(1731 jylghy 10 qazan – qazaq-orys qatynasyndaghy jana da kýrdeli kezenning bastalghany rәsimdelgen kýn)

Ana bir jyly QazAqparat jariya etken atauly kýnder tizbesinde «1731 jylghy 9 qazanda Ábilqayyr han bastaghan Kishi jýz qazaqtary Reseyge qosyldy» delingen eken. Búl derek kýni býginge deyin negizinen barlyq qoljetimdi anyqtamalyqtarda da keltirilip jýr. Tarihshylar ótken ghasyrdyng ayaq kezinde ghylymy zertteuler arqyly anyqtap, dәleldegen shyndyq, ókinishke qaray, әli kýngi óz dәrejesinde ghylymy ainalymgha týspegen bolyp otyr, tiyisinshe, qazaq memlekettiligining tarihy kópshilik ýshin búrmalauly qalpynda qalyp, búqaranyng tarihy sanasy el birligin nyghayta týsu orayyndaghy býgingi kýn talabyna jauap bere almaytyn kembaghal kýide keledi. Osy rette mәselege shaghyn sholu jasayyq... 

Qazaq elinde Tәuke han dýnie salghannan keyin úly han saylau rәsimi ótkizilgen joq, kishi handar ishindegi jasy da ýlken, handyq ótili de kóbirek Orta jýz hany Qayyp 1715 jyly agha han retinde moyyndaldy. Al ol qaza tapqannan son, agha han mәrtebesi 1719 jyldan Kishi jýz hany Ábilqayyrgha ótti.  Qazaq memleketi bastan keshken taghdyrly oqighalar, mine, osy agha han Ábilqayyr bahadýrding esimimen tyghyz baylanysty. Ol «Aqtaban shúbyryndy» jyldary Qaraqúm ónirinde jedel úiymdastyrghan jauynger jasaghyn bastap, Jonghar handyghynyng 1723 jylghy joyqyn basqynshylyghy saldarynan qansyrap jatqan elimizge teristik-batystan basyp kiruge әzir túrghan qalmaq jasaghy shabuylynyng aldyn aldy. Iri shayqastar jýrgizip bitimge keldi de, qúighytyp ontýstikke jetti. Qazaq astanasy Týrkistan shahary men  ainalasyndaghy jiyrma shaqty eldi mekendi jau qolynan azat etti. Alayda kýsh teng emes edi, sondyqtan olardy ústap túra almay, sheginuge mәjbýr boldy. Sosyn agha han Ábilqayyr 1726 jyly әigili Ordabasy qúryltayyn shaqyrugha múryndyq bolyp, halyq jinalysynda kýlli qazaq eli әskerining Bas qolbasshysy lauazymyna saylandy da, azattyq shayqastaryn tabysty jýrgizu ýshin býtkil ru-taypalardan sarbazdar jinady. Cosyn qazaq halqynyng agha hany, birikken armiyasynyng bas qolbasshysy Ábilqayyr bahadýr jonghar basqynshylarymen iri-iri jenisti shayqastar jýrgizip, 1730 jyldyng erte kóktemindegi Anyraqay maydanynda  Otan soghysyn jenispen ayaqtady da, batys ólkege oraldy. Múnda, Yrghyz alqabyna tigilgen jazghy ordasynda, Kishi jәne Orta jýzderding bas adamdarymen  mәjilis ótkizdi. Mәjiliste orys imperiyasy qolastyndaghy bashqúrttarmen araqatynastyng shiyelenisuinen tuyndaghan jaghday talqylanyp, patshayymgha arnayy elshilik jiberu jayynda sheshim qabyldanghan-tyn. 

Orta jýz ben Kishi jýzding sol jiyngha qatysqan bas adamdary kelesi 1731 jylghy 10 qazanda Ábilqayyr ordasyna qayta jinaldy. Ózderining 1730 jylghy mәjilisterinde shygharghan sheshimderine sәikes agha han júmsaghan elshilik saparynyng nәtiyjesin jәne Anna Ioannovna patshayymnyng elshisi Mәmed Tevkelevting habaryn tyndady. Tynday kele, handyqtyng Resey proteksiyasyn qabyldauy jóninde ortagha salynghan úsynysqa kópshiligi qarsy shyqty. Sonda Ábilqayyr han búl qadamgha barudaghy, yaghny protektorattyqqa súranudaghy kózdegen maqsatyn ashyp aitty. Jer-jerdegi bas adamdardyng beybit zamanda agha han pәrmenine qúlaq asa bermeytinine kózi jetkenin, al múnday jaghdaydyng jan-jaghynan dúshpandar antalap túrghan shaqta handyqtyng kýsh-quatyn әlsirete týsetinin ashyna әngimeledi. Sondyqtan da quatty protektordyng qamqorlyghyna sýiene otyryp, qazirgi óz betterinshe kýn kórip shashyrap jatqan júrtty memlekettilik sezimin arttyru arqyly biriktiretin, basqaru jýiesi  bir ortalyqqa qatang baghyndyrylatyn, túraqty armiyasy bar kýshti handyq qúrudy josparlaghanyn ayan etti. Ábilqayyr búl rette bir kezde ózi Ayke hannyng qolastynda qyzmet etip, tikeley tanysqan Qalmaq handyghynyng qúrylymyn ýlgi tútqan edi. Qalmaq handyghy Reseyding protektoraty bolu arqyly kýshti memlekettik jýie qúryp alugha qol jetkizgen bolatyn. Múny bas adamdar (súltandar, batyrlar, biyler, baylar, rubasylar, aqsaqaldar) týsindi, alayda onday jaghdayda óz iyelikterindegi júrttaryn jeke-dara biyley almay, barsha biylikti uysyna almaq Ábilqayyr hangha basybayly tәueldi bolyp qalatyndyqtaryn oilady.  Olargha agha han sózin jýrdim-bardym tyndaytyn sol kezgi bytyranqy ahual qolayly bolatyn. Sondyqtan da olar Ábilqayyr han jeke bas paydasyn ghana oilap otyr degen payymdy dabyralatty. Ne kerek, 10 qazandaghy jinalysta Reseyding qamqorlyghyna sýienu jónindegi úsynysty az ghana top qoldady. Degenmen búl data Qazaq memleketining ózinen әldeqayda quatty Resey imperiyasyn protektory retinde moyyndaghan kýni, al kópshilik kókeyinde qalyptasqan úghym boyynsha – «Kishi jýzding Reseyge bodandyqqa kirgen kýni» retinde sanalady. Qalay desek te, 1731 jylghy 10 qazan – qazaq-orys qatynasyndaghy jana da kýrdeli kezenning bastalghany rәsimdelgen kýn. 

Ras, protektorattyq mәsele Ábilqayyr hannyng oilaghanynday sheshilmedi, dala elitasy agha han tóniregine toptasudyng ornyna, odan irgesin aulaq salyp, sayasy túrghyda oiy tayyz ekenin tanytty. Sol jyldan kóp úzamay, el ishindegi han, súltan, biylerding birqatary protektormen agha han Ábilqayyrdyng resmy mәmilege kelgenin mise tútpay, óz betterinshe, onyng syrtynan separattyq kelissózder jýrgizdi, patshagha adal bolatyndaryn әkimshilik aldynda jeke-jeke moyyndap, is jýzinde qazaq memleketining bólshektenuin jýzege asyryp jatty. Ábilqayyr han el birligining sharty retinde handyqtyng tek  ózi arqyly ghana basqarylugha tiyistigin songhy ret 1748 jyldyng jazynda Resey imperiyasy Syrtqy ister ministrliginen arnayy kelgen polkovnik Tevkelev pen Orynbor gubernatory general Nepluev ýsheuining kezdesuinde ýzildi-kesildi kóterip, protektor ókilderin moyyndatqan-tyn. Endi moyyndaudy tek ortalyq biylikting bekitui ghana qalghan. Alayda, Peterburgting biyik sheshimin tosyp jýrgeninde, Ábilqayyr handy eldik mýddeni terennen oilaugha qauqary jetpeytin, sayasy óresi tómen bop shyqqan baqtalasy Baraq súltan 1748 jylghy 1 tamyzda óltirip ketti. Sol qylmyspen birge Ábilqayyrdyng birtútas kýshti qazaq handyghyn quatty orys memleketine sýiene otyryp qúryp alu armany tolyghymen kýiredi. 

Odan bergi uaqyttarda protektorattyq ahual ózgertilip, otarlau sharalary jan-jaqty jýrgizile bastady da, 19-shy ghasyrda birtindep handyq jýieni mýldem joi jәne qazaq aimaqtaryn imperiya qúrylymyna ishki Reseydegidey dәrejede kiriktiru sharalary jasaldy. Myna jәitti de moyyndau lәzim: eger Reseymen әldebir kelisimge kelmese, bir jaghynan – shashyranqy, bytyranqy, ainala orys bekinisterimen qorshalghan, qazaq jerine kazachestvo,  qalmaq, bashqúrt qoldarynyng shapqynshylyq jasap túruyna patsha әkimshiligi astyrtyn dem berip túrghan, ekinshi jaghynan – údayy jonghar agressiyasyna úshyrap kele jatqan  ahualda qazaq handyghy tez-aq jaugha jem bolyp, eldigin saqtap qala almas edi.  Degenmen aita ketu kerek, eger Ábilqayyr hannyng sayasy kóregendikpen jasaghan úsynysyn 10 qazandaghy jinalysta dala elitasy qabyldap, agha han talaptaryn týsinistikpen oryndaghanda, syrtqy jaulardan qorghanuda Resey qamqorlyghyna sýiene otyryp, bir ortalyqqa baghyndyrylghan birtútas kýshti memleket qúryp alugha әbden bolar edi. Biraq olay bolmady, dala elitasy sonday memleketting basynda túruy yqtimal orys patshasy ispetti monarhqa baghynyshty bop qaludan qorqyp,  bas-basyna by boludy, yaghny jeke bastarynyng mýddesin tútas eldik jobadan joghary qongdy  qosh kórdi. Sonday pighyldyng saldarynan patsha әkimshiligining qazaq elin bólshektep biyleuine mýmkindik tughyzdy. Bizding úrpaqqa alys zamanghy atalarymyzdyng sayasattaghy osynday is-әreketterin әdil saraptap, dúrys sabaq ala bilgen dúrys bolar edi...

Beybit Qoyshybaev,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz