Qyrghyz biyligi týlekterding mektep bitiru sauyghyn keshke de,  týnde de atap ótuine tyiym saldy. Búl búiryqqa Qyrghyzstan respublikasynyng Bilim jәne ghylym ministri Qanat Sadyqov qol qoyghan.

Atalmysh búiryqta  bitirushilerding mektep bitiruge qatysty barlyq sharalary tanghy saghat 10:00-de ótui tiyis ekeni kórsetilgen. Týlekteri búl talapty oryndamaghan mektepterding diyrektorlary qyzmetinen shettetiledi. Taratylghan jariyasózde, qabyldanghan qújat boyynsha mektep bitiru keshin oiyn-sauyq mekemelerinde, dәmhanalarda, meyramhanalarda jәne tabighat ayasynda ótkizuge bolmaytyny eskertilgen.

Qazaq týlekteri biylghy jyldyng aqpan aiynan bastap barlyq qalalardaghy meyramhanalardy aldyn ala jalgha aluda. Búl kýnderi jyl sayyn týlekter neshe týrli qylmys pen berekesizdikke, azghyndyqqa baratyny mәlim bolsa da, ata-analar búghan mәn bermey otyr. Búnyng ishinde seksualdyq «qyzghynnyn» bolatynyn aitugha auyz barmasa da, jasyra almaymyz.

Qyrghyz biyligi týlekterding mektep bitiru sauyghyn keshke de,  týnde de atap ótuine tyiym saldy. Búl búiryqqa Qyrghyzstan respublikasynyng Bilim jәne ghylym ministri Qanat Sadyqov qol qoyghan.

Atalmysh búiryqta  bitirushilerding mektep bitiruge qatysty barlyq sharalary tanghy saghat 10:00-de ótui tiyis ekeni kórsetilgen. Týlekteri búl talapty oryndamaghan mektepterding diyrektorlary qyzmetinen shettetiledi. Taratylghan jariyasózde, qabyldanghan qújat boyynsha mektep bitiru keshin oiyn-sauyq mekemelerinde, dәmhanalarda, meyramhanalarda jәne tabighat ayasynda ótkizuge bolmaytyny eskertilgen.

Qazaq týlekteri biylghy jyldyng aqpan aiynan bastap barlyq qalalardaghy meyramhanalardy aldyn ala jalgha aluda. Búl kýnderi jyl sayyn týlekter neshe týrli qylmys pen berekesizdikke, azghyndyqqa baratyny mәlim bolsa da, ata-analar búghan mәn bermey otyr. Búnyng ishinde seksualdyq «qyzghynnyn» bolatynyn aitugha auyz barmasa da, jasyra almaymyz.

Ata-analar balalarynyng aitqanyn qylyp, qyruar aqshagha shyghyndalyp, bir kýngi kóilek pen beshpet-shalbardy bylay qoyghanda, mektep pen olardyng basshylyghyna, ústazdargha týrli joldarmen para-syilyqtar әzirleude. Búghan taghy bir sebep, iri qalalardaghy meyramhanalar úry-sheneunikterding iyeligi bolyp esepteledi, olar bilim jýiesi arqyly búl kýnderi tabysty eselep alatyny týsinikti. Qysqasy, búl «týlek-para» atalatyn qyrmangha ainalghan nauqan Qazaqstanda әli de óz kýshinde. Tәuelsiz sarapshylardyng esebinshe, Týlek kýni ata-ana balasynyng bir jylghy oqu púlyn shashady eken.

Búghan batyl sheshim qabyldau qazaqstandyq BGhM qolynan kelmey otyr. Sebebi, eldik dengeydegi sayasy sheshimder úrlyq pen paralyq jolmen biylikke barghan «elita» arqyly qabyldanatyndyqtan, qyrghyzdyq sheshim qazaqtyng әzir týsine de kirmey otyr.

«Abay-aqparat»