«Óskemen óniri oblys túrmaq, esimi býkil elge mәshhýr batyrlar men aqyndardyng eskertkishine kende». Osylay dep eseptegen bir top azamat endi múnday enjarlyqty qoy kerek deydi. Qazaqty qazaqqa tanytu kerek dep jar sala bergennen góri, naqty iske auysqan jón dep sanaghan olar eng aldymen Kókjarly Kókjal Baraqtyng eskertkishin ornatugha bekinip otyr. Biraq qalta tayaz, mýmkindik tómen. Múny bylay qoyghanda, kertartpa syltaular men kereghar pikirler qolbaylau bolyp túr. Áytpegende búl keleli isting basy qayyrylyp ta qoyypty. Eskertkishti ornatudy onomastikalyq komissiya qúptap, qaladaghy jana audanda bir jotanyng ýsti berildi. Alayda sol eskertkish túratyn Komsomoliskaya kóshesin zatyna say Baraq batyr kóshesi dep atau da, mýsindi ayaqtau júmystary da әli eshqanday qoldau kórmey jatyr. Bastamashyl azamattargha bastapqyda sanaqqa oray jariyalanghan moratoriy kedergi bolyp edi, endi daghdarys kelip kiylikti.
«Eskertkish elding auzynan jyryp alynghan aqshagha emes, halyqtyng óz niyetimen túrghyzylmaq. Nege ekenin qaydam, Baraqtyng eskertkishi turaly aitylghaly syltau da kóbeydi. Óskemende onsyz da qazaq ziyalylarynyn, tarihy túlghalardyng mýsinderi az. Batyrdyng mýsini qoyylatyn Komsomoliskaya kóshesin zatyna say ózgertkende túrghan ne bar?», - deydi osy bastamanyng basy-qasynda jýrgen bilim salasynyng qyzmetkeri Núrlan Ástekov.

«Óskemen óniri oblys túrmaq, esimi býkil elge mәshhýr batyrlar men aqyndardyng eskertkishine kende». Osylay dep eseptegen bir top azamat endi múnday enjarlyqty qoy kerek deydi. Qazaqty qazaqqa tanytu kerek dep jar sala bergennen góri, naqty iske auysqan jón dep sanaghan olar eng aldymen Kókjarly Kókjal Baraqtyng eskertkishin ornatugha bekinip otyr. Biraq qalta tayaz, mýmkindik tómen. Múny bylay qoyghanda, kertartpa syltaular men kereghar pikirler qolbaylau bolyp túr. Áytpegende búl keleli isting basy qayyrylyp ta qoyypty. Eskertkishti ornatudy onomastikalyq komissiya qúptap, qaladaghy jana audanda bir jotanyng ýsti berildi. Alayda sol eskertkish túratyn Komsomoliskaya kóshesin zatyna say Baraq batyr kóshesi dep atau da, mýsindi ayaqtau júmystary da әli eshqanday qoldau kórmey jatyr. Bastamashyl azamattargha bastapqyda sanaqqa oray jariyalanghan moratoriy kedergi bolyp edi, endi daghdarys kelip kiylikti.
«Eskertkish elding auzynan jyryp alynghan aqshagha emes, halyqtyng óz niyetimen túrghyzylmaq. Nege ekenin qaydam, Baraqtyng eskertkishi turaly aitylghaly syltau da kóbeydi. Óskemende onsyz da qazaq ziyalylarynyn, tarihy túlghalardyng mýsinderi az. Batyrdyng mýsini qoyylatyn Komsomoliskaya kóshesin zatyna say ózgertkende túrghan ne bar?», - deydi osy bastamanyng basy-qasynda jýrgen bilim salasynyng qyzmetkeri Núrlan Ástekov.

Batyrlardyng el ýshin tókken teri turaly jas úrpaqqa jetkizu - tarihshylardyng múraty. Óskemendegi tarih zertteushileri Baraq batyrdyng úrpaghy osy ólkege taraghan desedi. Múny bir emes, birneshe tarih zertteushileri men ólketanushylar aighaqtap bere alady.

Sovethan IYgibaev, tarih ghylymynyng doktory:

Baraq batyr eskertkishi Qazaqstannyng bir qalasynda joq. Tarih betterine ýnilsek, Kókjal Baraq batyr turaly anyz-shejireler kóp. Kóptigi sonsha ony basqa qyrynan kórsetip shatastyrghan shygharmalar da jeterlik eken. Shatasatynday da jóni bar. Qazaq tarihynda әsirese jaugershilik zamanda Baraq esimdi jauyngerler de, sarbazdar da, batyrlar da kóp bolghan. Biraq biz tas mýsinin qoidy armandap otyrghan batyrymyz osy ólkede dýniyege kelgen Kókjal Baraq, kóz ilespes jyldamdyghymen kez kelgenning mysyn basatyn qaysarlyghy ýshin Abylay hannyng maqtan tútar batyrlarynyng biri bolghan.

El auzynan jinalghan derekter batyrdyng jotasynda eki eli jaly bolghan desedi. Ashulanghanda sol arqasyndaghy jaly kýdireyip ketetin Baraq batyrdyng esimi qazaqqa ghana emes qalmaqpen qytaygha da anyz bolyp tarapty. Aq tudyng astynda bet qaratpas batyr atanghan ony Abylay «Kókjalym» dep madaqtapty-mys. Endeshe onyng túlghasy eli men jerin sýietin, boyynda namysy qaynap túrghan jigerli úrpaqty tәrbiyeleuge ýlgi bolyp túrsa, Óskemendegi qazaqy tәrbiyening bir saty bolsyn algha jyljyghandyghy edi. Eskertkish Óskemendegi Suretshiler ýiinde jasalatyn boldy. Osyghan deyin mýsinning nobayyn dayyndap úsaq-týiek júmystaryn bitirgenge 900 myng tengege juyq qarjy júmsalypty. Qazir ónirdegi til janashyrlary, qogham qayratkerleri bastaghan isterin ayaqtay almay jomart aghayyndardan qol úshyn berudi súrauda. Kókjal Baraqtyng eskertkishin tolyqtay ayaqtau ýshin arnayy qor da ashyldy. Ázirge búghan selt etken eshkim joq. Barlyghy qarjylyq daghdarysty syltauratady. Alayda patriottyq júmystargha eshqanday da daghdarys kedergi bolmauy kerek dep esepteydi múndaghy ziyaly qauym. Eger jas úrpaq batyr babalaryn tanymay mәngýrt bolyp ósse naghyz «ruhany daghdarys» sonda bolmaq.

Jazira Súltanqyzy, Shyghys Qazaqstan oblysy

«Alash ainasy» gazeti 30 mausym 2009 jyl