Býgin Almatyda «Auyl» halyqtyq-demokratiyalyq partiyasynyng atynan QR Parlamenti Mәjilisining deputattyghyna ýmitker, jazushy Dәuren Quat ziyaly qauym ókilderimen kezdesti.

Kezdesu Qazaqstan Jazushylary odaghynyng ghimaratyndaghy «Qazaq әdebiyeti» gazetining redaksiyasynda ótti.

Oghan jazushy, QR memlekettik syilyghynyng iyegeri Beksúltan Núrjekeúly, jazushy, QR Enbek sinirgen qayratkeri Smaghúl Elubay, jazushy Kәdirbek Segizbaev, jazushy Túrysbek Sәuketaev, aqyn Quat Qayranbaev, aqyn Erjan Alashtughan sekildi birqatar qalamgerler kelip qatysty.

Kezdesu barysynda «Auyl» halyqtyq-demokratiyalyq partiyasynyng saylaualdy baghdarlamasy tanystyrylyp, auyl tirshiligin jandandyrugha qatysty týrli úsynystar aityldy.

Kezdesu barysynda Dәuren Quat «Auyl» partiyasynyng 5 negizgi baghyttan túratyn partiya baghdarlamasy turaly sóz qozghady. Atap aitqanda, AÓK qoldau, auyl infraqúrylymyn damytu, әleumettik sayasatty jaqsartu, últtyq iydeologiyany qúru jәne qandastardy qoldau baghytynda jasalatyn júmystarmen tanystyrdy.

- «Auyl» partiyasynyng basa nazar audaratyn mәselelerining biri - til men últtyq qúndylyqtar. Bizding elde konstitusiya boyynsha qazaq tiline memlekettik til mәrtebesi berilgen. Biraq resmy tilding qosymshasy sekildi qyzmet etip keledi. Jinalystarda basyn qazaqsha bastaymyz, sosyn "bәrine týsinikti bolsyn" degen jeleumen orysshagha audaryp ketemiz. Biz osy mәseleni týpkilikti sheshu ýshin júmys isteymiz, - dedi.

Onyng aituynsha, partiya eldegi auyl sharuashylyghy salasyn damytudy basty nazargha alyp otyr. Sonday-aq, auyl-aymaqtyng negizgi tabighi-ekologiyalyq әleuetin – auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jerlerdi qorghau basty nazarda.

Sonymen qatar, halyqtyng әleumettik jaghdayyn jaqsartu joldaryn aityp, azamattargha beriletin әleumettik kómekti jergilikti budjetten emes, respublikalyq qordan bóludi úsyndy. Áleumettik kómek eki balaly, ýsh balaly nemese bes balaly otbasy dep bólip-jarmay túraqty tólenip otyru kerek. Eldegi demografiyalyq ósimning azdyghy, bala sanynyng shektelip túrghany keyde әleumettik mәselelerge de tireledi. Búghan qosa, ýilengenine kóp bolmaghan jastar ajyrasyp jatady. Osynyng bәri últtyq otbasy kodeksining búzylghanyn kórsetedi. Osy mәselelerdi sheshu ýshin «Auyl» partiyasy auqymdy júmystar atqarady dedi.

Jazushy Kәdirbek Segizbaev auyldy jerlerdegi jeke sharua qojalyqtaryn kooperativke biriktirudi úsyndy.

Jazushy, QR Enbek sinirgen qayratkeri Smaghúl Elubay auyldan qalagha aghylghan jastar mәselesin aitty. Onyng aituynsha, auyl jastarynyng jappay qalagha kóshuine auylda júmystyng joqtyghy sebep bolyp otyr. Qazirgi tanda auylgha túrmystyq tehnikalar tolyq jetti, ómir sýruge qajettining bәri bar. Biraq eki qolgha bir kýrek tabylmaydy. Sondyqtan, auylda bos jýrgen azamattar amalsyz qalagha aghylady.

Auyldan kelgen jastardyng bәrin qalada jaqsy júmys kýtip túrghan joq. Týrli júmystyng basyn shalyp jýr. Qalada baspana mәselesi de óte qiyn. Osydan baryp auyldan júmys tappay, qalagha kelgen jastarymyzdyng әleumettik jaghdayy búrynghydan da nasharlaydy. Solardyng arasynan amalsyzdan qylymys jasaushylar da shyghuy mýmkin. Osy mәselelerdi aita kele jazushy, keyin óz balalarymyzben ózimiz jaghalasyp jýrmeymiz be degen qaupin jetkizdi.

Jazushy, QR memlekettik syilyghynyng iyegeri Beksúltan Núrjekeúly auyl manyndaghy jayylymdyq jerlerding jekelerding qolyna ótip ketkenin aitty. Qoly jetkender auyl manyndaghy jerlerdi jekeshelendirip alghan. Sol sebepti auyldaghy aghayynnyng mal jayatyn jeri joq. Mal jayghandy qoyyp, malyn aidap ótetin jol joq. Bәri jeke adamnyng qolynda, halyqtyng malyn jolatpaydy.

Auyl manyndaghy jerler ghana emes, jaylaulyq jerlerde jekeshelenip ketti, deydi jazushy. Onyng aituynsha, jer joq bolghandyqtan auyl halqy amalsyz qolyndaghy az malyn satyp jiberedi. Sonday-aq, egin egetin de jer joq. Sóitip, auyl júrtshylyghy júmyssyz, tabyssyz otyrugha mәjbýr.

Ataqty jazushy sóz sonynda «auyl halqynyng janayqayyn joghary minberde kóterip, auylsharuashylyghyn ayaqqa túrghyzugha bel baylap otyrghan «Auyl» partiyasyn qoldayyq», degen oiyn ashyq aitty.

Al jazushy Túrysbek Sәuketaev auylsharuashylyghyn damytudyng manyzdyly turaly óz oiyn aitty.

Aqyn Quat Qayranbaev auyldardy óz qolymyzben býgingi jaghdaygha jetkizgenimizge kýiinish bildirdi. Onyng aituynsha, kezinde neshe myndap mal órgizip, tonnalap astyq jinaghan kolhoz, sovhozdardy kýshpen taratyp jiberdik. Sóitip qazir maly joq, egini joq, jastary joq auyldar qaldy. Múnday auyldardyng әleumettik jaghdayy tómen bolary sózsiz.

Aqyn Erjan Alashtughan danqty baluan Jaqsylyq Ýshkempirovting «Elimizde kóp bolsa 5 mynnan asa auyl bar shyghar. Qazaqtyng bes myng jigiti sol auyldy kóterip jibersek, sodan asqan qanday baqyt kerek?», degen әigili sózin eske aldy. Ári sonyng aiqyn kórinisi retinde, Qaraghandy oblysy, Janaarqa audanyn mysalgha keltirdi.

Atalghan audannyng auqatty azamaty Tólegen Jamanov óz qolyndaghy myndaghan jylqysyn auyldarstaryna bólip bergen eken. Basty shart, jylqy alghan auyldastar bes jyl boyy әlgi jylqylardy baghyp, ósimin ózderi alady. Osynyng arqasynda audandaghy halyqtyng kóp bóligi maldy bolyp, jaghdaylaryn onaghan. Biyl karantin kezinde tútas el әleumettik kómekke múqtaj bolghanda, memleketten kómek súramaghan jalghyz audan Janaarqa bolghan kórinedi.

Onyng aituynsha, auyl halqynyng әleumettik jaghdayyn jaqsartudyng joly joghardaghy mysaldaghyday, halyqtyng mal ósiruine, eginshilikpen ainalysuyna jaghday jasau, qoldau kórsetu. Qolynda maly bolsa, egini bolsa auyl túrghyndarynyng jaghdayy jaqsy bolar edi degen oiyn jetkizdi.

Eskertu. Material «Auyl» partiyasynyng partiyasy saylau qorynyng qarajatynan tólendi.

Abai.kz