline tarap ketse de, óz elimning mektepteri men kitaphanalaryna әli de jetpey otyrghanyna qinalamyn.

- Sizdi sonau Kenes dәuirining ózinde qazaq tili, óz ana tili ýshin az ghana belsendi toptyng bel ortasynda jýrip, qazaq mektepterining taghdyryna da atsalysqanynyz, býginde anyzgha, tariyhqa ainalghanday...

- Kenes dәuiri túsynda bizding halqymyzdyng tili ghana emes, mәdeniyeti de barynsha toqyrady halyqtyng ruhy tómendep, últtyq bolmysy da ózgeriske úshyrady. 1989 jyldan bastap tilimiz turaly sóz qozghala bastady. Sәtin salghanda tәuelsizdik alyp, jer- jerde, oblys, respublikada "Qazaq tili" qoghamdary qúrylyp, olar belsendi júmys istedi. Men 1991 jyly Torghay oblystyq "Qazaq tili" qoghamynyng tóraghasy bolyp saylandym. 1992 jyly Almatyda qoghamnyng Halyqaralyq qúryltay sezinde Ahang men Jahannyng әruaghy qoldap, meni sózge birinshi shyghardy. Men, barlyq shyn sózimdi, ashy pikirlerimdi osynda ashyq sóilep, ashyna aittym. "Bas kespek bolsa da, til kespek joq" dedim. Sezd delegattary maghan qatty qoldau kórsetip, dýrkirete qol soghyp, dem berip otyrdy. Ýziliste Respublika Preziydenti N.Nazarbaev әdeyi kelip, qolymdy alyp, maghan zor rizalyq sezimin bildirdi.

Qogham barlyq jerde jaqsy júmys istedi. Torghay oblysynyn, Arqalyq qalasynda kóptegen jana qazaq mektepteri ashyldy. Olargha layyqtap sózdikter, kitapshalar shyghardyq. Arqalyq pedagogikalyq institutynda qazaq tili mamandaryn dayarlaytyn 2 jyldyq kurs ashyldy. Óz basym Arqalyq qalasynan últ mәdeniyeti men tilin terendetip oqytatyn arnayy jeke mektep, ashyp onda on shaqty múghalim júmys istep, jalaqy aldy. Búl kez - júmys joq, enbekaqy joq auyr kezeng bolatyn. Til mәselesi óte auyr әri qiyn edi. Arqalyq qalalyq kenesining sessiyasynda "Vostochnyi" degen kóshening atyn - A.Baytúrsynovtyng atyna ózgertu qansha dau boldy desenizshi! Ásirese, osynda ónip- ósip toyynghan basqa últtardyng ana tilimizge degen tabandy әri arsyz qarsylyghy jýrekti syzdatty. Biz búl jerde óz tilimizding kýshi arqyly ghana jenip jýrdik. Aqyry sol jyldary ashylghan orta mektepter, bala - baqshalardyng kópshiligi jabylyp, halyq irgesi sógilip, enbek dalagha ketti. Sol kezdegi ashylghan ghajayyp mektepter men balabaqshalardyng qazir orny da qalmaghan.
- Býginde ziyaly qauymdy "ziyandy qauym" sanaytyndar, jalpy syn aitushylar kóbeydi. Aqyn-jazushylardy pir tútqan halyq edik, әsirese, býgingi әdebiyetshi - jastar, oqyrman bolsyn, Kenes dәuirine shoshyna, syny kózqaras qalyptastyrghan. Búl pikirge qalay qaraysyz?

- Múnyng sebebi de joq emes. Bizding ziyaly qauym ókilderi basylyp qalghan. Kýreste jaltaq. Men Astana qalasynda 6 jyldan astam uaqyt túrghanymda keybir ghalymdar men aqyn-jazushylardyng jaltaqtyghyn, óz basy men óz jayyn ghana kýitteytin kýiki tirligin kórip, tang qaldym. Men olarmen búryn syrttay ghana aralasqanym bolmasa, ishtey kórgen emes edim. Ózim biletin ziyaly qauym ókilderining keybiri ataq, mansap, syilyq ýshin baryn salatyn pende bolyp shyqty. Ziyaly qauymnyng sózining biylikke ótpeui, enbekterining jaryq kórmeui, túrmystyq jaghdayynyng tómendeui de jasyryn emes. Halyqtyng da ziyaly qauymdy úmyta bastaghany sol sebepti bolar. Degenmen, atalghan qauym múnday jaghdayda ruhy men namysyn tómendetpey Jeltoqsandaghy Júban men Safuan aghalarday atoy saluy kerek - aq edi! Keshegi Ahmet, Álihan, Mirjaqyp әkelerimiz jenilse de, jeniske bergisiz iz qaldyryp ketti ghoy. Qaysy birin aitasyn, basshylyqtan qoldau tappaytyndyghyn sezgen jandar tilin tistep qaldy.

IYә, men Kenes dәuirinde óstim. Shyn sózim, biz siyaqty soghysta ólgen әkesiz jetimderdi jetkizdi, oqytty, tәrbie berdi. Sonyng arqasynda men kópting biri ghana emes jazushy boldym. Jәne ózime layyq júmys istedim. Halyqtyng әl-auqaty da jaqsy boldy. Eng bastysy әr adamgha júmys boldy búl Kenes kezenining jaqsy jaghy. Biraq kommunistik sayasattyng bizding halyqtyng dini men bolmysyna ýnemi josparly týrde balta shauyp otyrdy. Jýrse ayaghyna, sóilese tiline túsau saldy. Qazaqtyq ruh, salt - dәstýr, últtyq erekshelik mýlde joyylyp bara jatty. Tilimiz tәlkekke týsti. Qazaq azamattarynyng óresi qansha biyik bolsa da, óz biyigine kóterile almady, kópshiligi әdeyi qughyndaldy. Bylaysha aitqanda baghy da, tili de baylandy. 1928 jylghy tәrkileu, 1931-1933 alapat ashtyq, 1937 jylghy jappay jәne jazyqsyz repressiya, taghy basqa zorlyq, zombylyq taby әli de el esinde. Osynday qyrghynda mening ata-babam da qyrghyn tapty. 1922 jylghy jút pen ashtyqta babam óldi. 1932 jyly atam óldi. 1942 jylghy qyrghynda óz әkem óldi. Búl bir mening ghana qasiretim emes
Demek, Kenes kezenine shoshyp qaraudyng tolyq dәleli bar. Sondyqtan ol zamandy ansaudyng qajeti joq. Onyng basqa da ziyandy әreketteri jetkilikti. Ol kez әleumettik-túrmystyq jaghdayy jaqsy bolghanmen qazaq siyaqty halyqtardy týbi qúrdymgha jiberetin qogham bolatyn. Belgili qazaq ghalymy M. Aryn: "Kenestik dәuirding ghúmyry úzaq bolghanda, qaskóilik әreket jýzege asyp, dәstýrding mýldem joq bolyp ketui de yqtimal edi. Onda til de joq bolatyn edi. Al til men dәstýrding joq boluy degening últtyng joq boluyna әkelip soqtyrady" dep jazdy. Shyn sóz.

- Sizdi, әsirese, jazushylyqpen qatar, qazaqtyng túrmystyq salt-dәstýrine degen kózqarasynyz, tipti janashyrlyghynyz degenimiz dúrysyraq bolar, erekshe qalamger dep tanimyz. Býginde tiyip-qashyp bolsa da, toy-tomalaqtarda bolmasa, әli de búl taqyrypta auyz toltyryp maqtana alar jaghday qalyptasqan joq. Sol salt-dәstýrding ózin tәrbie tәrizdi otbasy, oshaq qasynan bastaghan jón-au ...

- Halqyn sýigen adam, saltyn da sýige tiyis. Men halyqshyl jәne óz halqymdy barynsha sýietin adammyn. Meni keybireuler "últshyl" deydi. Meni Kenes kezinde de solay deytin. Men oghan renjimeymin. Halqyn sýigen adam últshyl bolmay túra almaydy. "Últshyl" degen sóz anyghyna kelgende "halqyn sýietin adam" degen sóz. Men de solardyng birimin. Taza qazaqy auylda, taza halyq tәrbiyesin alyp óstim. Áke kórmesem de әkemdi kórgender men qazynaly qarttar kenesin alyp, ýlgisin kórdim. Eseygen song halyq tәrbiyesi men onyng әdep, әdet, salt -dәstýrlerining jәne onyng ýlgilerin, tәlimderin jazyp otyrudy әdetke ainaldyrdym. Úzyn sózding qysqasy bir ózim salt-dәstýrlerding 430-dan astam týrin jazdym. Onyng syrtynda yrym, tyiym, qaghida, jón-josyqtaryn jәne jinaqtadym. Ne kerek qazaq túrmysy men mәdeniyetine, últtyq bolmysyna qatysy bar dýniyelerdi jastay jinay berdim. Búghan mәlimet bergen kópshilikting de, ózimning arab, latyn jazularyn bilgenimning de óte zor paydasy tiydi. Alghashynda búl dýniyelerim basylmady. Oghan jasyghan, moyyghan joqpyn. 1990 jyldan bastap gazet-jurnal betterine ýzdiksiz jariyalana bastady. Ony alghash "Ana tili" gazeti jariyalady. Qazir Respublikalyq gazet-jurnaldargha mening osy enbekterimdi jariyalamaghan baspasóz joq shyghar. Jaqau Dәurenbekov, Serik Ábdirayymovtar jeke kitabymdy shygharyp berdi.
Kóp sóz ne kerek, 2004 jyldan bastap jogharyda atalghan 3 kitabym "Almatykitap" baspasynan (E.Batalova) jyl sayyn jaryq kórdi. Onyng syrtynda "Ana tili" baspasynan (J.Dәurenbekov) "Jeti qazyna" atty 3 kitaptan túratyn enbegim 6-7 ret qayta basyldy. Múnyng bәri mening az enbegimning janghany dep esepteymin. Ángime, ólenderim, ghylymiy-tanymdyq jinaqtarymdy qosqanda 27 jinaq shyghardym.

Qazir, "Elimizde tarihymyz, tilimiz, salt-dәstýrimizdi órkendeteyik!" degen úrandy sózder kóp-aq. Biraq sol salt- dәstýrimizdi qalay jetildiremiz, keyingi jastargha qalay ýiretemiz. Búl jóninde nәtiyjeli is joq, tek kópirme sóz. Nauryz merekesinde últtyq kiyim kiyip, kiyiz ýy tigemiz, dastarqangha qoydyng basy men araq qoyamyz. Múny úiymdastyrushylar ózderinshe últ dәstýrin nasihattadyq dep bósedi. Qazir últ mәdeniyeti turaly sóileytin "bilgishter" tipti kóp. Olardyng qymyzdyng 40 týri bar dep soghatyndary da bar. Avtory da joq, qay baspadan shyqqany da belgisiz "Qazaq yrymdary", "Týs kóru", "Salt-dәstýr" siyaqty dýmbilez, sauatsyz kitaptar kóbeyip ketti.

Salt-dәstýrimizdi bala baqshada, mektepterde, oqu oryndarynda oqytu eshkimning oiyna kelmeydi. Men búryn osy isterge baghdarlama jasap mektepte, joghary oqu oryndarynda (Arqalyq memlekettik pedagogikalyq institutynda, Astana gumanitarlyq kolledjinde t.b) oqytqan bolatynmyn. Degenmen jalghyz qazdyng da, jalghyz qazqtyng da ýni shyqpaytyny belgili ghoy. Bir quanatynym múghalimder, ata-analar, tәrbiyeshiler, jastar mening kitaptarymdy izdep jýrip alady, ózime de jolyghady, alystaghylar hat jazady, shaqyrady. Búl mening enbegimning halyq qajetine tolyq jaraghany ghoy. Demek men baqytty jazushymyn. Týbinde mening salt-dәstýr jónindegi enbekterimdi tughan halqym tәrbie isinde jýzege asyratynyna mening esh kýmәnim joq. Olay bolsa, tәrbie ot basy, oshaq qasynan bastau aluy qajet. Men de, mening zamandastarym da tәrbiyeni solay alghan.

Ár halyqtyng ózinde, tarihynda últ salt -dәstýrining ortasy men qyzmetining orny óte joghary. Ony eshtenemen teneuge de aiyrbastaugha da bolmaydy. "Óz últyn syilamau, ony maqtanysh etpeu - satqyndyqtyng belgisi" deyde batyr Bauyrjan Momyshúly. Ne isteysing qazir óz últyn syilamaytyn, salt-dәstýrden ada qazaqtar óte kóp, iyә, óte kóp. Maskýnem erkek, әiel, jartylay jalanash qyz - kelinshek, betimen ketken jas.... ózing qorqasyn. Astanada "Otyrar kitaphanasynyn" bir qyzmetker әieli óz balasynyng klastasynan jogharghy qabattan úlyn shaqyryp berudi ótingende, anau bala aqysyna 20 tenge aqsha súraghan. Eng soraqysy Parlamentte erler eki әiel alu turaly mәsele kótergende, deputat әiel: "Eger erkek eki әiel, alatyn bolsa, onda men de birneshe kýieuge tiyemin" depti. Búl boyynda qazaq úyaty, qazaq qany joq adamnyng sózi ghoy. Osyndaylar qalay Parlamentte otyrady? E, biz ne istemey, ne kórmey jýrmiz. "Ólimnen úyat kýshti" deytin edi. Shamasy sol úyat ta ketip barady-au deymin keybir adamdar boyynan.

- Ádebiyettegi, ónerdegi "jiyendikpen" (plagiattyq) jýzdesken, kezdesken keziniz boldy ma?

- Mening "jandy" jerimnen tiydi búl súraq. 2008 jyly mening shygharmalarymdy úrlaghandardyng sany 44-ke jetken edi. Jaqynda J. Serikbay degen 45-shi "jiyenim" tabyldy. Ol mening "Halyq aua rayyn qalay boljaghan?" degen enbegimdi sol qalpymen respublikalyq gazetke kóshiripti. Múnday "jiyenderimnin" ishinde mektep múghalimderinen bastap professorlargha deyin bar. Ókinishtisi sol, olar esh shimirikpesten, anyghy úyalmastan mening salt - dәstýrler turaly ýtir, nýktesine deyin esh ózgerissiz kóshirip enbekterimdi óz atymen jariyalaghan. Taghy da aitamyn, mening dýniyelerimdi qansha ret paydalansa da, avtoryn kórsetse olargha alghystan basqa aitarym bolmas edi. Óitkeni men búl dýniyelerdi halyq ýshin jazdym. Bir quanatynym mening osy jazghandarym halyqqa kerek eken, paydaly eken. Men soghan sýisinemin.

Osy is jóninde avtorlar qoghamy (M.Sqaqbaev) kóptegen úrylardy sotqa berdi. Jenip te shyqtyq, biraq osy isti qaraytyn sottar birneshe ret әdiletsizdik kórsetti. Sonyng bir mysalyn ghana aitayyn, mening 48 enbegimdi óz kitabyna paydalanghan, ghalymsymaq isin qaraghan Astana qalasynyng Almaty audandyq soty Diqanbaev óz sheshiminde: "S.Kenjeahmetúlynyng 1 shygharmasyn 48 ret paydalanghan" dep ýkim shygharyp, 1 ghana enbegime ótemaqy alyp berdi. "Múnynyz qalay?" degenimde, ol: "Men sotpyn, ýkimdi shyghardym, joghary jaqqa aryzdana beriniz" dedi. Múny Astana qalalyq soty da bekitip jiberdi. Au, qansha bilimsiz bolsa da bir kitapqa bir shygharmany 48 ret paydalandy degenge bala da senbeydi ghoy. Biraq egemendi el sottary soghan senetin kórinedi.

"Úrylar" men "jiyenderim" әli de jetkilikti. Olarmen aldymen sottasyp, sot sonynan boqtasyp, boqtasyp bolghan song boq basyp jýruden endi sharshadym әri jiyirkendim. Osynyng bәri ar-úyattyng azayghandyghy, bilim men ghylymnyng arzandaghany, zandy әdiletting ketkendigi me dep qorqamyn-au, qorqamyn.

- Sizding әigili Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Amangeldi, Áliby tughan jerde tuyp-óskeninizdi bilemiz. Torghaydaghy sol jerding qazirgi jayy qalay?

- Ras, úlylar tughan ólkening úlanymyn. Torghayym - mening pirim. Mirjaqyp әkemizben bir auylda, bir Qyzbelde, bir Saryqopada tudym. Oghan maqtanamyn. 70 jyldyq ómirimning 60 jyly osy Torghay dalasynda ótti. Tughan jerimning óskeni de, órkendeui de, qúlaghany da, qúldyraghany da kóz aldymda ótti ghoy. Barlyq shygharmalarym osy Torghay jerinde jazyldy. Torghay oblysy ekinshi jabylghan kezde 3 ay qys jylusyz, otynsyz, jaryqsyz, susyz tas ýide otyrdym. Amalymnyng joghynan balalarym arnayy ýy salyp, 2002 jyly Astanagha qonys audardym. Euraziya Últtyq uniyversiytetining "Otyrar kitaphanasy" ghylymy - zertteu ortalyghynda júmys istedim. Sol kezdegi uniyversiytet rektory M.Joldasbekov pen kitaphana diyrektory jazushy T.Júrtbay maghan airyqsha qamqorlyq jasady. Ondaghy birge istegen 7-ten astam qyz-jigitterge sheksiz rizamyn.

Torghaygha jylyna 4-5 ret kelemin. Alghashqy jyldary jaghday óte auyr bolghanyn býkil Qazaqstan biledi. Bir emes ýsh mikrorayon úlpatanymen qúlap, qirap joq boldy. Júrt júmyssyz, myndaghan halyq eriksiz qonys audardy. Etken enbek, tókken ter kóz aldymda borday tozyp jatty. Qaladaghy 75 myng adamnyng jartysynan astamy kóship ketti. Dayyn ýidi qúlatyp, qúrylys materialdaryn Astana, Qostanay, basqa da qalalargha әketip, eptiler ýy salyp aldy.

Búl ýrdis 10 jylgha sozyldy. Uaqyt ótti. Biraq 1916 jyly Sankt - Peterburgtaghy aq patshagha qarsy nayzamen shyqqan halyqtyng ór ruhy sónbepti. 1844 jyly Kenesary han arqa tútqan elding jigeri jasymapty. Abylay hannyng aibarly serigi Shaqshaq Jәnibekting qayraty qaytpaghan eken. Jastardyng jalyny sónbegen eken. Dýnie týgendeler, qúlaghan ýy túrghyzylar, joghalghan mal tabylar. Bәrinen de óshpegen jiger, sónbegen jýrek oty bar elge eshtene jetpeydi. Men songhy bir-eki jylda osyny kórdim. Dostarym men zamandastarym, qimas jerlesterim meni elge shaqyrdy. Osy jyldyng mamyr aiynda elge oraldym. Ózim on tórt jyl júmys istegen Arqalyq instituty, onyng rektory professor J.Shaymardanov bastaghan búrynghy әriptesterim, dostarym qúshaghyn aiqara ashty. Keng peyil, jayly oryn, jaqsy júmys úsyndy. Bir sózben aitqanda tughan Torghayyma oraldym. Astanadaghy әsem ýiimdi balalaryma, jaqsy júmysymdy da qaldyrdym. Maghan ýy de, júmys ta tabylady. Torghay eli mensiz ómir sýre alady. Al men Torghaysyz ómir sýre almaytynymdy búryn da aitqanmyn.

- Ádebiyette qay sala, qay taqyryp kemshin jazylady dep oilaysyz?

- Qazirgi jastarda patriottyq sezim mýlde az. Bәri de basqa últtyn, anyghy orystyng tәrbiyesi, ýlgisimen ósip qalyptasqan. Óz halqyna, tiline, dәstýrine mensinbey qaraydy. Óz úrpaghyng óz elin, júrtyn sýimese búdan artyq qasiret joq! Onday últta bolashaq ta joq. Olay bolsa, bizge patriottyq, eldi sýie biluge baulityn kórkem dýniyeler kerek. Biz agha buyn batyrlar jyryn, ertegilerdi, erlik dastandardy kóp oqydyq jәne Qobylandy, Er Targhynday batyr bolsaq dep óstik qoy. Qazir qarap túrsaq halyq batyrlarynyng erligin ózine ýlgi etetin jas úrpaq auyldarda әli azdap bar, qalada joq. Qazirgi tarihy taqyryptarda jazylghan oqulyqtar men әdebiyetterding ózi jýzge, rugha bólinetin bolypty. Ótken tarihtaghy erlik oqighalarda, Otan qorghau isinde jýz, ru, taypa degender bolmaghan. Elimiz dúshpandaryn solay jengen.

- Óziniz oilaghan, Qúday quat berse osy jaghynan oy tolghasam, qalam terbesem degen dýniyeler bar ma? Aldaghy shygharmashylyq josparynyz jayly birer auyz әngimeleseniz?

- Ókinishke oray bizde adam ruhyn týsirip, jigerin jasytatyn oqighalar kóp. Búl әsirese halyq aityp jýrgenindey polisiya, qarjy polisiyasy jaghynda kóp oryn alady. Múny kez kelgen gazet betinen, әr audannan kezdestirip jýrmiz. Qostanay oblysynyng Arqalyq qalasynyng qarjy polisiyasy (bastyghy A. Álmaghanbetov) ózderi zansyz is qozghaghan J.K degen azamattyng tuysy A.Áuezhanov uaqytsha paydalanugha bergen jenil mashinasyn tәrkilep alyp ketip, 4 aidan beri iyesine qaytarmay otyr. Mashinanyng zandy iyesining qújaty da bar. Zandy betke týkirgen búl әdiletsiz әreket qazaqtyng "Kýshtining k-i. diyirmen tartady" degen ersi maqalyna tolyq sәikes keledi. Múnday jolsyz isterdi sol qazaq "it te sýiekti k- ne qarap jútady" dep sózben soyghan. Zandy belden basqandar qazaqtyng maqalyna týkirgeni bar ma?! Búl әreket bayaghy 1937 jylghy qughyn-sýrgindi qayta әkelgendey әser etedi. "Shash al dese, bas alatyndardyn" dәl osynday "belsendiligi" әr jerde kýn sayyn kezdesip otyrghanyn baspasózder jii jazyp jýr.Qúdaydan qoryqpaytyn, elden úyalmaytyn, zandy kýlkige ainaldyrghan kýsh qúrylymdarynyng jeke adamdarynyng kýni men ómiri úzaqqa bara qoymas. "Qiyanat qiyametke ketpeydi" degen atalarymyzdyng ataly sózi bar. Qazir, osy taqyryp meni qatty tolghandyryp jýr.

IYә, ózim oilaghan, Qúday quat berse, qalam terbesem degen oy әr qalamgerde bolady ghoy. Ádebiyet aqsaqaly Ghabiyt: "Ádebiyet kәsip emes, óner" degen. Men negizinen syqaqshy jazushymyn ghoy. 2008 jyly tandamaly syqaq ólenderim men mysaldarymdy shyghardym. (Núr-Astana baspasy). Endi tandamaly әzil, syqaq әngimelerimdi (30 baspatabaqtay) әzirledim. Qazir jana әngimeler jazyp jatyrmyn. Etnografiyalyq әngimelerim taghy bar. Qazaqtyng tәrbiyelik salt-dәstýrlerin mektepter men oqu oryndary, balabaqshalar ýshin metodikalyq núsqau retinde shygharmaqpyn. Al, últ bolmysy jóninde, onyng qaghidalary men jón-josyqtaryn әli de tolyqtyra, jalghastyra beremin. Ol tausylmaytyn qazyna dep esepteymin.
Maghan qazaqtyng salt ensiklopediyasyn jazu tapsyryldy. Múny ayaqtap ta qaldym. Sәti kelse Qytay elining de kitaptarym basylyp kelip qalar.

- Agha, sóz sonynda "demokratiyagha" qatysty birer auyz oy qozghay ketseniz?

- Demokratiya turaly elimizde әrtýrli pikir bar. Biraq bizde ol әli pisip-jetilmegen. Árkim auzyna kelgendi aityp: "Búl demokratiya" deydi, endi bireuler oiyna kelgendi istep "búl da demokratiya" dep jýr. Demokratiya negizinen memleketimiz әbden nyghayyp, zang әbden kýsh alghanda, halyq osy jol men tәrtipti tolyq iygergende ghana tolyq ornaydy.

Tansúlu ALDABERGENQYZY

«Týrkistan» gazeti 25 mausym 2009 jyl