Osydan eki-ýsh jyl búryn Qazaqstan suisid jasaushylar sany jaghynan әlemde alghashqy bestikke kiretini turaly aqparat jariyalandy. Ony jariyalaghan Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy. Al 2019 jyly elimiz Ortalyq Aziya memleketteri arasynda suisidtan birinshi orynda túr degen derek shyqty. Sarapshylar: «Suisidting dengeyi ótken jyldarmen salystyrghanda azayyp kele jatyr», - degenimen, Qazaqstan suisid jasaushylar sany jaghynan әlemdik tizimning aldynghy qatarynan týsken joq. Ótken jyly elimizde suisidtyng 3,5 mynnan asa faktisi tirkelgen eken. Al suisid jasaugha talpynu faktisi 5 myngha juyqtaghan. Býgin osy mәleseni Mәjiliste bir top deputat kóterip, Ýkimet basshysy Asqar Maminning atyna deputattyq saual joldapty. Dabyl qaghypty. Mine, qaranyz:

Deputattyq saual

Bizding deputattyq saual
Qazaqstan Respublikasy
Premier-Ministri
Asqar Maminge joldanady!

Qazaqstan Respublikasynyng basty qúndylyghy adam jәne adamnyng ómiri.

Osy túrghyda, «Nur-Otan» partiyasynyng saylaualdy baghdarlamasynda «Otbasyn qoldau jәne nyghaytu – elimizding tabysty damuynyng kepili», dep aiqyndalghan.

Ókinishke oray, Qazaqstan tórtkýl dýniyede suisidten aldynghy qatarlardyng birinde!

Resmy mәlimetterge sýiensek, 2020 jyly 3526 suisid jaghdaylary tirkelgen, onyng ishinde 144-i jasóspirimder. Sonymen qatar, osy bir jylda, 4855 óz-ózine qol júmsaugha talpynu jaghdaylary tirkelgen.

Búl mәselening ushyghyp ketuining sebebi, elimizdind janúya instituty syrttan qiyamet-qayym qysymgha úshyrauda!

Atalghan problema Qazaqstannyng eng basty gumanitarlyq mәselesi dengeyine kóterilude.

Ýkimettegi ministrlikter, atap aitqanda QR Bilim jәne ghylym ministrligi, QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau, QR Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrligi, QR Ishki ister ministrligi vedomstvoaralyq ózara ýilestirudi kýsheytu jәne jauapkershilikti arttyru arqyly atalghan súraqtyng ontayly sheshimine qol jetkizu tiyis dep esepteymiz.

Býginde, jahandanu prosesterinen tuyndaghan aqparattar legining eselep ósuine baylanysty, halqymyzdyng ruhany kodyn saqtau, bala tәrbiyeleuding últtyq formaty deformasiyagha úshyrap barady.

Adamdy, dәstýrli janúya institutyn qorghaytyn uaqyt jetti. Búl kezek kýttirmeytin manyzdy mәsele!

Sondyqtan, Ýkimet «Nur-Otan» partiyasynyng saylaualdy baghdarlamasynyng «Baqytty otbasy» punktin is-jýzine asyrghan kezde myna mәselege tereng nazar audaruy qajet!

1. Jasóspirimder arasyndaghy suisidting aldyn-alu jәne boldyrmaudyng keshendi jýiesin qalyptastyru óte manyzdy!

2. Azamattargha keshendi psihologiyalyq kómek kórsetu tetigin jaqsartu, sonymen birge, ata-analargha qúqyqtyq, ruhani, әdistemelik qoldau kórsetetin «Janúyany qoldau ortalyqtary» institutyn qúra otyryp, ata-anany qoldau tetikterin qarastyru óte ózekti!

Búl rette balalardy qazirgi uaqyttyng talabyna say tehnologiyalyq baghytqa erekshe den qoya otyryp, últtyq dәstýrli qúndylyqtar ayasynda oqushylardyng adamgershiligi men moralidik kelbetin qalyptastyra otyryp tәrbiyeleu, balalar men ata-analargha qiyn joldan birlesip shyghugha jol kórsetu mәselesi aldynghy qatarda boluy qajet.

3. Azamattardyng ózining ata-analyq missiyasyn tolyqqandy oryndauyna jaghday jasau maqsatynda Enbek kodeksining baptary naqty oryndaluy basty mindet!

Memlekettik qyzmettegi, iri kәsiporyndarda enbek etetin ata-analar keshki 18:00-de júmysta qalmauy qajet!

Ata-analardyng bala tәrbiyeleuge uaqyty, jauapkershiligi jәne qauqary boluy tiyis!

4. Pedagogtardyng jәne ata-ananyng balabaqsha, mektep jasyndaghy balalardy últtyq qúndylyq ayasynda tәrbiyeleu funksiyasyn keneytken abzal. Osy orayda, balalardy tәrbiyeleudegi mektep pen ata-analardyng birlesken jauapkershiligin arttyratyn jana formatqa kóshu óte manyzdy.

5. Psihologiya salasynda mektepke deyingi, mektep kezenindegi әdistemelik qúraldar men oqulyqtargha adamnyng ómir sýru filosofiyasy, gumanistik qúndylyqtardyng manyzy turaly aqparat engizu, ata-analardyng bala taghdyryndaghy asa manyzdy rólin arttyru ózekti. Psihologtardyng kәsiby dayyndyghynyng bilim beru baghdarlamalarynyng mazmúnyn jetildiru qajet.

6. QR Bilim jәne ghylym ministrligi balalardyng dúrys jәne túraqty psihoemosionaldyq jan-jaqty damuynyng mazmúndy birynghay baghdarlamalaryn әzirleuin qolgha alghany abzal.

7. Júmys istep túrghan Keshendi psihologiyalyq qyzmetterding tiyimdiligin arttyryp, olardyng júmysyna qoghamdyq monitoring jasay otyryp, baghyt-baghdaryn keng auqymdy qogham baqylauynda ústaghan jón.

8. Mektepterde ata-analar, múghalimdermen birlese otyryp, «zorlyq-zombylyqqa tózimsizdik» etikasyn engizu, balabaqshada, kishi synyptarda bullingpen kýresu baghdarlamasyn engizu kezek kýttirmeytin mәsele! Bilim beru salasynda psihologtardyng shtatyn kóbeytudi úsynamyz!

9. Áleumettik jelide jasóspirimderdi suisidke iytermeleytin aqparatty tejeuding útymdy tetigin qalyptastyru, tәuekeli joghary balalargha aldyn-alu is-sharalaryn jasaudyng praktikasyn engizu tetigin qarastyru ózekti!

Bizding adamdardyng ómiri, balalarymyzdyng jarqyn bolashaghy eng basty aspekt, memleket adamnyng ómirin saqtau ýshin barlyq mýmkindikti paydalanuy qajet!

Osy mәselelerdi qarap, naqty sheshimder qabyldap, qarau nәtiyjesin zanda kórsetilgen merzimde habarlauynyzdy súraymyz.

Qúrmetpen, Mәjilis deputattary,

«Nur Otan» partiyasy fraksiyasynyng mýsheleri:

Erlan Sairov,

Júldyz Sýleymenova,

Elnúr Beysenbaev.

Abai.kz