Preziydent Qasym-Jomart Toqaev kesheli-býgin birneshe zangha qol qoyyp, tas-týiin etip bekitti.  Sonyng biri – «sybaylas jemqorlyqqa qarsy is qimyldy kýsheytu» turaly zan. Resmy atauy – «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine qylmystyq proseste azamattardyng qúqyqtaryn qorghaudy jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyldy kýsheytu mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zany».

Preziydent qol qoyyp, bekitken kóp zandardyng ishinde nege dәl osy zangha kónil bólip, ekshelep jatyp otyr deseniz, múnda nazar audaratyn eki mәsele bar.

Birinshisi: Qylmystyq kodekske qúqyq qorghau organdarynyng qyzmetkerlerine, sottargha, para berushilerge, para beruge septeskenderge jәne jemqorlyq qylmystar jasaghan azamattargha qatang jaza qoldanu turaly ózgertu engizilgen.

Ekinshisi: Zangha auyr jәne asa auyr korrupsiyalyq qylmys jasaghan azamattargha merziminen búryn bosatu mýmkindigin bermeu turaly ózgeris engizilgen.

Yaghni, endigide jemqorlyq jasap әshkere bolghan, sot sheshimimen jazasyn temir torda ótip jatqan azamattar merziminen búryn bosatylmaydy degen sóz.

Jemqorlardy merziminen búryn bosatpau turaly sóz osyghan deyin de Parlamentte aitylghan. «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng deputattary QR Ýkimet basshysy men Bas prokuraturynyng atyna deputattyq saual joldaghan. Qashan? 2019 jyldyng 22 mamyrynda! Ol deputattyq saualdyng jazba mәtini BAQ-ta jariyalanghan.

«AQSh-tyng birneshe shtaty jemqorlyq boyynsha 10-15 jylgha sottalghan azamattardy merziminen búryn bosatugha tyiym salghan. Dәl osynday zang Belarusi memleketinde de qabyldandy: «Jemqorlyq qylmystary ýshin sottalghan azamattardy merziminen búryn shartty týrde bosatugha nemese azamatqa zanda kózdelgennen jenilirek jaza taghayyndaugha bolmaydy».

Múnday zang jobasyn RF Memlekettik Dumasy da engizdi. Úrlanghan aqshanyng somasy men bopsalaushylyq turaly faktilerge qaramastan (mýmkin solardyng arqasynda), tek Qazaqstan ghana jariyaly týrde úzaq merzimge sottalushylardy birinshi mýmkindik tughan jaghdayda esh aighay-shusyz bostandyqqa shygharady. Qazaqstandyqtar ol turaly is bitken son, BAQ-tan biledi».

Osyghan baylanysty, «Aq jol» fraksiyasy sottalushylardyng shartty týrde merziminen búryn bosatuyn boldyrmau ýshin qylmystyq zang normalaryna kelesini engizudi talap etedi: shartty týrde merziminen búryn bosatu mýmkindikterine jol bermeu jәne sottalushylardyng úrlanghan qarajat somasyn tolyq ótemeyinshe, elden syrtqa shyghuyna tyiym salu», - degen edi «Aq jol» partiyasynyng tóraghasy Azat Peruashev.

Ayta keteyik, 2019 jylghy sol deputattyq saualda kóterilgen taghy bir mәsele әli kýnge óz aktualdylyghyn joyghan joq. Ol – deofshorizasiya mәselesi edi!

Sol kezdegi esep boyynsha, Qazaqstannyng syrtqa shygharylghan aqshasy – 167 milliard dollargha jetken eken. Búl Halyqaralyq sarapshylardyng esep-qisaby boyynsha aitylghan aqparat.

«Jemqorlardyng halyqtan úrlaghan aqshasy elimizding Tәuelsizdik jyldarynda múnay satylymynan týsken Últtyq qordaghy qarajatynan eki ese kóp.

«Aq jol» fraksiyasy 2012 jyldan bastap, halqymyzdan úrlanghan aqshasyna baylanysty kýresin toqtatqan joq. Partiya әrdayym uәkiletti organdardan úrlanghan milliardtardy Qazaqstangha qaytaru júmystaryn retteudi talap etip keledi. Alayda búl talaptardyng nәtiyjelerining ishindegi eng kórnekisi – jaqynda qaytarylghan 180 mln. tenge, yaghny jarty millionday dollar. Múnyng ózi nәtiyje. Degenmen ony úrlanghan aqsha kólemimen salystyrugha mýldem kelmeydi. Jәne búl prosesting ary qaray jalghasyp jatqanyn aitu kerek. Sebebi jeti jyl búryn dәl osy sarapshylar memleketten 138 mlrd dollar shygharyldy dep jazghan bolatyn.

Sol sebepti, bizding aldymyzda úrlanghan aqshany qaytaru mәselesi ghana emes, syrtqa toqtausyz ketip jatqan zansyz kapitaldyng oryn aluyna jol bermeu mindeti túr. Jemqorlar sottalghan jaghdaydyng ózinde, olar merzimnen búryn shartty bosatu arqyly bir-bir jarym jyldan song bostandyqqa shyghyp, ózderining kapitaldaryna qayta oralatynyna senedi», -degen «Aq jol» deputattary Qazaqstannyng Bas prokurory Ghizat Núrdәuletovting atyna deputattyq saual joldaghan.

Týiin: 2019 jyldyng mamyrynda aitylghan osy mәsele 2020 jyldyng jeltoqsanynda zang jýzinde bekitilip, sybaylas jemqorlyq faktisi boyynsha sottalghandardyng jazadan qútylyp ketuining joly kesilgendey bolypty. Sol joly aitylghan deofshorizasiya mәselesi de әli kýnge ózektiligin joyghan joq. Kýn tәrtibindegi taqyryp. Endi jaqyn kýnderi preziydent Toqaev osy mәselege de kónil bólip, pәrmen beredi dep seneyik...

Abai.kz