Qazaq elining keybir sayttary men sarjaghal basylymdary osy turaly jalaulatyp aq jatyr. Bóten elding әrtisi mas kýiinde kólik jýrgizip, adam qaghyp óltirdi. Múnyng bizge ne qatysy bar?

Statistika derekterine senu de qiyn. Ásirese, resmy statistikagha. Múrtty jendet Stalin «Ótirikting ýsh týri bar: kәdimgi ótirik, soraqy ótirik jәne statistika» degen eken.

Reseyding bas narkology Evgeniy Brun «Reseyde 2020 jyldyng alghashqy ýsh aiynda maskýnemdik saldarynan 37346 adam óldi. 2019 jyldyng birinshi kvartalynda 36584 adam ólip edi» depti. Resmy derek boyynsha Reseyde ólgen әrbir jýz adamnyng toghyzy - maskýnem. Al Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy «Reseyding qaytys bolghan әrbir jýz adamynyng 22-si maskýnemdikting qúrbany» depti.

Reseyde 146 mln adam túrady. Halyq ósimi joq, tughandar sanynan ólgender sany basym. Yaghni, minus salido. Jyl sayyn halyq sany 300 myng adamgha kemip barady.

1,5 mln SPIYD-ke shaldyqqan. Ol jylyna 100 myngha ósip barady.
Reseyde qazirgi kezde 1,3 mln maskýnem tirkelgen (RF Densaumiyn). Al, tәuelsiz basylymdar 12 mln dep kórsetipti. Reseyde jyl sayyn 500 myng adam ishimdikke ulanyp óledi. Reseyding tórt qalasynda «Araq muzeyi» bar.
Reseyde týsirilgen on kinonyng toghyzynda keyipkerler araq ishedi.
«Qazir Reseyde әrbir ýshinshi túrghynnyng psihikasy búzylghan» depti.

AL, BIZDEGI JAGhDAY QANDAY?

Qoghamda týitkildi tústar kóp. Mysaly, sanap kórinizshi, siz túratyn kóshening boyynda qansha syrahana, oiynhana, bukmeker kensesi, kafe - restoran bar? Sosyn dәrihana, sәn salondary, shashtaraz. Minekey, olardyng bәri budjetke salyq tóleydi, elding qazynasyn toltyryp jatyr. Professor Amangeldi Aytaly osy taqyrypta әngimelesip otyryp «bizding elde «restorandyq ekonomika» ghoy» degen edi. Bayaghyda spirttik ishimdik pen tabak ónimderin satatyn nýkteler tәrbie jәne oqu-bilim mekemelerinen keminde 500 metr qashyqta bolatyn. Qazir kórshiles qona beretin boldy. Sebebi, araq-sharap satugha rúhsat beretin liysenziyany memleket dýken iyesine satady. Árbir markaly ishimdik ýshin әrtýrli liysenziya! Tabys pen baylyqqa qúnyqqan qogham búl kezde úrpaq tәrbiyesin «úmytyp ketedi». Mysaly, stadion ishinen shashlyqhana men kafe ashyp qoyghan jerden kýnde ótemin. Ánúrandy hormen aityp, kýndeligin bestikke toltyryp shyqqan oqushylar syrtqa shyqqanda... mektep sharbaghyna sýienip, yqylyq atyp túrghan maskýnemderge de kózderin ýiretti.

«Al, qazaq, meshel bolyp qalamyn demesen, taghylymyndy, besigindi týze» degen Múhtar Áuezovting sózi kýn tәrtibinen mýlde týsken joq. Mektepte rezenke taratyp masqara bolghansha, el boyynsha múghalimderge erkindik ber, mýmkindik jasa. «Ózin ózi tanu» degen pәnning ornyna «Últtyq tәrbiye» engiz. Jalan, әsire últshyldyq emes, úrpaq sanasyna últtyq hәm ruhany qúndylyqtardy qúiyp tastaytyn, otbasy mәdeniyeti men tazalyghyn, ata-ana men ústazdy qúrmetteudi, úl men qyzdy syilaudy ýiretuge kýsh sal. «Ruhany janghyrudy» mazaq qylmay, óz otbasynda, úl-qyzynnyng sanasynda ar-úyat, qaryz ben paryz, namys pen qaysarlyq qasiyetterin shynda.

P.s. 18 tamyz kýni elimizding bir qalasynda «...tekseru jýrgizgen prokurorlar jýike jýiesi auyratyndar tiziminde túrghan 320 nauqastyng jýrgizushi kuәligin alghanyn anyqtady»...

Aytpaqshy, Efremov turaly jazghan sayttar taghy da keminde 1,3 mln maqala jazar ma eken...

Ayshuaq Dәrmenúlynyng jazbasy

Abai.kz