Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3888 0 pikir 29 Mausym, 2009 saghat 07:09

Ghalamtorgha baqylau ornatu azamattardyng qúqyghyn shektey me?

Qazaq halqy erkin oi, ashyq pikirge әrqashan jol berip otyrghan. Han auzyndaghy sózdi keyde qúl da aitatyn bolghan. Búl - bizde dala demokratiyasynyng bolghandyghynyng anyq ta aiqyn dәleli. Auzymen qús tistegen sheshenderimizding dualy sózderi eshqanday ghalamtorsyz-aq alty Alashqa jetetin. Biraq olar ne aitsa da últynyng bolashaghy, úrpaghynyng qamy ýshin aitty. Býginde alty Alashqa hat taratudyng internet degen qúralyn paydalanyp jýrmiz. Biraq onda ataly oy da, arsyz sóz de jazylyp jýr. Sondyqtan songhy kezderi jii aitylyp jýrgen ghalamtorgha baqylau ornatu mәselesining qanshalyqty manyzy bar? Búl jolghy «Oy-kókpardyn» ózegi - osy.

0174

Áben Ábdirahmanúly, «Bolashaq» respublikalyq qozghalysy tóraghasynyng orynbasary:

Qazaq halqy erkin oi, ashyq pikirge әrqashan jol berip otyrghan. Han auzyndaghy sózdi keyde qúl da aitatyn bolghan. Búl - bizde dala demokratiyasynyng bolghandyghynyng anyq ta aiqyn dәleli. Auzymen qús tistegen sheshenderimizding dualy sózderi eshqanday ghalamtorsyz-aq alty Alashqa jetetin. Biraq olar ne aitsa da últynyng bolashaghy, úrpaghynyng qamy ýshin aitty. Býginde alty Alashqa hat taratudyng internet degen qúralyn paydalanyp jýrmiz. Biraq onda ataly oy da, arsyz sóz de jazylyp jýr. Sondyqtan songhy kezderi jii aitylyp jýrgen ghalamtorgha baqylau ornatu mәselesining qanshalyqty manyzy bar? Búl jolghy «Oy-kókpardyn» ózegi - osy.

0174

Áben Ábdirahmanúly, «Bolashaq» respublikalyq qozghalysy tóraghasynyng orynbasary:

IYә
- Biz zayyrly memleketpiz. Qoghamda adam pikiri men sóz bostandyghy joghary satyda túruy qajet. Demokratiyanyng bir nyshany, ol adamdardyng óz oiyn erkin jetkizip, qoghamdaghy ózgeristerge óz kózqarasyn bildirui. Batystyng ekonomikasy damyghan elderin alyp qarasaq, onda sóz bostandyghy degen barlyq qúndylyqtardan biyik túrady. Sondyqtan da olar bizge kóp jaghdayda ýlgi kórsetuge beyim keledi. Al biz ózge elge ýlgi kórsetu túrmaq, óz maqsatymyzdy anyq baghamday almay kelemiz. Sebebi bizding azamattarymyz әli demokratiyanyng artyqshylyqtaryn týsinbeydi. Sonyng biri - ústanymdaryn anyq jetkize almaydy. Al eger búl qasiyetterdi damytamyz deytin bolsaq, internetke eshqanday baqylau ornatudyng qajeti joq. Ghalamtorgha baqylau ornatu, sarapshylardyng zertteuinshe, birinshiden, Adam qúqyghy jónindegi jalpy deklarasiyagha, halyqaralyq azamattyq jәne sayasy faktige, halyqaralyq standarttargha, EQYÚ qújattaryna sәikes kelmeydi.

Jýieni qabyldau arqyly keshe «QazSattyn» tamyryna balta shapqanday býgin «Qaznettin» bolashaghyna nýkte qoyamyz. Baqylau qon arqyly biz adamdardyng internetti alansyz paydalanuyna shekteu keltiremiz. Búl, bir jaghynan, internetting damuyna tosqauyl bolady. Óziniz oilap qaranyzshy, eger siz ghalamtorgha bir nәrse jazyp jәne erteng sol sózder ýshin artynyzdan qudalau bastalsa, ekinshi ret ghalamtorgha jolar ma ediniz? Áriyne, joq. Men búl zandy adamdardy qorqytyp, ýrkitu dep baghalar edim. Eger men bir kisige hat jazatyn bolsam, biraq oghan senimim az bolsa, hat jazudyng keregi ne? Bәlkim, men mahabbat hattaryn jazatyn shygharmyn. Mәselen, «Moy miyr» degen әleumettik baghdarlama bar. Oghan tek Almaty boyynsha 150 mynnan astam adam tirkelgen. Eger oghan siz Ýkimetke qarsy sóz jazar bolsanyz, sizding ghalamtordaghy betinizdi birden jauyp tastaydy. Búl adam qúqyn shekteu emey, nemene? «Internet nyanya» degen týsinik bar, eger ýiinizde ghalamdyq jeli bolsa, ondaghy qajet etpegen sayttardy óz erkinizben jauyp tastay alasyz. Jalpy, internetke shabuyl jasamay, qayta biz osynday әdisterdi damytuymyz kerek. Mәselen, ol sayttar balalardyng psihologiyasyna ziyan keltirui mýmkin. Bizde internetke BAQ retinde qarau da bar. Adamdar arasyndaghy baylanys qúralyn «soghys qaruyna» ainaldyrudyng keregi ne? Jalpy, mening aitarym, ghalamtorgha baqylau ornatu bizding halyqaralyq dәrejedegi imidjimizge núqsan keltiredi. Áriyne, bir jaghynan, zang qabyldaghan da dúrys shyghar, biraq zandy sarapshylardyn, qogham ókilderining qatysuymen qabyldaghan jón. Búl ekijaqty dúrys prosess bolatyn edi.

0252

Kamal Búrhanov, Mәjilis deputaty:

Joq
- Ghalamtor - qoghamdyq pikir qalyptastyrugha, adamdar arasynda baylanys ornatugha mýmkindik beretin keremet qúral. Biraq onyng últ qauipsizdigine, el tútastyghyna qater keltiretin tústary bar. Mәselen, Ata zanymyzda tyiym salynghan keybir dýniyeler keyde internet arqyly tarap ketip jatady. Ásirese, últaralyq, dinaralyq qatynastargha baylanysty aitylghan oilardyng taraluyna jol bermeuimiz kerek. Qazir elimizge synalap kirip jatqan diny úiymdar bar. Qoy terisin jamylyp kelip jatqan onday úiymdar birligimizge ziyanyn tiygizedi. Keyde qoghamdaghy pikir qayshylyghy, mәselening týbegeyli sheshilmeui sonyng zardaptary. Ol zardaptardyng әseri asqynyp, bir kýn emes, birneshe jyldargha sozylyp ketui mýmkin. Eger ony býgin sheshpesek, bolashaqta úrpaqtarymyz bәribir onymen aiqasatyn bolady. Daniyada Múhammed (s.gh.s) payghambarymyzdy mazaq etken karikaturanyng jariyalanuy barlyghymyzdyng ashu-yzamyzdy tughyzdy.

Músylman memleketteri dýr silkinip, namysqa bulyqty. Keyin zerttep anyqtaghanda, ol elde múnday bassyzdyqqa tyiym salatyn zang joq bolyp shyqty. Mine, zangha nemqúraydy qaraghannyng nәtiyjesi - osy. Búl Daniyanyng ekonomikalyq, mәdeny damuyna teris yqpalyn tiygizbey qoyghan joq. Múnday әreketten biz ghana emes, әlem saqtanuy kerek. Betin aulaq qylsyn, eger biz erteng abaysyzda Isa payghambar turaly jansaq pikirler jazyp jibersek, ne bolady, soyqan bastalmay ma? Sondyqtan da ghalamtorgha baqylau ornatu azamattardyng qúqyghyn shektemeydi, kerisinshe tynyshtyghymyzdy saqtaugha kómektesedi. Ol - adamdardyng isine baqylau ornatu emes, qaytalap aitayyn, teris baghyttardyng bel aluyna búghalyq salu. Áriyne, әr adamnyng jeke pikiri, aitar óz oiy bar. Eger ol sózderding elge, halyqqa paydasy bar bolsa, nege ghalamtor arqyly taratpasqa?! Baqylau ornatu QR Konstitusiyasyna, Adam qúqyqtary turaly deklarasiyagha qarsy keledi deytinderge aitarym, últaralyq, dinaralyq tatulyqty saqtau - bizding basty paryzymyz. Ayaghymyzdan tik túryp, qarqyndy damyp kele jatqanymyz da - osy tatulyqtyn, auyzbirshilikting arqasy. Eger Moldova, Gruziya, Armeniya, Ázirbayjan elderining halqy syndy bilgenimizdi aityp, qan tógisip jatsaq, qalay damymaqpyz? Investisiya qaydan tartylady, ekonomika qalay kóteriledi? Eger bir-birimizge ghalamtor arqyly «orystardy býiteyik», ne «kәristerdi sóiteyik» dep hat tastap nemese ekstremistik pighyldardyng taraluyna jol berip jatsaq, búl kerisinshe zanymyzgha qarsy kelmey me? Mening aitarym, Konstitusiya - halyq ýshin jasalghan dýniye, halyqqa ziyan keltiretinderding barlyghy Ata zanymyzgha núqsan tiygizedi.

Beytarap pikir

Aydos Sarym, sarapshy:

- Eger ghalamtorgha baqylau últaralyq, dinaralyq qaqtyghystardy tughyzbau esebinen ornatylsa, onyng eshqanday artyqtyghy joq. Sebebi bizge eng keregi - tatulyq, tynyshtyq arqyly úshpaqqa shyghu. Biraq tynyshtyq dep barlyq mýmkindikterdi de jauyp tastaugha bolmaydy. Sebebi әlem damyp, órkeniyetke úmtylyp keledi. Taghy bir anyq jayt, internetti BAQ-qa tenestiruding qajeti joq. Internet - adamdar arasyndaghy pikir almasu ortasy, hat almasu qúraly. Jalpy, internetke baqylau qoi josparynyng oryndaluy ekitalay. Sebebi oghan bizding mýmkindigimiz әzirshe jetpeydi. Ony iske asyru ýshin, bәlkim, Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining janynan taghy jýz adamgha shtat ashu kerek shyghar. Al pornografiyalyq sayttardy jabugha men qarsy emespin.

 


Dayyndaghan Núrmúhammed Mamyrbekov

«Alash ainasy» gazeti 26 mausym 2009 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5401