Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3933 0 pikir 30 Mausym, 2009 saghat 21:23

«Perzenthana» qoyylymynyng premierasy sәtti ótti

«Perzenthana» - teatr ashylghaly beri qoyylyp otyrghan jergilikti avtorlardyng ekinshi shygharmasy. Biraq búl qoyylym onysymen emes, shyndyghyna kelgende ózimiz kýnde kórip jýrgen zamandastarymyzdyng basynan ótip jatqan oqighalargha jete kónil bólip, kóz jiberip, oy qorytyp, kórermenderin beyjay qaldyrmay, tolghandyra bilgendigimen quantty.
Qoyylymnyng býkil oqighasy ýlken perzenthananyng bir palatasynyng ishin-de ótedi. Alayda ol jalyqtyrmaydy, kerisinshe - apyrmay, bosanugha kelgen, ózimiz kýnde kórip jýrgen mynau qarapayym kelinshekterding taghdyrlary san-aluan, qily-qily týzilgen eken-au, múnyng arty ne bolyp keter eken,-dep qyzyghyp otyrasyn.
Taghdyrlary san aluan demekshi, bosanuyn kýtip jatqan jeteuding bireui 14 jasar Aynúr (Elimira Kerimbaeva) degen qyz, ozbyrlardyng aram niyetinen gýldey solghan beyshara. Biyshi bolsam degen armany adyram qalghan, tuma-tuystary ýilene almay jýrgen mýgedek malshy jigitting eteginen ústatyp, asyryp jibergen. Malshy jigit (Baqytjan Malaev) aqkókirek jan, oida joqta býldirshindey jap-jas kelinshekti bolyp qalghanyna mәz, al onyng basqa jaghynda sharuasy joq. «Balany óz atyma jazdyramyn. Oquynnan da qaldyrmaymyn»,-dep qoyady.
Elimira men Baqytjannyng oryn-dauyndaghy búl rolider nanymdy shyq-qan.

«Perzenthana» - teatr ashylghaly beri qoyylyp otyrghan jergilikti avtorlardyng ekinshi shygharmasy. Biraq búl qoyylym onysymen emes, shyndyghyna kelgende ózimiz kýnde kórip jýrgen zamandastarymyzdyng basynan ótip jatqan oqighalargha jete kónil bólip, kóz jiberip, oy qorytyp, kórermenderin beyjay qaldyrmay, tolghandyra bilgendigimen quantty.
Qoyylymnyng býkil oqighasy ýlken perzenthananyng bir palatasynyng ishin-de ótedi. Alayda ol jalyqtyrmaydy, kerisinshe - apyrmay, bosanugha kelgen, ózimiz kýnde kórip jýrgen mynau qarapayym kelinshekterding taghdyrlary san-aluan, qily-qily týzilgen eken-au, múnyng arty ne bolyp keter eken,-dep qyzyghyp otyrasyn.
Taghdyrlary san aluan demekshi, bosanuyn kýtip jatqan jeteuding bireui 14 jasar Aynúr (Elimira Kerimbaeva) degen qyz, ozbyrlardyng aram niyetinen gýldey solghan beyshara. Biyshi bolsam degen armany adyram qalghan, tuma-tuystary ýilene almay jýrgen mýgedek malshy jigitting eteginen ústatyp, asyryp jibergen. Malshy jigit (Baqytjan Malaev) aqkókirek jan, oida joqta býldirshindey jap-jas kelinshekti bolyp qalghanyna mәz, al onyng basqa jaghynda sharuasy joq. «Balany óz atyma jazdyramyn. Oquynnan da qaldyrmaymyn»,-dep qoyady.
Elimira men Baqytjannyng oryn-dauyndaghy búl rolider nanymdy shyq-qan.
Ayman Qydyrbaeva (Aynara Jan-seyitova) lauazym, qyzmet quyp jýrip jasy qyryqtan asyp ketkenin bir-aq biledi. Kók etikti de, kón etikti de qalmaghan, bәri de júptasyp, túrmys qúryp, týtinderin týtetip, sharualaryn jayghap jatyr. Jastyq dәuren bastan búlbúlday úshyp, bir kýni qu tizesin qúshaqtap jalghyz qalatynyn kesh te bolsa angharghan Ayman aqyr sonynda ózining shoferimen túrmys qúrady. Qúday sәtin salyp jýkti bolyp, perzenthanada jatyr. Quanyshy men qorqynyshy bir-dey. Lauazym, qyzmet, taq degenderding bәri de uaqytsha, aldamshy ekenin anyq týsingen Aymannyng endigi armany qúrsaghyndaghy bala ghana. Endigi ómirinde ana bolu baqytyna ie bolyp, jýrgizushi kýieuimen (Kenjebek Basharov) typ-tynysh ghúmyr keshpek. Alayda qúday olargha búl qyzyqty kóp kóripti. Ayman nәrestesin bosanu ýstinde qaytys boldy, nәreste de shetinedi. Erjan enirep, jer soghyp qaldy.
Ómir kórip, oy týigen parasatty әielding obrazy Aynaranyng oryn-dauynda tartymdy. Úyalshaq, anghal jýr-gizushi Kenjebekting oiyny da nanymdy.
Bosanuyn kýtip jatqan jap - jas kelinshekter Janna Ospanova (Dina Dónenbaeva) men Nazym Jәnibe-kovanyng (Raysa Sertbekova) oi-armandary mýlde basqasha. Janna bolsa úl bala ansap jýrgen kýieuine er bala tuyp berip, baqytty qyludy armandasa, Nazym әbjylanday arbap, bireuding kýieuin ózine qaratyp almaq. Sol oiyn jýzege asyru maqsatynda ol ashynasyna telefon soghyp, ony birese aldap-arbap, birese dónaybat shegip, qorqytyp әurege týsip jatqanda ony qasynda, bir palatada jatqan Janna estip qoyady. Álgi Nazymnyng kel de, kel,-dep shaqyryp, qonyraulatyp jatqan ashynasy múnyng kýieui bolyp shyghady. Sol jerde aiqay shyghyp, eki jýkti kelinshek arasha bermey, shashtasyp tóbelesedi.
Adamdyq pen ayarlyq aiqasqan osy bir epizod jas aktrisalardyng oiynynda sәtti shyqty.
Kelinshekterding arasyndaghy eng jasy ýlkeni, 13-shi balasyn bosanudy kýtip jatqan Hadisha Rysbaeva (Mayra Baqberdiyeva) jastardyng anasy ispetti, bәrine de aqylshy apa. Qoryqqandy qúshaghyna alyp, jylaghanyn júbatyp әlek. Ony bәri de syilaydy, bәri de oghan kelip shaghynady, syrlaryn aitady.
Ózining birneshe kelinderi, ýsh nemeresi bar. Arasynda «kelinderimmen jarysa tughanym úyat ta boldy-au, biraq qayteyin, qúdaydyng bergeninen qalay bas tartayyn»,-dep tәubasyna keledi.
Mayranyng oryndauyndaghy Hadisha spektaklidegi eng sәtti roliderding biri.
Alystaghy malshy auyldan kelgen kelinshek Júmagýl (Baghlanbaeva Sәule) auyzyn ashsa jýregi kórinip túrghan, qulyq-súmdyqtan ada, naghyz aqkónil, qazaqy әiel. Bazargha airan satugha kelip jýrip tolghatyp, perzenthanagha týsip qalghan. Al múnda oryn joq. Ony edenge ornalastyrady. Oghan renjip jatqan Júmagýl joq, kerisinshe «oypyrmay myna jerding jaqsysyn-ay, demalyp qaldym ghoy» dep qoyady. Shaljiyp otyryp, qoldy sermep qoyyp, saldyrlay sóilegende mynau shynynda da alystaghy Aqshymyrau, Qyzan jaqtyng kelinshegi bolar sirә, dep oilap qalasyn. Búl da spektaklidegi eng bir әdemi shyqqan obrazdardyng biri dep baghaladyq.
Dәriger Venera Aytbaevna (Ziyatova Guli) perzenthanada bosanuyn kýtip jatqan kelinshekterding qúdaydan keyingi qamqorshysy, bәri de oghan senedi, jaqsy kóredi. Venera qarauyndaghy әieldermen birge quanyp, birge múnayady. Óitkeni ózi de jas kezinde jaza basyp, qyzday úyatty bolyp qalyp, abort jasatqan. Sonyng saldarynan bala kótere almay, armanda jýrgen kónili qayauly jan. Ózine búiyrmaghan baqytty ózgelerding basynan kórgenine de, soghan sebepshi bolghanyna da shýkirshilik etedi.
Búl beyne Guliding oinauynda barynsha únamdy shyqqan.
«Bireuge mal qayghy, bireuge jan qayghy» demekshi, dәriger Núrlan Amangeldiyevich kliyentterdi ózining jeke menshik klinikasyna shaqyrumen әlek. Jandary qyl ýstindegi adamdar arasynan payda kózdeytin, qazirgi zamanda kóbeyinkirep ketken su júqpas pysyqaylardyng beynesin kóz aldymyzgha elestetti. Sonday-aq medbiyke Raushan (Jayna Turaliyeva), sanitarka Zina apay (Lәzzat Qúramysova), janadan kelgen bosanushy (Ásem Ótesova) rolideri de óz mindetterin kóterip túrghan beyneler.
Spektakliding ón boyynda búlardan ózge de tartymdy, este qalarlyqtay epizodtar barshylyq.
Bosanularyn kýtip jatqan 6-7 әiel-ding arasyndaghy әngime,qarym - qatynas arqyly ómirimizde oryn alyp jýrgen aluan týrli oqighalar men harakterler jiyntyghyn jasau barysynda teatrdyng bas rejisseri Gýlsina Merghaliyevanyng ózgelerge úqsay bermeytin sheber qoltanbasy aiqyn angharylady.
Qonshy suretshi - Gýlnәr Qanafina men sahna tilin qoishy Zәuresh Esbergenovalardyng enbegi de sóz joq spektakliding tolyqqandy shyghuyna ýlken qyzmet etip túr.
Spektakliding avtory, әriptesimiz Súltanbek Qúdaybergenning búl dra-maturgiya salasyndaghy tyrnaqaldy tuyndysy. Ol búryn tarihy zert-teulerge beyimdigimen bayqalyp, sonynan ózin jyp-jyly jibektey nәzik lirikalyq ólenderimen, poeziya audarmasymen tanytqan. Endi mine, dramaturgiya auylyna da at izin salypty. Búl da bolsa Súltanbek ónerining et pen terining arasyndaghy jel emes, sýieksindi, sýbeli sybagha ekenin bayqatsa kerek.
Sonymen ózimizding teatrymyzdyng repertuar qorjyny taghy bir tartymdy dýniyemen tolyqty, ómir jasy úzaq bolghay delik.

 

 

Rza ONGhARBAY.
«Manghystau» oblystyq gazeti

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377