Senbi, 23 Qarasha 2024
Oy týrtki 2929 0 pikir 22 Qyrkýiek, 2020 saghat 11:39

Úlylardyng taghdyryn emes, qasiyetin qaytalasyn deyik...

Meni qazaq júrtyna keninen tanymal estrada júldyzy Jazira Bayyrbekovanyng telearnalargha bergen bir súhbaty eriksiz oilandyrdy. Ol ózining kishkentayynyng túsauyn ataq-danqy joq, tynysh ómir sýrip jatqan qarapayym adamgha kestirgisi keletinin aitty. «Nege?» degen súraqqa bergen jauaby: «Ataqty, tanymal túlghalardyng qaysybiri baqytty deysiz? Olardyng ómiri qiyndyqqa toly, ýnemi qarbalas kýrespen ótken» dedi.

Bir qaraghanda qisyndy siyaqty. Qogham ishinde tynysh, eshqanday ataq-danqsyz da óz nesibesin búiyrghanynsha jep, eshkimge qaqtyqpay-soqtyqpay ómir sýruge yqylasty adamdar kóp. Beybit zamannyng beybit tirshiligin jasay bergisi keledi. Al endi tek qana túsau keser emes, basqa da jas balanyng bolashaghyna әser etedi-au degen is-sharalarda adamdar tanymal túlghalardy ataudan qorqatyn siyaqty. Balagha atyn qoysa, túsauyn kestirse, qanday da bir yrymmen tanymal túlghalargha jaqyndap ketse, balamyz soghan úqsap, qiyn ómirge, taghdyr talqysyna týsip qala ma dep oilaydy eken. Hosh delik.

Alayda tayaqtyng ekinshi úshy bar ghoy. Dәl osynday beybit zamannyng ornap, el ishi emin-erkin ósip ónuine enbek sinirgen, qúr enbek emes au, qanyn tókken, janyn bergen túlghalar bolmasa, osy kýnge jeter me edik. Árkim óz jan tynyshtyghyn oilap, mysyq qúsap jyly peshting ýstinde jata bersek myna ómir ne bolar edi?!.  Ghylymmen kim ainalysady? Aygha kim úshady? Tehnologiyany kim damytady? Mәdeniyet, órkeniyet, óner, bilim, sayasat degennen júrday bolar edik qoy. Kez kelgen tanymal túlghany mysalgha alyp qarayyqshy. 37-de atylyp ketken qazaq últynyng qaymaqtaryn aitalyq. Ahmet Baytúrsynov qazaq tilining әlipbiyin jasap ketti. Býkil qazaq basymyzdy iyip, ómir boyy qúrmet etemiz. Olar jaydan jay tanymal bolghan joq. Elge qyzmet etkennen tanymal boldy. Bilgen adamgha 37-de atylyp ketken sanlaqtar elge qyzmet etkenderi ýshin baqyttymyz dep óldi. Al endi tanymal túlghalardyng taghdyrynyng auyr bolatyny - ataq-danq jýrgen jerde satqyndardyng da jýretini saldarynan. Sol túlghanyng janynda kólenkedey qalmay jýrgen beybaqtar óz paydasyn, pendeshilik oiyn, jeke basynyng mýddesin kózdep satqyndyqqa baratyndyghynan biyik túlghalar zardap shegedi. Árbir elge qyzmet qylatyn adamnyng ómirinde qiyndyqtar kezdesetini anyq, olarmen kýresu - kýshti adamnyng belgisi. Eger qiyndyqtarmen kýrespesek, sanamyzdy oyatpasaq, elding damuyna tittey de bolsa yqpal etpesek, onda semirtu ýshin baghylatyn maldan artyqshylyghymyz joq qoy.

Árbir ana balasyn tynysh qana ómir sýretin «marghau mysyq» bolsyn demese, úl-qyzdarynyng elge qyzmet qylugha jaraytyn túlgha boluynan qoryqpauy kerek. Olardyng qadamdary el ishinde abyroyy bar túlghalargha úqsas boluynan shoshugha tiyis emes. Qayta qiyndyqty jene biletin jigeri boluyna, erkin sana biyigine shyghuyna tilektes bolugha tiyispiz. Jas, ósip kele jatqan úrpaq atyna layyq bolughy tyrysuy kerek. «Úlymnyng atyn Ahmet Baytúrsynovtyng qúrmetine Ahmet dep qoysam, onyng taghdyryn qaytalasyn dep emes, onyng qasiyetin qaytalasyn, elge riyasyz qyzmet etsin, últtyng úlany bolyp jemisin bersin. El mening úlymmen maqtanatyn ana bolayyn» dep niyet eter edim.

Al býgingi tanda virus siyaqty taralyp ketken shalys ketken bir niyet bar «typ tynysh ómir sýreyik» degen. Ómir eshqashan tynysh bolmaydy, buyrqanghan aghystyng aryny siyaqty tek algha jyljidy. Uaqyttyng enshisinde búiyghyp úiyqtap qalmay, ghylymda, bilimde, órkeniyette, mәdenette, sayasatta, ómirding barlyq salasynda basqa elderden qalyp ketpeuge asyghyp, algha úmtyluymyz kerek. Ol bir adamnyng qolynan kelmesi anyq, tútas el bolyp soghan niyet etuimiz kerek. El ishi sondaylyq úmtylysy bar úrpaq ósiruimiz kerek.

Endeshe, qúrmetti halayyq! Tanymal túlghalardyng taghdyryn balalarymyz qaytalap qalady dep qoryqpanyzdar, qasiyetin qaytalaydy dep ýmit etinizder. Elge keregi de sol. Bir shanyraqta ýni búlbúl әnshi qyz dýniyege kep jatsa, estradamyzdyng sýiikti júldyzy Bayyrbekova Jaziraday elding quanyshyna qyzmet etsin dep, әnshini túsauyn kestiruge shaqyrsanyzdar eshqanday aiyby joq.

Gýljan Iztay,

aqyn, qalamger

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435