Seysenbi, 26 Qarasha 2024
46 - sóz 3777 2 pikir 2 Qyrkýiek, 2020 saghat 14:01

Múghalimderge qosymsha ýstemaqy berilip, qúqyghy qorghalady

Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúlynyng kezekti Joldauynda el damuynyng negizgi baghyttary aiqyn kórsetilgen. Onyng ishinde otandyq bilim jәne ghylym mәselelerine erekshe nazar audarylghany da belgili.

Preziydentting tapsyrmasymen ýzdiksiz bilim beru tújyrymdamasyn әzirlep, qashyqtan oqytu platformasy boyynsha jәne 6 jasqa deyingi býldirshinderdi balabaqshamen 100% qamtamasyz etu boyynsha júmys jýrgizemiz.

Búl rette, aldaghy uaqytta memlekettik tapsyrysty balabaqshalargha qazirgi qoldanystaghy jýiedegidey bilim bólimderi nemese basqarmalary bólmeydi.

Mektepke deyingi bilim beru úiymyna joldama alghan balalardyng ata-analary kez kelgen balabaqshany tandaytyn bolady. Áriyne, múnday bәsekelestikting arqasynda kórsetiletin qyzmetterding sapasy da artuy tiyis.

Osy jyldyng qyrkýiek aiynan bastap Preziydentting tapsyrmasymen pedagogterding synyp jetekshiligi jәne dәpterlerdi teksergeni ýshin qosymsha aqysy eki ese ósedi, sonday-aq magistrlik dәrejesi ýshin múghalimder 27 myng tenge mólsherinde ay sayynghy qosymsha aqy alady.

Sonymen qatar 2021 jyldyng 1 qantarynan bastap mektep, kolledj, qosymsha bilim beru jәne balabaqsha pedagogterining lauazymdyq jalaqysy taghy da 25%-gha artady.

Balalardyng qúqyqtaryn qorghau mәseleleri de – erekshe nazarda. Búl túrghyda elimizding Bala qúqyqtary turaly Konvensiyanyng Fakulitativtik hattamasyna qosyluy óte manyzdy qadam bolmaq.

Balalardy kiyberbullingten qorghau, balalargha arnalghan sport seksiyalary men ýiirmelerin jappay ashu, qosymsha bilim beru úiymdaryn damytu mәseleleri barlyq әkimdikting qyzmetinde ýlken ról atqarady.

Búghan qosa, Preziydent ghylym salasyn damytu mәselelerine erekshe toqtaldy. Jer qoynauyn paydalanushylar júmsaghan shyghyndarynyng 1% ghylym men tehnologiyalardy damytugha baghyttauy turaly normanynyng iske asuyna qatysty mәseleni ghalymdar úzaq uaqyt boyy aityp keledi. Endi osy mәsele da sheshimin tabatyn boldy.

Búl mәsele boyynsha sala ókilderining úsynystary Preziydentting tapsyrmasynda kórsetilgen. Endi búl qarajat jalpyúlttyq ghylymy basymdyqtardy negizge ala otyryp, budjet arqyly ashyq týrde bólinedi. Búl ghylymy zertteuler jýrgizuge qosymsha baghyttalatyn qomaqty qarajatqa qatysty ekendigin atap ótken jón.

Ghylymy kadrlardy dayyndau mәselesine keletin bolsaq, jas ghalymdardyng ghylym salasyna keluin qamtamasyz etu ýshin «Jas ghalym» jobasy boyynsha 1000 zertteu grantyn bólinbek.

Jyl sayyn 500 ghalymnyng jetekshi ghylymy ortalyqtarda ghylymy taghylymdamadan ótu bastamasy bizding ghalymdargha sheteldik ghalymdarmen yntymaqtastyq arqyly birlesken zertteuler jýrgizuge jәne óz kezeginde olardyng tiyimdiligin arttyrugha mýmkindik beredi.

Joldauda ghalymdardyng osy uaqytqa deyin úsynyp kelgen taghy bir mәselesi aityldy. Biz elimizding ghylymiy-tehnologiyalyq damuy boyynsha jeke baghdarlamalyq qújat әzirlenedi. Onyng negizgi erejelerin qalyptastyru kezinde sala ókilderimen keneytilgen kenester ótkizemiz jәne onda halyqaralyq tәjiriybe eskeriledi.

Búdan bólek, Qasym-Jomart Kemelúly tiyisti talaptargha say júmys istey almaytyn joghary oqu oryndaryna qatysty mәseleni tolyghymen sheshudi tapsyrdy.

Jalpy, Preziydent tarapynan adamy kapitaldy damytugha erekshe nazar audarylyp keledi. Búghan deyin mamyr aiynda ótken Últtyq qoghamdyq senim kenes otyrysynyng bilim jәne ghylym mәselelerine arnalghany da belgili.

Joldauda Memleket basshysy naqty tapsyrmalar berip, negizgi maqsattar men mindetterdi aiqyndady. Bilim jәne ghylym jýiesi osy tapsyrmalardyng barlyghyn joghary dengeyde iske asyruy tiyis.

Ashat Aymaghambetovtyng jazbasy

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006