"28 shilde [tanertengi] saghat 9-daghy aqparat boyynsha, 2,2 mln adamnan әleumettik saqtandyru memlekettik qorynan bir rettik tólem taghayyndau turaly ótinish kelip týsti...1,9 mln adamgha tólem taghayyndaldy. 1 mln 820 myng azamatqa aqsha audaryldy" delingen enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining mәlimdemesinde.
Búghan deyin ýkimet karantin sharalary qayta kýsheygendikten tabyssyz qalghan azamattargha shilde aiynda da qarjylay kómek beriletinin habarlaghan edi. Ony júmysshylar, jeke kәsipkerler, ózin-ózi júmyspen qamtyghandar, frilanserler ala alady.
Ýkimetting mәlimetinshe, 2 mln 233 myng adamnyng 822,1 mynyna tólem proaktivti formatta (avtomatty týrde) taghayyndalghan, 554,3 myny - elektrondy ýkimet portaly arqyly, 287,6 myny - 42500.enbek.kz, 569,6 myny mobilidi qosymsha jәne bank sayttary arqyly ótinish bergen.
Azamattar kategoriyasy boyynsha jiktesek, 822,1 myng ótinishti birynghay tólem jiyntyghyn tóleushiler týsirgen, 170,4 myng júmys berushi jaldamaly júmysshylary ýshin ótinish bergen, 1 mln 241 myng ótinish ózge kategoriyagha jatatyn azamattardan (jeke kәsipkerler, ózin júmyspen qamtyghandar da bar) kelip týsken. Atauly әleumettik kómek nemese jәrdemaqy, zeynetaqy alatyndargha 42 500 tenge tólenbeydi. Ótinish qabyldau 1 qyrkýiekke deyin jalghasady.
5 mausymda jariyalanghan karantin alghashynda 14 kýnge sozylady dep aitylghan edi, keyinirek biylik karantin sharalaryn 2 tamyzgha deyin sozdy. Bastapqyda ýkimet júmysyn toqtatqan kompaniya júmysshylaryna memleket әleumettik tólem tólemeydi dep mәlimdegen edi, biraq keyinirek tóleytini belgili boldy.
Nauryz ben mamyr ailarynda jariyalanghan karantin kezinde de túrghyndargha 42 500 tenge berilgen. Ýkimetting aituynsha, alghashqy aida - 4,5 mln adam, ekinshi aida 2 mln-nan astam adam 42,5 myng tenge alghan.
Resmy mәlimet boyynsha, ol kezde 42 500 tenge alugha 8 mln-nan astam adam ótinish bergen. Sol uaqytta keybir túrghyndar qújattardy rәsimdeuding qiyn ekenine shaghymdanghan. Mamyr aiynda ýkimet tótenshe jaghday kezinde tabyssyz qalyp, qarjylay kómek almaghandardyng ótinishi qayta qaralady dep aityp, jergilikti shtabtargha qújatpen barugha kenes bergen. Keybir azamattar memleket bergen qarjylay kómek - 42 500 tengening mardymsyz ekenin aitqan.
Densaulyq saqtau ministri 28 shilde kýngi ýkimet otyrysynda memlekettik komissiyadan 3 tamyzdan bastap iri sauda oryndary men qyzmet kórsetu oryndaryna júmys isteuge rúqsat berudi súraghan.
Abai.kz