«Álippenin» jyry әli kóp...
«Álippe» qayta keldi. Raqmet! Ministr aitqanyn istedi. Azamat eken. Ázirge bekigeni «Álippenin» baghdarlamasy ghana. Áli jyry kóp, oqulyqtar jazylady...
Baghdarlamany búrynnan jasap әdettengender әzirlep týneugýni kóziqaraqty kópshilikting aldyna әkep saldy. Sóz tanityn, qaghaz tyrnap jýrgen synshy top: «Búl baghdarlamany da «Sauat ashudy» әzirlegender jasaghan ba? A. Baytúrsynúlynyng iyisi de shyqpaydy ghoy», degen syn aitty. Ministrlik basshylary birneshe mamandy júmys tobyna kirgizip (ishinde men de barmyn), baghdardy qayta pysyqtaugha jiberdi.
«Álippeni» Aqannyng әlippesine sýienip jasau kerek, jalpy bastauyshta keregi joq pәn kóp, al naghyz kerek pәnder kiriktirilip oqytylyp jýr. Mәselen «Álippe» men «Ana tilin» bólip jeke pәn retinde oqytu kerek degen úsynystardy biz bayaghydan aityp kelemiz.
Ókinishke oray júmys tobynyng otyrysy barysynda onyng bәrin ótkize almadyq. Múnda da: «Álipbiydi biz bilemiz, sender neghyp jýrsinder», degen siyaqty әlippe jazudy bayaghydan beri jekeshelendirip alghandar des bermedi. Yaghni, barlyghy Aqang sýrlegen jolgha tolyq týsti dey almaymyz.
Degenmen әlippening baghdarlamasy sәl týzetildi. Balanyng әriptermen tanysu reti Aqang týzegen әlippening izine salyndy. Aqang býy deydi: «Álippening maqsaty sózdi jazugha ýiretu, jazylghan sózdi oqugha ýiretu».
Dәl aityp túr «Álippede» basqa maqsat joq.
Oqugha balalar dybys ýirenemiz dep kelmeydi, oqu, jazu ýirenemiz dep keledi. Biraq, dybysty bilmey, dybystyng qalay tiziletinin bilmey, oqu, jazu ýirenu qiyn. Sondyqtan osy kýnde oquy tәrtipti júrttar balalargha hәrip kórsetpey túryp, әueli dybyspen jattyqtyrady. Dybyspen jattyqtyrugha kóp uaqyt ketpeydi, onan keletin payda kóp: dybystardy tizip ýirense, hәripterdi tizu qiyn bolmaydy. Sózding ishinde qansha hәm qanday dybystar bar ekenin aiyrudy bilse, haripterin qoi qiyn bolmaydy. Múndaghy negizgi qaghida mynau: әueli balalargha hәr týrli dybys bar ekenin bildiru; ekinshi, balalargha tanys sózderdi alyp, olardyng ishinde qanday dybystar baryn aiyrtu; ýshinshi, bólek-bólek dybystardy tizdirip sóz aitudy bildiru. Múny bilgen son, balalargha hәrip kórsetip oqytsa, olardy qúrastyryp, sóz etip aitugha balalar qinalmaydy. Balalar dybyspen oqyp jýrgen uaqytta, olargha haripterding sýgiretterin jazdyryp ýiretu kerek, - deydi taghy da.
Aqang búl jerde de neden keyin neni isteu kerektigin, retin, tәrtibin dәl naqty kórsetip túr.
Bizding til bólek qoy, bizding tilding jýiesi anau aghylshyn men mynau orysty bylay qoyghanda tútas týrkiden de alystap ketken ghoy. Alystaghanda arasyna virus kirgizbey tazalyghyn, jýieligin saqtap qalghan. Ony Aqannan bastap bәri aitqan. Bizding әlipby týzude de, әlippe jazuda da, yaghni, óz jolymyz bar. Eng bastysy bizde qat tanu óte onay. Múnyng bәri jogharydaghy siltemedegi maqalalarda tәpishtep aitylghan. Bastauysh mekteptegi endigi mәsele kenes kezinde kiriktirilgen pәnderdi bólip, kerek emes pәnderden qútylu. Osy jerin tarqata keteyin. Qazirgi «Sauat ashu» degen pәnnin atauy, onyng birinshi, ekinshi... kitap degen oqulyqtary bar. Endi «Álippe» degenimiz de pәnning atauy. Onyng birinshi jartyjyldyqta «Álippe», ekinshi jartyjyldyqta oqytylatyn «Ana tili» deytin oqulyqtary bolady. «Álippe» pәnining «Ana tili» oqulyghy boluy qalay? Logikagha syya ma?! Joq.
Bizding úsynysymyz, «Álippe» jeke pәn, jeke oqulyq boluy kerek. «Ana tili» jeke pәn, jeke oqulyq boluy kerek. Erteng synyp jogharylaghanda biri qazaq tili, biri әdebiyet bolyp ketedi. Bólek oqytylatyn pәndi birinshi synypta kiriktirip, ornyna ózin-ózi tanu, dýniyetanu, jaratylystanu deytin kóp tanudy jeke-jeke jәne eki shet tilin (orys, aghylshyn) qatar birden oqytqannan eshtene útpaymyz.
IYә, shulap jýrip «Álippeni» qaytardyq qoy. Halyq qalasa, han týiesin soyady degen osy bolady. «Álippe» balanyng isi, әlipby shalanyng isi demey, onyng endigi júmysyna da kóp bolyp atsalysayyq.
Bijomart Qapalbek
Abai.kz