Roman

(ýzindiler)

SADYQ SÚLTAN

Eki bauyry orys biyligin panalap ketken Sadyq súltan Kenesarin sergeldeng kýige týsti. Biraq ata jauy orys biyligimen auyz jalasa almaytynyn bilgen song qoqandyqtarmen tize qosyp, orys sayasatyna qarsy bolugha bekindi. 1864 jyly ol Sozaq ónirining hakimi bolyp bekidi. Qoqan hanynyng búl úsynysy men jarlyghy Sadyq súltangha mayday jaqty.

Sozaq Qarataudyng soltýstigine qaray ornalasqan. Búl kezde Syrdariya jýiesi men Qoqan handyghy arasynda shekara syzyghy joq bolatyn. Orys syzyghy (liniya) Syr boyyndaghy Jýlek qorghanyna deyin sozylatyn. Al qoqandyqtar Týrkistan, Sozaq, Sholaqqorghan boyyna týgel biylik jýrgizetin. Belgilengen shekara bolmaghandyqtan qazaqtar men qoqan biyligindegi túrghyndar arasynda barymta jasalyp, tynyshtyq jii búzylatyn. Búl Resey ýshin de, qoqandyqtar ýshin de tiyimsiz edi. Eki jaqta ishtey bir soghystyng bolatynyn sezgendey shayqasqa dayyndalyp jatqan.

Sadyq súltangha Resey jaqtan keletin qauipke qarsy túru jýkteldi. Qazaq  dalasyna qara búlt ýiirilip kele jatty. Ay shyghyp, kýn batqanmen bir sústy ýrey seziletin-di.

Resey ýkimeti toghyz jýz shaqyrymgha sozylyp jatqan Perovski men Vernyy arasyn qalayda biriktiru qajettigin bayaghyda oilastyrghan. Eger osy ólkeni óz biyligine alsa, Reseyding ókpesi ashylady. Qoqandyqtar kýshi әlsireydi әri osy ólkede túratyn úly jýzderdi ózine qaratady. Olar Tashkent, Shymkent, Áuliyetata jerinde tyghyz otyr. Olardy óz biyligine alsa, shekara keneyedi, qaruly qaqtyghystar azayady. Sondyqtan da Perovski men Vernyy arasyn bir jýiege keltiru Resey ýshin óte tiyimdi bolatyn. Osylay Orynbor-Sibir otryadtary negizinde 1864 jyly Jana qoqan jýiesi jasaldy.

Orynbordan kelgen polkovnik Verevkinning jasaghy sol jyly Týrkistandy qorshap aldy. Búl habar jetisimen Sadyq súltan sarbazdaryn alyp Qaratau boyyndaghy Sýiindik shatqaly arqyly Týrkistan asty. Týrkistandyqtar ara-arasynda zenbirekten, myltyqtarynan oq atqany bolmasa qamalda qamalyp otyrghandaryn kórdi. Al orys әskerleri búl kezde or  qazyp, qamal astyn ýngip jatyr edi. Oghan oq-dәri qoyyp jarsa, qamaldyng dualy qiramaq. Orys әskeri lap qoigha әzir.

Sadyq súltan soghys tәsilderin mengergen jýz jigitti alyp týnde orys әskerlerine shabuyl jasady. Or qazyp jatqan bes orys soldaty mert boldy. Otyzdan astamy jaraqat aldy. Otyzdan astam myltyq pen jer qazghan qúral-jabdyqtardy alyp Sadyq súltan Týrkistan hakimi Myrzadәuletke keldi.

- Biz osylay jaybaraqat jatyp, tek qorghanudy oilasaq – jenilgenimiz, - dedi Sadyq súltan Myrzadәulet hakimge. – Qamaldan shyghyp orys әskerine shabuyl jasayyq. Tútqiyl shabuyldy kýtpegen jaularymyzdy quamyz әri zenbirek, myltyqty qolgha týsiremiz.

- Mening sarttarym qamal syrtyna shyqpaydy. Óz kýshinmen shabuyldasang qarsylyghym joq

Orys tynshylary da beyqam jatpaydy. Syi-siyapat kórgen Janty Ótepov aqsaqal óz jansyzyn orys әskerine jiberdi. «Sadyq tóre týnde orys shebine shabuyl jasamaq» degen habardy alysymen orystar zenbirekterin, soldattaryn da dayyndap, shayqasqa әzirlendi. Týn aua Sadyq súltan men Qosymqojanyng úly Qúrbanjan maghzúm bastaghan eki jýz lashker orys әskerlerine shabuyldy bastady. Orystar olardy jaqyndatyp alyp zenbirekterden atqylay bastady. Oghan myltyqtar qosyldy. Búl tosyn shabuyl bolmaghanyn Sadyq súltan týsindi. Biraq endi sheginerge jol joq.

Sadyq súltan әskerleri sol toqtamaghan kýii ordy búzyp, shayqasqa kirip ketti. Olar óz jeri, óz dini ýshin jan alyp, jan berisuge dayyn.

Búl shayqasta Qúrbanjan maghzúm qyryq jigitimen sheyit boldy. Jaraly elu jigitpen Sadyq súltan qamalgha kirdi.

Orys jaghy da óz әskerlerinen airyldy. Bas shtab ofiyseri kapitan Kahovskiy oqqa úshty. Otyzdan astam әsker auyr jaraqat aldy, on shaqty әsker óldi. Eki jaq ta tynyshtalyp, jaralaryn jazyp, ólgenderin kómip jatty.

Ýsh kýnnen keyin Týrkistan aqsaqaly Janty Ótepov óz erkimen qala qaqpasyn ashty. Týrkistan orys bodany bolyp shygha keldi. Týrkistan hakimi Myrzadәuletpen birge Sadyq súltan lashkerlerimen birge Shymkenttegi Qoqan hanynyng senimindegi biyleushi Álimqúl mollanyng qasyna kelip qosyldy. Al búl kezde Sibir jaqtan kelip jetken general Chernyaev әskeri Áuliyetany basyp alyp, endi Shymkentke qaray bettegen.

Álimqúl molla ózine tanys Sadyq súltandy shettetken joq. Oghan pansat, yaghny jes jýz jasaqtyng qolbasshysy degen ataqty qayta berdi.

Shymkentte orys әskerleri eki býiirden qysyp tiyisti. Chernyaev qoly Áulieata túsynan kelse, Týrkistannan orys armiyasynyng bas shtabynyng kapitany Mayer bastaghan jasaq kelip kiyligip edi. Eki ókpeden tiygen orys әskeri baqayshyghyna deyin qarulanghan bolatyn.

General Chernyaev qoly jetkeshe Álimqúl molla Týrkistan jaqtan kelgen Mayerding jasaghyn talqandaudy kózdedi. Olar Aqbúlaq týbinde shayqasqa kirdi. Mayer zenbirekteri men kazaktaryn qarsy qoydy. Sadyq súltan jasaghy alghy shepte edi. Orys әskerleri oq jetetin jerge deyin ýnsiz kýtip jatty. Sonan song kartechpen atqylay bastady.

Tuy jelbirep Sadyq súltan jaugha jalghyz shapqanday edi. Ol janghan otqa qaraghan joq. Aldynghy lep qorghasyn oqtyng qúrbany bolyp ólip jatty. Qalghan sarbazdar jerge etbettep jatyp bas kótermedi. Sol qalpynda Sadyq súltan miz baqpay túryp aldy. Tuy shúryq  tesik boldy. Biraq bir oq Sadyq súltangha tiygen joq. Allanyng qúdireti shyghar. Álimqúl molladan habar kelgende ghana ol keri qaytty. Baghanadan beri jerdi panalap jatqan jasaqtar oryndarynan túryp sonynan ilesti.

Búl shayqas olargha onay tiymedi. Mynnan astam lashker mert boldy. Jer qan sasydy. Ólik iyistenip qolqany jara bastady. Eki jaq kelisip soghysty toqtatty. Ýsh kýn ólikterdi kómuge berildi.

General Chernyaev bastaghan orys әskeri Shymkentti alugha attandy. Qalagha bes jýz shaqyrym jerdegi Qoshtegermenge Sadyq súltan alpys jasaghymen kelip Chernyaev әskerining jýrisin bayqap túrdy. Chernyaev jýzden astam atty әskerimen top aldynda kele jatty. Qasynda eki kishi ofiyser bar. Ol atsyz jayau túrghan jasaqty kórdi. Ony ústap alugha әreket etip, eki rotasyn jiberdi. Múny bayqaghan Sadyq súltan da eki jasaghyn qarsy jiberdi. Olar ashyq jerde betpe-bet kezdesti. Atysu da, shabysu da bastalyp ketti. Sadyq súltan jigitteri tórt atynan aiyrylyp, bes jaraly jasaqpen keri shegindi. Al orystar jaghy on jeti atynan aiyryldy. Jaralylary da jetkilikti edi.

Shymkent on kýn qorshauda túrdy. Álimqúl molla auyr zenbirekterdi tiyimdi paydalandy. Orys armiyasy Shymkentti ala almady. Álimqúl molla qalanyng qorghanysyn kýsheytti. Sonan song Qoqangha qaytyp ketti. Al Sadyq súltan Tashkentke attandy.

Ýsh ay óte shyqty. General Chernyaev qosymsha әsker, qaru-jaraq aldyrdy. Artilleriyany kýsheytti. Osylay Shymkentke qayta shabuyl jasady. Búl shayqas sheshushi shayqas ekenin eki jaq ta týsindi. Shymkent qúlasa, jol Tashkentke ashylady. Búl Qoqan handyghynyng ydyrauynyng basy bolmaq. Qoqan jasaghy búl shayqasta bes jýz sarbazynan aiyryldy. Al orys әskeri tórt jýz bes soldatyn joghaltty. Eki ofiyser, jiyrma bir kishi ofiyser mert boldy. Shymkent orys armiyasynyng qolyna ótti.

Sol jyldyng qysynda Álimqúl molla Qoqannan Tashkentke keldi. Shymkentting jau qolyna ótui janyn jegidey jep barady. Ol әskerbasylaryn shaqyryp kenes qúrdy. Qysta soghysty qoyyp, kóktem shygha qayta joryqqa shyghu qajet degen oy tastady. Oghan bir ghana әskerbasy qosylmady. Ol - Sadyq súltan edi.

- Qanshama adam shyghyny boldy. Ýndemey shegine salu әsker ruhyn týsiredi, - dedi ol. – Shymkentke shabuyl jasamasaq Týrkistandy qayta alayyq. Onda orys soldattary kóp te emes kórinedi. Tipti ala almasaq ta tarihta izimiz qalady.

Álimqúl mollagha Sadyq súltan sózi únady. Ýsh kýn әskerdi dayyndap, lau arbalardy ynghaylap tórtinshi kýni Álimqúl molla jasaghy Týrkistangha bettedi.

Sadyq súltan Álimqúl molladan segiz jasaq alyp sholghynshy top qúryp, әsker aldyna shyqty. Arystan asyp, Shelektegi  qazaqtardan túratyn alpys jasaqty qolgha týsirdi. Álimqúl mollanyng negizgi kýshteri kelip qosylghanda Sadyq súltan taghy da alghy shepke shyqqan. Ol Iqangha kelip at basyn tiredi. Qypshaq Túman bastaghan  qazaqtyng jiyrma jasaghy qolgha týsti. Bireui qashyp qútyldy. Álimqúl molla qoly Shelek jaghyn baryp bekindi. Al Sadyq súltan Týrkistan jaghyn qadaghalady.

Týnde Sadyq súltan qarauyl toby kele jatqan eki attyny bayqady. Orys kazaktary eken. Búlar sholghynshylar bolyp shyqty. Jýz kazakty bastap kele jatqan esauyl Serovtyng otryady. Olar zenbirek, myltyqpen oq ata bastady. Kazaktar ólgen attaryn qatar-qatar tizip qoyyp, sony qalqan jasap beriser emes. Osy kezde Týrkistannan taghy ýsh jýz kazak shyqqany turaly habar kelip jetti.

Álimqúl molla ne isterin bilmey sasqalaqtady. Áskerbasylar aqyl qosa almady. Osy kezde Sadyq súltan:

- Siz bar kýshinizben myna orys kazaktaryn basyp alynyz, - dedi ol. – Al men óz jasaghymmen Týrkistannan shyqqan kazaktargha qarsy shyghamyn. Serovtyng tobymen qosylugha jol bermeymin.

- Dúrys eken, - dedi Álimqúl molla. – Solay bolsyn!

Sadyq súltan suyt jýrip jasaghyn Týrkistan jaqqa búrdy. Olar kazaktarmen Sasyqbúlaqta betpe-bet kezdesti. Orys kazaktary jerge jata qalyp atysa bastady. Sadyq súltannyng on jigiti jaralanyp, alty aty óldi. Kәsiby armiyanyng әskery mashyghy kórinip-aq túr. Ol Iqangha qaray shegine bastady. Jәne әskery qulyq oilastyrdy. Ol jasaqty qaldyryp, óz jigitterimen Týrkistangha qaray bettedi. Orys әskeri búl qimylgha senip qaldy. Qoldaugha shyqqan әsker jenilgen ghoy. Áytpese Sadyq súltan Týrkistangha nege búryldy? Kazaktar jasaghy da keyin búrylyp Týrkistangha bettedi. Sadyq súltan ainalma jolmen jedel Iqangha qayta oraldy.

Álimqúl jasaghy әli kazaktardy talqanday almapty. Qorghanys jasap alyp әli atysyp jatyr.

- Búl orys kazaktaryn joy onay emes, - dedi Sadyq súltan. – Ákem Kenesary han oqtan qorghaytyn shópten shómele ýiip, ony baylap algha qoyatyn. Oq shómelege tiyedi. Sarbaz aman. Sol kezde negizgi kýsh tap berip, jaudy talqandap ótetin.

Álimqúl molla qamys pen jusandy shaptyryp ýlken-ýlken shómele shópti buyp, algha qoydy. Jýzdegen sarbaz sony qalqan etip orys kazaktarynyng alghy shebine jetti. Sadyq súltan arghymaghymen alghy shepke shyghyp:

- Aman! Aman! Berilinder! – dep aighay saldy. Esauyl Serov endi basqa amal qalmaghanyn sezdi. – Berilu kerek!

Biraq kelte sóz jýrgizip túrghan Sadyq súltandy eskermesten sart jasaghy birneshe kazakty shanshyp óltirdi. Qayta atys bastaldy.

Kókjiyekte orys kazaktary kórindi. Eger olar qosylsa des bermeydi. Ol óz jasaghymen bekingen orys kazaktaryna tap berdi. Atyna oq tiyip óldi. Ózining jambasyna da oq tiydi. Búl kezde Álimqúl molla da shabuylgha shyqty. Kazak orystar qyrghyngha úshyrady. Esauyl Serov on bes soldatpen sytylyp shyghyp negizgi kazaktar jasaghyna qosyldy. Olar osy shayqasta  kishi ofiyser Pavel Abramovichten, tórt uryadnikten, elu kazaktan, bir felidsherden airyldy. Otyz alty kazak, tórt artillerist auyr jaraqat aldy.

Ontýstik otqa oranyp jatty. Eki jaqty da Tashkent qalasy ýshin shayqas kýtip túr edi...

YDYRAU

Shymkentten keyin Resey imperiyasy endi Tashkendi aludy josparlady. Sonda Tashkent-Vernyy alaby týgel Resey bodanyna kirmek. Salyq tólenedi, shekarany kýzetu de bir qalypqa týspek. 1865 jyly general Chernyaev Tashkentti qorshap, jan-jaqtan keletin keruenderding jolyn kesti. Óitkeni 1864 jylghy shayqasta general Chernyaev Tashkentti ala almaghan bolatyn. Al endi jana kýshpen, jana qaru-jaraqpen, zenbirektermen kýsheytilgen orys әskeri qalay da Tashkentti alu kerek dep qyrghyn soghysqa dayyndaldy.

1865 jyldyng kóktemi edi. Janbyrly dala masatyday qúlpyryp ketken. Alma, órik, shie aghashtary erte gýldep, qyrmyzy qyzghaldaqtar týkti kilemdey týrlenip jatyr.

Dәl osy kezde Búhara әmiri, Tashkent biyleushisi Álimqúl mollanyng kýshi ydyrap, shahar júrtshylyghy Qoqan biyligine narazy bola bastaghan. Onsyz da qinalyp jýrgen halyqty orystarmen soghys ýshin qajet dep salyqty kóbeytip jibergen. Jansyzdary arqyly ishki jaghdaydy bilgen Búhar әmiri әskerin soghysqa dayynday bastady.

General Chernyaev te búl dabyldy estisimen jana Qoqan  beketin biriktirudi kesheuildetuge bolmaytynyn úqty. Shúghyl shabuylgha shyqty. Aldymen Niyazbek eldi mekenine shabuyl jasady. Múnyng soghys qimyldary ýshin erekshe ynghayy bar edi. Búl jerde suamaly jerlerge su bóletin. Búl su Shyrshyq suyn Tashken men onyng ainalasyndaghy eldi mekenderge jetkizetin. Sol jyldyng 28 sәuirinde Niyazbek qonysy orys әskerining qolyna ótti. Qalagha baratyn sudy orys әskerleri qaytadan Shyrshyqqa búryp jiberdi. Tashkent susyz qaldy. Halyq ne isterlerin bilmey jan úshyrdy. Osylay on kýn susyz qalghan Tashkenttikter amalsyz orys generaly jaghyna shyghugha ynghaylandy.

Segizinshi mamyr kýni Qoqannan alty myng lashkerimen Álimqúl mollanyng jasaghy kelip jetti. Bir kýnnen keyin Álimqúl mollanyng әskerleri on eki zenbirekten shashyraghysh snaryadtarmen oq jaudyrdy. Chernyaev olargha qarsy tórt rota soldat qoydy. Jasyryn tyghylghan zenbirekter qyryq qúlash jerde edi. Olar kenetten qatar-qatar qoyylghan qyryqqa juyq zenbirekten oq boratty. Kók maysa dala qangha boyaldy. Ýsh jýzdey sarbazynan, eki zenbireginen aiyrylghan Álimqúl molla jasaghy keri sheginip, qalagha kelip bekindi.

Búl shayqasta Álimqúl mollanyng ózi de mert boldy. Endi Tashkent iyesiz qaldy. Álimqúl mollany Shayhantaur beyitine qoydy.

Qoqan әskerleri men Tashkent túrghyndary endi bir-birlerin tonay bastady. Alghandaryn attaryna artyp biraz Qoqan jauyngerleri qalany tastap ketti.

Búl kezde Tashkentte Álimqúl mollanyng ong qoly ispetti Qoqan hany Súltanseyit bar edi. Biraq Tashkent túrghyndary Sadyq súltandy Qoqan handyghynyng regenti etip saylady.

Sadyq súltan eng әueli qala bekinisin nyghaytty. Qúshaq batyrdyng balasy Arystanbekti, jalayyr Bekbau datqany alyp qalanyng on eki qaqpasyna týgel topyraq ýidirdi. Kýzetti kýsheytti.

Marqúm Álimqúl mollanyng ordasyna kelgende Sadyq súltandy taghy bir jana taghayyndau kýtip túrdy. Shahardyng iygi jaqsylary, Bas molla Sәlibek ahun, Hakim qoja bastaghan top Sadyq súltangha «әsker әmiri» degen ataq berdi. Endi Sadyq súltan Kenesarúly Qoqan hany men qazyna iyesi atandy.

Ýsh kýn boyy Sadyq súltan barlyq әskerbasylardy auystyryp, olardyng әrqaysysyna ózderine layyq oryn berdi. Qoqan lәshkerlerine qayta qaru-jaraqtaryn berip, atqa otyrghyzdy.

General Chernyaev Álimqúl mollanyng ólgenin estigen song tórtinshi kýni Tashkentke shabuyl jasady. Qolbasshysyz qalghan әskerdi lezde jenuge niyetti edi. Biraq qalanyng on eki qaqpasy da berik, ólispey berispeytin bolyp shyqty. Búl general Chernyaevti qatty tanghaldyrdy.

Álimqúl molla ólgeni ras bolsa bizge qarsy kim múnday toytarys berip jatyr, - dep general tanghaldy.

- Qazir Qoqan әskerining Bas qolbasshysy Sadyq súltan eken. Bizge qarsy soghysyp jatqan Sadyq súltan, - dedi әskerbasylardyng biri.

- Bәse, - dedi general Chernyaev. - Búl Álimqúl molladan da asyp týsken jankeshti eken.

Qorshauda qalghan qala qyryq kýn shayqasty. Sadyq súltan jasaghy zenbirekter men myltyqtardan oq atyp, general Chernyaevting soldattaryn qala qaqpasyna jaqyndatpady. Al kesh bata Sadyq súltan barlyq qaqpalardyng kýzetin ózi tekserip shyghady. Búl Qoqan әskerlerining ishinde iritki tughyzdy. «Sadyq tóre – aqsýiek. Orysqa beriletin týri joq. Týbi jeniske jetse, Qoqandy da, Tashkendi de Sadyq súltan biylep-tósteydi.  Kózin qúrtu kerek» degen oigha keldi.

Tashkenttik iygi jaqsylar búl jamanat habardy Sadyq súltangha jetkizdi. Olar qoqandyqtardy qyryp saludy úsyndy. Sadyq súltan búghan kelispedi.

- Qazir biz bir-birimizdi qyryp tastasaq, ne bolady? Jau jaghadan alyp túr. Shydayyq. Álipting artyn baghayyq. Biraq beyqam qalmayyq, - dedi Bas qolbasshy.

Búl jaysyz habar edi. «Saqtyqta qorlyq joq». Ol әri oilanyp, beri tolghanyp berik bir sheshimge keldi. Barlyq әskerbasylary men shahardyng iygi jaqsylaryn jinap, kenes qúrdy.

Qoqandyqtardyng aram pighyly belgili boldy, - dedi Sadyq súltan. – Orys әskeri tayaq tastam jerde túr. Qaruy da, әskeri de myghym. Atty kazaktary taghy bar. Búl tyghyryqtan shyghudyng bir ghana joly bar. Búhara әmirining qol astyna óteyik, kómek súrayyq.

Búl úsynysty bәri qoldady. Sadyq súltan Búhara әmirshisi Ábilfayyz hangha syi-siyapatyn qosyp, bir top elshi jiberdi. Olardyng ishinde bas qazy Hakimqoja, ishan Ábilqasym han, Qúsmendi maghzúm, qazaqtardan shanyshqyly, molla Kóshik datqa, dulattan Tórtbay datqa syndy el aghalary bar edi. Áriyne, Búhar әmiri búl ótinishti quana qabyldady.

Soghyssyz Tashkentti alu әmirlik jerin keneytedi. En dalagha iyelik etedi. Ol ózining toqsabasy Tayshybekti bes jigit qosyp Tashkentke jiberdi. Toqsaba Tayshybek biylikti alysymen Sadyq súltan әskerdi ótkizip, óz jasaghymen ordadan shyghyp ketti.

Tayshybek toqsaba әskerdi soghysqa dayyndaugha qauqarsyz bolyp shyqty. Eki kýnge jetpey general Chernyaev Tashkentke basyp kirdi.

Tashkent qúlady. Jana Qoqan liniyasy bekidi. Orystar úlan ghayyr  qazaq dalasyna ie bolyp shygha keldi...

ORALU

Ýsh ay ýsh kýndey óte shyqty. Sadyq súltan Gerattan Qashqargha ketuge bekindi. Yakub sardarmen jyly qoshtasyp, Balh pen Badahshan arqyly Qashqargha jetti. Qoqan әskeri sapynda tanys bolghan Yakub bekke kelip sәlem berdi.

Yakub bek Sadyq súltannyng әskery basshylyq qabiletin qadirleytin. Oghan «Omar atalyq» shenin berdi. Jәne ózine senimdi әskerbasy etu ýshin kelinin nekelep qosty. Óz úly birer jyl búryn soghysta ólgen bolatyn.

Kýn artynan kýnder ótip jatty. Bir jyl bir kýngidey bolmady. Bir jyldan keyin Yakub bek biylikti úly Bek Qúliybekke berip, ony múrager retinde atady. Ózi qalyng әskerimen Aqsugha bet aldy.

Áskery keneste Yakub bek ózi әsker qolbasshysy bolatynyn mәlimdegen. Búghan Sadyq súltan qarsy shyqty. Ol kesimdi sóileytin. Jәne júrttyng nazaryn ózine qaratyp alatyn qasiyeti bar edi.

- Qolbasshylar oqysta opat bolsa, ony auystyrugha bolady. Hannyng ózi әsker basynda túrsa, jazatayym jaghday bolsa, el qayda qalady, handyq ne bolady, - dedi Sadyq súltan. – Sondyqtan da Siz jalpy әskerdi basqarynyz. Al aldynghy shepke basqa әskerbasylardyng birin qoyynyz.

Kóp әskerbasylar Sadyq súltandy qoldady. Biraq hannyng sózine «lәppay» deytinder tipten kóp eken. Dauys Yakub bekting paydasyna sheshildi.

Yakub bek pen Sadyq súltannyng arasynan qara mysyq ótti. Yakub bek Sadyq súltandy kóruden bas tartty. Ári joryqqa almay ketti.

Biraq Yakub bek joryq barysynda dertke úshyrap qaytys boldy. Bek Qúliybek han kóterilip, taqqa otyrdy. Búl keybir tóre túqymdaryna únay qoyghan joq. Hakimhan tóre taqqa talasyp, kóp әskermen Qashqargha attandy. Taqtan aiyrylu onay ma? Bek Qúliybek han jiyrma bes myng lashker jinap oghan qarsy shyqty. Kýsh Hakimhan jaghynda edi. Eng myqty zenbirekter men tәjirbiyeli lashker sonyng qolynda bolatyn.

Bekqúliybek han óz jasaghyn beske bóldi. Árqaysysy bes myng lashkerden túrdy. Bir qol Sadyq súltangha tapsyryldy. Endi birin Omarqúl parvanashy,  ekinshisin Ámirqúl, ýndilik Jamdar parvanashy, tórtinshisin – Aldash datqa, al besinshisin Maseyt pansat basqardy.

Alghy shepke ýsh jasaq qoyyldy. Olardy Maseyit, Aldash, Ámirqúl әskerbasylar basqaratyn. Olardyng eki qaptalynda Sadyq súltan men Omarqúl jasaghy túrdy.

Eki әsker Qashqar men Aqsu arasyndaghy Maralbasy bekinisi manynda kezdesti. Áueli Bekqúly han jasaghy sәtti shabuyl jasaghan bolatyn. Biraq Hakimhan әskeri zenbirekterdi sәtti paydalanyp, alghy sheptegi ýsh jasaqty tyqsyra bastady. Kóp lashker qolgha týsti, zenbirekshiler dәrmensizdik kórsetti. Jenilis qaupi tóndi.

Bekqúly Han bek әskery kenes jinady. Ár әskerbasy óz oiyn aitty.

- Eger biz Qashqargha sheginsek jau ruhtanady, - dedi Sadyq súltan. – Onda handyqtan aiyrylamyz. Halyq Hakimhan jaghyna shyghyp ketedi. Ólispey berispeuimiz kerek.  Onyng әskerin tityqtatyp jenemiz.

Sadyq súltan sózine bәri kelisti. On ýsh myng lashkerimen tang alakeuimde Hakimhan әskerine tap berdi. Zenbirekter saqaday saylanyp, maylanyp, snaryadtar arbagha tekshelip ýiilip qoyylghan bolatyn. Búl búryn-sondy bolmaghan alapat soghys boldy. Zenbirekter eki jaqtan da tynymsyz oq jaudyrdy. Jeti saghattan asqan atys óz paydasyn әkeldi. Hakim hannyng bir myng jeti jýz lashkeri Sadyq súltan jaghyna ótip ketti.

Hakimhannyng negizgi kýshi talqandalghan song qalghan lashkerler Bekqúly han jaghyna ótti. Aqsu manyn qaytadan óz iyeligine qaytarghan  song ol bir aidan  keyin jelbirep, Qashqargha oraldy.

Biraq olardy taghy bir jaghymsyz habar kýtip túr eken. Hotan hakimi Niyaz bek býlik shygharyp, Bekqúly han qolastynda  boludan bas tartypty. Bekqúly han taghy  da lashker jinady. Niyaz hakim oghan qarsy jiyrma bes myng jasaqpen jiyrma bes shaqyrym jerde kýtip túrdy.

Sadyq súltan men Aldash datqa on myng atty әsker sarbazdarymen hakim Niyaz bek әskerin jaryp ótti. Jau lashkerleri bas saughalap jan-jaqqa qashty. Birazy qytay bekinisterine tyghyldy.

Han Bekqúly bek Hotandy alyp, qazynany týgendeuge jana hakim taghayyndap, mereyi ýstem boldy.

1877 jyldyng sәuirinde Ýrimshi qytaylary tórt myndyq adammmen Diuanshyny, odan song kóne Túrfandy aldy. Han Qúly bek qytay әskerine tótep bere almay Qarashar qalasyna yghysty.

Qytay armiyasynyng qolbasshysy Lu Cha Darin óte qajet sheshim qabyldady. Ol Jetisharda qolgha týsken mynnan asqan adamgha qarjy, kiyim-keshek berip, toyyndyryp, ishindirip bastaryna bostandyq berdi.

- Men әndijandyq, Ferghana men Tashkenttik qoqandyqtarmen ghana soghysamyn, - dedi ol. – Olar – basqynshylar. Sondyqtan da jergilikti jetisharlyq túrghyndargha esh qauip joq. Yakub bek hannyng qysymshylyghynan da kóp úzamay bosaysyzdar.

Búl әngime laulap tez tarady. Halyq qytay әskerbasynyng mәrttigin eselep  aityp jatty.

Yakub bek han búl daqpyrytty basu ýshin shúghyl jazalau sharalaryn qarastyrdy.

- Eshqanday jazagha tartpanyz, - dedi Sadyq súltan Yakubbek hangha. – Jaqsylyqty jaqsylyqpen ozdyrynyz. Qayta olargha syi-siyapat jasanyz, mal-mýlik beriniz. Músylmandyq qanymyzgha singendigin kórsetip, meshit salyp beriniz.

- Joq, - dedi Yakubek han. – Halyq qoryqqanyn ghana syilaydy. Ayaushylyq bolmaydy.

Qytay tútqynynan bosap kelgen lashkerlerding birazy óltirildi. Mal-mýlki talandy. Qyzdary zorlanyp,úldary kýshtep әskerge alyndy. Búl jan týrshigerlik  jamanat oqigha býkil Qashqar dalasyna tarady.

- Birin-biri talap jatqan halyqtyng kýsh birligi bolmaydy, - dedi Lu Cha Dariyn. – Endi búl jerdi jaulap alu qiyngha soqpaydy.

Ózara keristing nәtiyjesinde Qashqar handyghy ýshke bólinip ketti. Bir-birimen shayqasqan ýsh han aqyry omaqasa qúlady. Qytay әskeri eshbir shyghynsyz Qashqardy aldy.

Sadyq súltan  Qytay әskerimen týnge deyin shayqasty. Biraq kýsh te, soghys qúraldary da teng emes edi. Bekqúly bek han Qoqangha sheginuge bekindi. Lashkerlerding kýshi de, ruhy da joq. Endi bas saughalau ghana qajet.

Biraq Qytay armiyasy keri sheginip qoysyn ba? Ár býiirden bir tiyip, onsyz da tityqtaghan lashkerding berekesin aldy. Osynday qaqtyghysudyng birinde Sadyq súltangha qytay myltyghynyng oghy kelip tiydi. Jaralansa da Sadyq súltan lashkerin tastamay, qorshaudan alyp shyqty. Jau qaupi seyilgende, әskery kenes qúrdy.

- Men bәlenbay jyldan beri orys patshasymen soghysyp jýrmin, - dedi Sadyq súltan. – Barmaghan jerim, baspaghan tauym qalmady. Endi bas saughalaytyn jer de joq. Onyng ýstine iyghymnan jaralandym. Soghys ta qajytty. Qatyn, bala-shagha qayda qaldy? At ýstinde úiyqtaytyn shaq ta emes. Ne bolsa da kindik qanym tamghan qazaq dalasyna baram. Ólsem, túghan jerde ólemin.

«Úsynghan basty qylysh shappas». Orys bodanyndaghy elime baram. Inim Ahmet súltandy panalaymyn, tynysh ómir sýrem. Basqasha bolsa Allanyng jazghany da.

Sadyq súltan lashkerimen qoshtasty. Bar mýlikti bólip berdi. Ózi jolgha, soyys maldy ghana alyp, senimdi tólengitterimen Ferghananyng Osh jaghynan Týrkistan jerine attady. Búl habar general-gubernator Kaufmangha jetti. Ol dәriger jiberip, Sadyq súltannyng iyghyn jeti aida jazyp shyghardy. Jәne Tashkentke shaqyrtty.

- Sadyq súltan, Siz ainalyp óz qazyghynyzdy taptynyz, -dedi  general Kaufman. – Búl Sizdin, qazaq halqynyng maqaly. Úly mәrtebeli orys imperatorynyng meyirimi ken. Ol adasqandardy keshiredi. Biraq talaby bar. Endi siz qol bastamaysyz, Resey imperiyasynyng qay jerinde túrghynyz kelse, óz tandauynyzda. Qyrghyz-qaysaq delinushi edi, endi basqasha. Qazaq dalasynyng qay jerin de erkin túra alasyz.

- Tughan jer, qazaq dalasy ýshin kýresip edim, - dedi Sadyq súltan. – Bәri ótti, ketti. Jaqsylyq úmytylmaydy. Jaraly iyghym jazyldy, kim biledi, odan jazym bolar ma edim.  Qandas-bauyrlarymnyng qasyna keldim, jaugershilikte joghaltyp alghan qatyn, bala-shaghamdy Búhara әmirliginen alyp berinizder.

Men Shymkent tóniregine baryp túraqtaymyn. Týrkistanda babam jatyr. Onyng ýstine uezd bastyghynyng kishi kómekshisi Ahmet súltan Kenesarinning qasynda qalam. Isim dúrys boldy ma, búrys boldy ma, bir Allagha ghana ayan.

Shymkentting Arys jaghyna, Qarabúlaq jerine kelip qonystanghan kezde ol bar bolghany elu bes jasta edi. Babasy Abylayhannyng ordasy bolghan han qorghan oghan tynyshtyq әkeldi. Úly jýz ben orta jýzding halqy oghan bes jýzdey qoy, týie men siyr, jylqy jinap berdi. Sadyq súltan Allagha qúlshylyq etip, basyn sәjdege iydi. Egin saldyryp, mal ósirdi. Qatyn, bala-shaghasy әkelindi.

Ol aqsýiek dese aqsýiek edi. Syrdariya oblystyq statistika komiytetining ókiletti mýshesi E.T. Smirnov jazypty:

«Ángimelesken kezde onyng óni ózgerip ketetin. Tez әri kórkem sóileydi. Oily, momyn adamday kórinetin. Sadyq súltan sol kezde sergek, seri, óte talantty adam ekenin kórsetetin, «qúday sýigen» adam ekenin bayqaysyn. Kónili jas, naghyz dala arystany».

Han Abylay әuletining qazaq dalasy ýshin soghysqan songhy túyaghy osy Sadyq súltan bolatyn.

Áumiyn!

Uәlihan Qalijan

Abai.kz