Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4015 0 pikir 29 Mausym, 2009 saghat 07:25

Roza RAQYMQYZY. Súlulyq qúpiyalyghymen qúndy…

 

...Úzaq ta úly joryqqa attanghan Aqsaq Temirding naqsýieri Biybi hanym әmirshisining jolyn saryla kýtedi. Handy jalghyz iyemdenuge Alladan jәrdem tileydi. «Allagha isim jaqsyn» dep, han kelgenshe jer jýzinde joq súlu meshit saldyrmaq bolady. Júrttan asqan sheberdi izdegende hannyng bir begi tútqyn arabty tauyp beredi. Biybi hanym sheberge: «Ónerindi kórsetip, kónilimnen shyghatynday meshit sala alsan, basyndy azat etemin» degen shart qoyady.

 

...Úzaq ta úly joryqqa attanghan Aqsaq Temirding naqsýieri Biybi hanym әmirshisining jolyn saryla kýtedi. Handy jalghyz iyemdenuge Alladan jәrdem tileydi. «Allagha isim jaqsyn» dep, han kelgenshe jer jýzinde joq súlu meshit saldyrmaq bolady. Júrttan asqan sheberdi izdegende hannyng bir begi tútqyn arabty tauyp beredi. Biybi hanym sheberge: «Ónerindi kórsetip, kónilimnen shyghatynday meshit sala alsan, basyndy azat etemin» degen shart qoyady.

Sodan bastap-aq beyneusiz tas pen balshyq zamatta dual bolyp ósip, kórkem meshit boy kóterip kele jatady. Biraq oilamaghan jerden hanymgha ghashyq bolyp qalghan jas jigit bituge sәl-aq qalghan meshit júmysyn kenetten kýrt toqtatady. Mәnisin súraghan hanymgha: «Cýigenimning sýigenine bola meshit soqqym kelmeydi» dep shynyn aitady. «Sonda menen ne tileysin?» degende, «Erninnen bir sýigizsen, boldy» deydi. Úzaq ailar boyy ansap, shólirkep, Aqsaq Temirdi ghana kýtip jýrgen hanymgha búl qorlyq bolyp kórinedi. Degenmen qansha dýre soqqyzyp, tayaqqa jyqqyzsa da, jigit bastapqy sózinen tanbaydy. Sodan «meshit bitpey qalsa, hannyng mahabbatynan aiyrylamyn ghoy» dep qauiptengen hanymnyng oiy san-saqqa jýgiredi. Degenine kónbese, jigitting meshit qúrylysyn ayaqtaytyn týri joq. Hanym «meshit bitpese, hannyng mahabbatynan aiyrylamyn» dep qorqady. Sonday-aq «sheberding kónilin tapqanymdy han bilip qoysa, ne bolady?» dep te oilaydy. Onda, әriyne, han әielding basyn alady. Biraq Biybi hanym ajaldan bәlendey qoryqpaydy. Óitkeni, onyng oiynsha, «mahabbat quanyshymen salystyrghanda ómir sonshama qymbat nәrse emes». Sóitip, sheberding shartyna kónedi. Sheber de sózinde túryp, han kelerden bir kýn búryn kózding jauyn alarday keremet súlu meshitti dayyn etedi. Riza bolghan hanym jigitting basyna azattyq berip, syi-siyapatymen yrghap-jyrghap jóneltedi. Biraq artynsha ainagha qaraghan hanym ýlbiregen úrtynda jigit ernining izi qalghanyn kóredi. Sodan ary oilanyp, beri oilanyp, qylmysyn jasyru ýshin bir aila tabady. Ámirshisining bolat bilegimen bauyryna qysqanyn ansaghan әiel tym bolmasa bir týnge betimdi kórsetpeuim kerek» dep úigharady da, býkil shahargha: «Áyel bitken betine perde taghyp jýrsin. Jýzin kórsetip, erkekti qyzyqtyryp, azdyrmasyn. Óitkeni erkekting oiy әrdayym qasiyetti, zor júmysta boluy kerek» degen jarlyq shashady. Biybi hanym degenine jetedi. Sýigenin qúshyp, qúmarynan shyghady. Qylmysyn bilip qoyghan Aqsaq Temir artynsha meshit múnarasynan qúlatugha әmir etkende de jymiysyn esh joghaltpaydy...

...Jýsipbek Aymauytovtyng «Pәrenji ertegisi» atty әdeby múrasynyng qysqasha mazmúny osylay óriletin-di. Búl - әriyne, jay tәmsil. Degenmen jýregi qalamay túrsa da, erining mahabbatyn, sýiispenshiligin iyelenu niyetimen ghana kýnәgha barghan әielding osy qylyghy qylmys pa? Biraq ol meshitting ózin asa bir dindarlyqtan emes, «Isime Alla jaq bolsyn, sýigenimdi jeke dara iyelenuge jәrdem etsin» degen maqsatpen salghyzdy. Yaghny nәpsige qúl boldy. Shaytannyng azghyruyna erdi. Al qasiyetti islam nәpsiqúmarlyqtyng qay týrin, qanday kórinisin bolsa da qúptamaydy. Imany әlsiz pendening joldan tez tayatynyn tәpsirley otyryp, soghan sebepker bolatyn kez kelgen kórinisting aldyn aludy mindetteydi. Jәne búl oraydaghy kóp mәselening әiel zatyna kelip tireletinin úqtyrady. Dintanushylargha jýginsek, «sol sebepti de Qúranda erkekterge arnalghan arnayy sýre joq, al «Áyelder» degen sýre bar».

Qarapayym týsinikke salyp qarasaq, adam jaqsyny da, jamandy da eng әueli kózben kóredi. Kýnәgha eng birinshi iytermeleytin de - kóz. Sondyqtan әielderding syrt kózdi eliktirip, joldan tanggha iytermeleytindey qylyqtardan aulaq boluyn eskertken dinimiz olargha býrkenudi búiyrdy. Yaghny Aymauytov keyipkeri aitpaqshy, әiel ashyq-shashyq jýrip, erkekti qyzyqtyrmauy, kóniline qúrt týsirmeui tiyis. Sayyp kelgende, әiel zatynyng pәrenji jamylu, hidjab kii ýrdisi tap osy maqsattan tuyndaghany býginde ekining birine ayan. Jәne múnday kiyim ýlgisine kóshken әpke-sinlilerimizding kóbeye bastaghany da shyndyq. Diny ýgit-nasihattyng qúlaghymyzgha sinip, kónilimizge qona bastaghanynan bolar, qazir meyli kóshede, meyli kensede bolsyn, omyrauyn, arqasyn ashyp, sanyn jaltyratyp jýretin qyz-qyrqyngha júrtshylyq shaytan kórgendey shoshyna qaraytyn boldy. Jalpy, әiel zatynyng jartylay jalanashtanuynyng kózge sonshalyqty ersi kórinetindigi - dinimizge qayshy ekendigi óz aldyna, búl әdetting qazaq mәdeniyetine mýlde tәn emestiginen de. «Qyzgha - qyryq ýiden, qala berdi, qara kýnnen tyiym» degen qaghidany berik ústanghan halqymyz qashannan-aq әiel zatynyng tәrbiyesine ýlken mәn bergen. Qyz bala bóriksiz, taqiyasyz, al әiel adam kiymesheksiz jýrmegen. Jaghasy jinaqy, etek-jeni úzyn kóilek kiygen. Sol dәstýrge adaldyqtan bolar, «Qyz Jibek» filimindegi bir epizod kezinde qatty syngha úshyraghan joq pa? Yaghny Tólegen men Bekejannyng jekpe-jekke bel baylaghanyn estigen Jibekting kiyinip te ýlgermesten, janúshyryp jetken sәtindegi ishkóilekpen túratyn túrysy kóp adamnyng jaghasyn ústatqan. Teledidardan qazirgi berilip jýrgen kinolardaghy әdepsiz kórinisterdi, keybir baghdarlamalardyng jýrgizushileri men qonaqtarynyng kelensiz kiyim kiyisin kórgen adam Qyz Jibekting sol túrysymen jylap kóriseri kýmәnsiz.

Búl rette, bәri adamnyng óz sanasyna, tәrbiyesine baylanysty. Biraq ómir - jalghan, ólim - haq. Jәne әrkim fәniydegi is-amaldary ýshin baqy dýniyede jauapty bolmaq. Búl - mening shygharghanym emes, qasiyetti Qúran sózi, úlyq Payghambar ósiyeti...

Oytamyzyq
Últtyq kiyim ýlgisi degennen shyghatyn bir oy - bizde әli de músylman qazaq әielining beynesi qalyptaspay otyr. Mysaly, hidjabty kóp adam qabylday bermeydi. Ata dәstýrin qasterleytin jandar ýshin múnyng tipti «arabtargha elikteu», «jat mәdeniyetke bas úru» ispetti bolyp kórinetini ras. Sondyqtan hidjabtyng ornyna kiymeshek kii ýrdisin qalyptastyrsaq, qanday ghaniybet bolar edi! Ári qazaqy, әri sharighatpen de ýndes. Sebebi әiel zatyna býrkenudi búiyrghan islam dinge qayshy kelmegen jaghdayda últtyq kiyim ýlgisinen bas tartugha mindettemeydi...

 


Roza RAQYMQYZy

«Alash ainasy» gazeti 26 mausym 2009 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5401