XV ghasyrdyng ortasynda handyq memleketting qúryluymen etnostanu ýderisinin  búrynghydan da belsendi jýrui bizding halyqtyq saltymyzdy, sana sezimimizdi, ortaq dýniyetanymymyzdy, dәstýrimizdi, tilimizdi búrynghydan da erekshelendirip derbestendire týsti. Tarih sahnasyna shyqqan әrbir halyq ózining saqtaluy, kýshengi ýshin kýresetini mәlim. Kerey jәne Jәnibek súltandar basynda túrghan Qazaq handyghy da qúrylghan kezennen bastap osynday san kýresterdi basynan keshirdi.

Búl kýres arydan tartsaq, alghashqy handardan bastap, әz-Tәuke zamanyna deyin, beriden kelsek, biyler instituty kýsheygen shaghynan Kenesary dәuirine deyin  jalghasty.

HIH ghasyrdyng ortasyna deyin handyqtardyng Resey imperiyasy tarapynan kýshtep taratyluy, qazaqtardyng óz jerinde eng shúrayly aimaqtardan ysyryluyna, qúqyqtarynyng búzyluyna sóitip, halyqtyq túrmysymyzgha, dәstýrimizge, sanamyzgha tili, dini bóten kýshting yqpal etuine alyp kelgenin de bilemiz. Otarshyl biylikting ýstemdigin qalyptastyrghan 1867-68 jylghy ereje býkil qazaq jerinde imperiya biyligining tolyq ornaghanyn zandastyrdy.  Derbes etnos retinde barlyq atributtary qalyptasqan halyq oghan kóndige almady. Qazaqstannyng barlyq aimaqtarynda qaruly kóterilister boldy. Biraq bizding kýshimiz patshalyq Reseyding kýshimen teng emes edi. Mine, osy qayshylyqtan yza, mún, kek qalyptasty. Qazaqtyng elshil túlghalary halyqty saqtaudyng әrtýrli amaldaryn qarastyrdy.

Qazaqtyng arasynda Islam dinin kýsheytip, Músylmandyq arqyly saqtanamyz degen ýmit pen senimnen dini-aghartushylyq әdebiyet kýsheydi. Oryssha bilim beretin mektep ashyp, solardyng tili men mәdeniyetin ýirenip teng bolamyz degen maqsatpen Ybyray Altynsarinder mektep ashty.

Otarshyldyqtyng zardaby halyqtyn  san ghasyrlar boyy qalyptasqan erkin ómir sýru saltynyn, sanasynyn, dәstýrining búzylyp, sonyng nәtiyjesinde qazaqtyng izgilikti qasiyetterinin  kómeskilenip, adamgershilik múrattarynyn, kisilik minezderining ornyna senimsizdik, jaltaqtyq, kónbistik osylardan óristep basqa da jaghymsyz minezderding kelui edi. Mine, osy kezde Jaratqan iyemiz tarih sahnasyna Abaydy shyghardy. Abay siyaqty әri suretker, әri oishyl túlghanyng tarihy missiyasy jóninde: «Abaydyng ólenin ishindegi maghynasy men bettegen baghyty jaghynan qaraghanda, kóshpeli dәuirding ólenderinen aiyrylatyn jeri – múnda sýlderi qúryghan zar da, әli qúryghan uayym da joq, onyng ornynda qazaq ómirining kem-ketigin týsingen kózi ashyqtyq bar, dәleldep, auruyn tauyp, emin aitqan shiraqtyq bar. ...Abay qazaqtyng jasyna bilim jaryghyna úmtyl deydi, kәrisine malyndy dúrystan baq deydi, atqa mingen jaqsylaryna eldi iritkige salmay, adal enbek qyl, qaryzyndy atqar deydi. Qazaqtyng ómirindegi kemshilikting qaysysyna bolsa da, Abay óz emin aityp ketken» dep Múhtar Áuezov asa dәl bagha berdi.

Otarshyldyq sayasaty Abaydan keyingi dәuirde tipti kýsheydi. Endigi tústa qazaqtyng últ retindegi dәrmeni men pәrmeni, aqyly men qayraty, kýreskerligi, jinaqtap aitqanda saqtalu instikti tarih tarazysyna týsti. Álbette osynday syndarly shaqta  halyqtyng ishinen qalqany men semseri bolar túlghalar kýreske shyqpaq kerek. Bәri de sol halyq quatynyng kýshtiligine baylanysty. Dәl osy rette azattyq kýresinde yntymaq pen qayratkerlik tanytqan halqymyzdyng eng ayauly, asyl perzentterining ómiri men kýresin zerdeley otyryp, qazaq halqynyng saqtanu quatynyng kýshti bolghanyn erekshe aitugha tiyispiz. Sol kýres kezeninde atap aitsaq, HH ghasyr basynda qazaq azamattary bas qosyp tútas dәuirdi jasady.

«Alash qozghalysy» degen atpen tariyhqa engen eng iri, eng intellektualdy últ-azattyq qozghalysy qazaq halqynyng últ retinde qalyptasqanyn, ózining qadir-qasiyetin saqtaugha, abyroyyn qorghaugha tolyq әleuetti ekenin pash etti. Ahmet Baytúrsynúly osy qayratker toptyng ruhany kósemi boldy desek, odan ózimizge darytar taghylym mol. Biz últtyng ústazyna ainalghan úly túlghagha taghzym ete otyryp, osy taghylymnyng negizgi tústaryn ghana bayandamaqpyz.

Birinshiden, Ahang últ qayratkeri. Osy iri úghymnan onyng biz biletin barlyq qyrlary týgendeledi. Endi qayratkerligine toqtalsaq, ol HH ghasyr basyndaghy Alash qozghalysynyng kósemi dengeyine kóterilip, últtyng ózin-ózi saqtau iydeologiyasy, yaghny últshyldyq iydeologiyasyn qalyptastyrdy. Sondyqtan ony biz HH ghasyr basyndaghy qazaq últshyldyghynyng ruhany kósemi deymiz. Qazir últshyldyq úghymyn tar jәne jaghymsyz maghynada týsinu bayqalady. Mәselening bayybyna obektivti tarihy túrghydan kelsek, qazir eng órkeniyetti,  damyghan memleketter delinip jýrgen Úlybritaniya da, Germaniya da, Fransiya da, Italiya da, Ispaniya da, Japoniya da, Koreya da osynday últshyldyq dәuirlerdi ótkergen. Ekonomikasy men әskery quaty kýshti memleketterding otarshyldyghyna qarsy kýresken halyqtardyng tarihy da osynday ýderiske kuә. Mysaly, imperiyalardyng ezgisinen shyqqan halyqtardyng tarihyn qarasanyz oghan tolyq kóziniz jetedi.

Ekinshiden, Ahmet Baytúrsynúly Orynbor múghalimder mektebin bitirgennen keyin Aqtóbe, Torghay, Qarqaraly uezderinde qarapayym múghalimdikten, últ ústazy dengeyine jetken túlgha. Onyng búl enbegine Múhtar Áuezov, Sәken Seyfullinnen bastap qazirge deyin bagha berilip keledi. Tútas últtyng ústazy bolu san ghasyrlyq tarihymyzda dәl osy adamnyng mandayyna búiyrypty.

Ýshinshiden, halyqpen birge jasaytyn últtyng últtyghyn saqtaytyn tili desek, Ahang Áuezovting sózimen aitqanda «ana tilimizdi týrledi». Búl úghymgha ghasyrlar boyy bir halyq sóilegen, ómir sýrgen tilding barlyq tabighatynyng bilim men ghylym qalybynda kórinuin aitamyz. Oiymyzdy taratar bolsaq, ghasyrlar boyy auyzsha damyp kelgen,  odan keyin jazba mәdeniyeti qalyptasqan tilding dybystyq, qúrylymdyq, júmsalymdyq jýiesin әlippeden bastap әdebiyetting kórkem tiline deyin mýshelep, jiliktep oiymyzgha qondyrdy, sanamyzgha sinirdi. Dәl osy enbegining ózi Ahandy tek qana tiltanushy asa iri oqymysty boluymen birge, ony tilding últty saqtaushylyq rólin aiqyndaghan, tilding filosofiyalyq hәm psihologiyalyq qatparlaryna barghan oishyl etedi. Osy retten kelgende, ol til bilimin jalpy filosofiyadan óristetken Gerderdin, Gumbolidtyn, HH ghasyrdaghy lingvistikanyng eng kórnekti túlghalarynyng qatarynda túrmaq. Ahannyng osy saladaghy enbekterine ýnilgen sayyn oghan kózimiz tolyq jetedi. Bizding oiymyzsha, lingvistikanyng zamanauy jana baghyttary men salalarynda Ahmet Baytúrsynúlynyng múrasy ghylymy zerdeleudi әli de qajetsinedi.

Tórtinshiden, Ahmet Baytúrsynúly Alash qozghalysynyng ýni bolghan, qazaqtyng keng dalasyna el boludy, últtyq abyroydy saqtaudy, azat kýnge úmtyludy nasihattaghan eng jigerli sózding úyasy bolghan «Qazaq» gazetin úiymdastyrushy, onyng redaktory hәm avtory. Dәl osynday tәuelsiz baghyttaghy, qazaqtyng mәselesin shyndyq túrghysynan ghana kótergen gazet  oghangha deyin de, odan keyin de bizding tarihymyzda bolghan emes. «Qazaq» gazetine býgingi týsinikpen publisistikalyq basylym retinde ghana emes, oghan qazaq sayasy oiynyn, mәdeny zerdesinin, kórkem sózining ústahanasy retinde bagha beruimiz qajet.

Besinshiden, Ahmet Baytúrsynúly tútas dәuirding úranyna ainalghan «Masa» men «Qyryq mysaldyn» avtory. Osy jinaqtary arqyly ol Abay aitqan kisilik, adamgershilik qasiyettermen birge dәuirding janasha úrandaryn kóterdi.  Ruhany inisi, últ kýresindegi senimdi serigi Mirjaqyp Dulatovtyng «Oyan, qazaq!» kitabymen birge osy azattyq úrany barsha qazaqty oyatty. Oghan qosa, әdebiyetke azatshyl mazmúndy darytty.  Sóitip, HH ghasyr basyndaghy tútas әdeby damudy jana óriske búrdy.

Altynshydan, óz tizgini ózinde bolmaghan halyqtyng basty tribunasy onyng әdebiyeti bolady desek, onda osy әdebiyetting teoriyalyq qisyndaryn tarihymyzda eng alghash ret qalyptastyrghan Ahmet Baytúrsynúly boldy. «Ádebiyet tanytqysh» enbegi әli kýnge deyin әdebiyet teoriyasyn ghana emes, auyz әdebiyetin, әdebiyet tarihyn týsindiretin úly enbek. Onyng әdisnamalyq negizderin qazirgi ghylymgha engizude qarqynymyz bayau ekenin atap ótuge tiyispiz.

Jetinshiden, Alash kósemi Ahang tarihy dәuirding mәjbýrleuimen kenestik tónkeristik komiytetke mýshe bolyp, bolisheviktermen mәmilege baryp qazaq shekarasyn bekituge, kenestik mazmúnda bolsa da Qazaq avtonomiyasynyng qúryluyna tikeley atsalysqan túlgha. Osy tústaghy enbegi onyng basqa enbekterinen esh kem emes. Óitkeni shekaramyz bolisheviktik biylik túrghysynan moyyndaldy, últtyq avtonomiyagha qol jetkizdik. Sonyng nәtiyjesinde 1936 jyly odaqtas respublika boldyq. Osynday zandy odaqtyq qúrylymnyng arqasynda 1991 jyly Tәuelsizdikke qol jetkizdik. Sondyqtan tarih shyndyq tәuelsizdigimizding negizinde Ahang siyaqty Alash qayratkerlerining túrghanyn aighaqtaydy. Biz býgin Ahanmen birge sonday tarihy isting basynda túrghan Álihan Bókeyhannyn, Múhamedjan Tynyshbayúlynyn, Mirjaqyp Dulatovtyn, Halel Ghabbasúlynyn, Jansha Dosmúhamedúlynyn, Halel Dosmúhamedúlynyn, Uәlithan Tanashovtyn, Mústafa Shoqaydyn, Álimhan Ermekovting jәne taghy da basqa qanshama qayratkerlerding últ aldyndaghy zor enbegi men erligine taghzym etip, odan taghylym alugha tiyispiz, tipti mindettimiz. Ol bizding tarih aldyndaghy adal buyn, әdiletti úrpaq ekenimizdi tanytpaq. Búl bizge әri paryz, әri sert bolugha tiyis.  Óitkeni qazaqtyng jany әli de jahandanu tolqynynda túr, qazaqtyng tili әli de ózining mәrtebeli tórine jayghaspaghan. Sondyqtan bәrimiz ýshin qazaqtyng qamy, Alashtyng múraty maqsatynda júmyla atqarar júmys kóp. Solardy sәtimen atqaru ýshin halqymyzgha Rabbym Allam amandyq bergey!

Erbol Tileshov,

Sh.Shayahmetov atyndaghy «Til-Qazyna» últtyq ghylymiy-praktikalyq

ortalyghynyng atqarushy diyrektory, filologiya ghylymdarynyng kandidaty.

Abai.kz