Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 8863 0 pikir 7 Mamyr, 2012 saghat 07:56

Dәuren Quat. «Jaujýrek myng bala»

Kino әlemine sergek qarap otyratyn kórermen qauymnan sýiinshi súramaqpyz. Tyrnaq aldy tuyndysyn ekshn janrynda bastaghan rejisser Aqan Sataev qay-qashanda «Qazaqfilimnin» altyn qorynan tabyla beretin  «Jaujýrek myng bala» atty tamasha dýniyesin taspalap bitirip, Almaty qalasyndaghy «Arman» kinoteatrynda túsaukeserin jasady. Atalghan filimning jarnamasy baspasóz bitkendi jaualap alghaly da biraz bolghan. Búl - rejisser bastaghan shygharmashylyq top pen «Qazaqfilim» әkimshiligining kino naryghyndaghy jarnama atty «jarty patashalyqtyn» da tilin  týsinip júmys istegenin bildirse kerek.

Filim, atynyng ózi әigilep túrghanday, jaujýrek mynbalanyng әlem tarihynda eng úzaqqa sozylghan joyqyn úrys - qazaq pen jonghar soghysy kezindegi erlik taghdyryn pash etedi. Oqyrmangha týsinikti bolu ýshin «Myng bala» oqighasynyng jelisimen oiymyzdy ortagha salayyq.

Kino әlemine sergek qarap otyratyn kórermen qauymnan sýiinshi súramaqpyz. Tyrnaq aldy tuyndysyn ekshn janrynda bastaghan rejisser Aqan Sataev qay-qashanda «Qazaqfilimnin» altyn qorynan tabyla beretin  «Jaujýrek myng bala» atty tamasha dýniyesin taspalap bitirip, Almaty qalasyndaghy «Arman» kinoteatrynda túsaukeserin jasady. Atalghan filimning jarnamasy baspasóz bitkendi jaualap alghaly da biraz bolghan. Búl - rejisser bastaghan shygharmashylyq top pen «Qazaqfilim» әkimshiligining kino naryghyndaghy jarnama atty «jarty patashalyqtyn» da tilin  týsinip júmys istegenin bildirse kerek.

Filim, atynyng ózi әigilep túrghanday, jaujýrek mynbalanyng әlem tarihynda eng úzaqqa sozylghan joyqyn úrys - qazaq pen jonghar soghysy kezindegi erlik taghdyryn pash etedi. Oqyrmangha týsinikti bolu ýshin «Myng bala» oqighasynyng jelisimen oiymyzdy ortagha salayyq.

Jalpy tarihta «Jonghar shapqynshylyghy» atalatyn qalmaq-oyrattar men shyghystan tóngen jonghardyng qalyng qoly qazaq auyldaryna qalaghan kezinde oiran salyp, ala-býlik tudyrady. Sonday bir kezekti qan-qasaptyng qara dauylynda bas qaharmannyng әkesi men anasyn qalmaqtar óltirip, jýregine juylmas kekting kóz jasyn qúiyp kete barady. Dalada qoy baghyp jýrgen bas qaharman - Sartay әke-sheshesinen de, qasyndaghy seriginen de airylyp, jan saughalap qútylady. Sóitip, syryn ishine býkken elsiz taudyng qyran kózi shala bermes shatqalyn jaylaghan Nazarday qarttyng etegin panalap, ózindey óndir jastarmen tuystasady.  Ár kýnin kórik basyp, qylysh qayrap, nayza úshtaumen ótkeretin Nazar qart (Tilektes Meyramov) qazaq qoly jonghargha jauap qaytaratyn sәtti saryla tosyp qana qoymay Sartay, Qorlan, Taymas degen balalardy at qúlaghynda oinatyp, sadaq tartu, qylyshtasu, qúighytyp kele jatyp ay balta laqtyryp, shalma tastaudy ýiretip, jas úlandardy jauyngerlik ruhta tәrbiyeleuge kirisedi. Bir kýni Nazardyng ýsh jetimegi taudan etekke týsip, dalany kóredi. Dalanyng keng tynysyn sezingen ýsh bozdaq «dýnie netken keng edi» dep tamsanady. Taudyng tar qoltyghynda tyghylyp ósken «Myng baladaghy» sher kókirek kókórim jastardyng jazira dala men jaryq dýniyening kendigine úmtylysy osydan keyin alash júrtynyng azattyghy ýshin bolatyn alasapyran kýreske úlasady. Ýsheui jaudan kek almaqqa anttasady. Sol anttasudan keyin týleydi týnde tintken jolbarystay jortyuyldap bastaghan búl ýsheu ang soghyp, әredik qazaq auylyn tonap dәnikken jaudy qapysyn tauyp jayratyp ketudi mashyqqa ainaldyrady.

Ang soghyp, qazaq auylyn tonau degennen shyghady, qazaq-qalmaq  jaulyghynyng úly dalagha tәn tabighaty filimde  shynayy kórinis tapqanyn aityp ótuge tiyispiz. Qazaq ordasy óz aldyna úlys atanysymen qany qatqan jonghar-oyrat birde ekpindep, birde desi qaytqanyn moyynday keri serpilip, biraq tynbastan ýsh jyz jyl tynyshymyzdy ketiripti. Aspan astyn at túyaghynyng dýbirine toltyrghan búnday alaman soghysty әlem tarihynan tabu mýmkin emes, biraq, aqiqat - osy. Áriyne, ýsh ghasyrdyng úly arnasynda qazaq pen qalmaq birynghay qylshtasyp, qidalasa bergen joq. Dәl solay etkende jer betinen eki jauynger halyqtyng da túqym túyaghy túzday qúrityn edi. «Jaujýrek myng baladan» da biz qazaq-qalmaqtyng birde tatu, birde qatu qarym-qatynasyn kóremiz. Raqymjan baydyng (Tóleubay Aralbaev) auylyna toy toylap barghan Nazardyng ýsh jetimegi - Sartay, Qorlan, Taymas jonghar jasaqtarynyng at basyn irikpey kelip Jonon baturdyng osynou beybit auylda tyghyz júmysy bar ekendigin tepsinip túryp eskertip qaytqandaryn estiydi. Sóitse, Jonon batur Raqymjan baydyng tolyqsyp boyjetken qyzy Zereni balasyna alyp bermek kórinedi. Al, Zere alghash kórgen bette-aq ay jýzimen Sartaydyng janaryn arbap, jýregin jandyrady. Ádette bizding rejisserler (Aqan Sataevqa deyingi toqsanynshy jyldardyng tolqynynda tanylghan kinogerlerimizdi aitamyn) qazaq tarihyna qatysty kino týsire qalsa, súly kóz, býirek bet, qara qoshqyl nemese mandayyn jel, alqymyn kýn qappaghan qalanyng arshyn tós appaq qyzdaryn ekrangha әlemishtep shyghara qoyyp jynyna tiyetin edi ghoy, «Myng baladaghy» Zere súlulyghymen, sypayy synyq minezimen, asyq jary ýshin taghdyrdyng qatal synyna tәukel ete alatyn qaysarlyghymen janyndy egiltedi. Sebebi jas aktrisa - Áliya Ánuarbek Zeredey jaujýrek qazaq qyzynyng keyipine bar bolmysymen enip kelbetimen sýisindiredi, kemeldigine sendiredi.

Filimde erlik pen mahabbat qana emes, qatigezdik pen qyzghanysh ta qatar órilip, qaptaldasa jýrip jatady. Zeredey súludyng Sartaygha tilegin qosuy, Sartaydyng qolbassylyqty iyelenui Taymas batyrdyng janyn jegidey jey bastaydy. Onyng ýstine,  qatar qanat jazysqan Qorlan aru da Sartaydyng baghyn ýstep, Taymastyng saghyn syndyra týsetindey. «Búl ózi qalay boldy, - deydi Taymas Sartaydy Zerening auylyna aldap alyp shyqqan jolda qatar kele jatyp, - qolbasshymyz da sen boldyn, Qorlannyng da sen degende shyghargha jany bólek». Qyzghanysh Taymastyng qolyna sadaq ústatyp, qoramsaqtan súr jebeni suyrtady. Súr jebeni suyrghan Taymas Sartaydyng tu syrtynan tartyp kep jiberedi. Sartay qansyrap dalada qalady. Kinodaghy oqigha dәl osy túsqa jetkende kórermenning әigili «Qyz Jibek» filimindegi Bekejanmen qayta jýzdesetini dausyz. Óitkeni, akterlik sheberlik deytin dәristing әlipbiyimen  tolayym tanysyp ýlgermegen talantty jas  Ayan Ótepbergenning (Taymas)  tegeurini Bekejanmen buyny bekip, búghanasy qatqan shaghynda «bettesken» Asanәli Áshimovtan kem soqpaydy. Qúday til kózden saqtasyn, qazaq kinosyna taghy bir ghajayyp talant keldi. Ol - Ayan Ótepbergen! «Qazaqfilim» búl baladan kóz jazbay, shygharmashylyq qabiletin shynday týsse, biz Ayannyng talantyna әli talay qol soghatyn bolamyz.

Aqan Sataev Ayan Ótepbergen siyaqty ójet úlmen birge bas keyipker  Sartay rólindegi Asylhan Tólepovti de qapysyz tapqan. Qorlan - Qúralay Anarbekova da rejisserding minsiz sheshimine esep. Kinodaghy Taymas - Ayan Ótepbergen jaugha meyirmsiz, qatal, suyq, shiyrshyq atqan istin, minezding adamy. Qorlan - Qúralay Anarbekova kórikti, túnghiyq, aqyldy, әri búrymyn tóbesine týiip ósken jaugershilik zamandaghy qazaqtyng qaharman qyzy. Sartay - Asylhan Tólepov -- jaysang jigit. Onyng janarynda mazdap túrghan ot, meyirim dala júrtynyng daralyghyn dәriptep, aqsýiektigin aishyqtaydy. «Bolatyn balanyn» bar belgisi Sartay - Asylhannyng boyynnan tabylyp túrghandyqtan da ol kinonyng bas keyipkerine әbden layyq. Biz búl ýshtik odaqty endi búdan bylay «talantty rejisser Aqan Sataevtyng altyn qyrandary» deytin shygharmyz. Nege deseniz,  jas buyndy kino әlemining zau biyigine kóteru - Sataev siyaqty sanlaq rejisserlerding ghana sybaghasyna búiyrady. «Qazaqfilim» AQ-nyng tóraghasy Ermek Amanshaev pen rejisser Aqan Sataev qazaq kinosyna jana úrpaqtyng kóshin әkeldi.  «Qazaqfilim» «Jaujýrek myng balamen» qalghyp bara jatqan qazaqtyng ruhyn dýr silkintip oyatty. Biz osylay deymiz. Osyny baylam etemiz. Sovettik senzura men Mәskeuding «qayshysynan» ótse de kórkemdigin, astarly oiyn aldyrmaghan ayauly agha rejisserlerding tuyndylaryna esh ókpemiz joq, alayda sol asyl úrpaqqa múryn shýiirgen «jana tolqynnyn» qazaq janyn jýdetip, qazaq kinosyn toqyraugha salghanyn oilasaq, «Jaujýrek myng bala» kórermen bayqús jylap kóriskendey filim bolyp shyghypty. Ózin Sataevtyng ústazy sanaytyn Satybaldy Narymbetovtey saqa rejisserimizding keyipkerleri tilin búrap, qazaqty kemsitip, kórden shyqqan beybaqtyng kólenkesindey kóship, albaty adasyp jýrse, «Jaujýrek myng balanyn» úlandary ruh shaqyryp atoylaydy. Qimyldary tótenshe shiraq. Shetinen shyrq ýirilip túr.  At qúlaghynda oinaydy. Búl da «myng balanyn» (yaghni, jas artister shoghyrynyn) endigi kezekte kinosynshylar tarapynan eskerilip otyrugha tiyis erekshelikterining biri.

«Jaujýrek myng bala» oqighasyn әri qaray jalghayyq.

Árqanday qylmysynan jazyp, jazagha kesilgen qazaqtardy Búhara saudagerleri satyp alyp qúldanatyn bazaragha tap bolghan jaujýrek balalar  qúl iyelengen kereuen jolyn tosyp jatyp qandastaryn qútqaryp jiberedi. Keruendi Jonon baturding úly Angr batyr bastap keledi eken. Dala zany boyynsha Sartay men Ayr jekpe-jekke shyghyp, jenis tuy Sartaydyng qolynda jelbireydi. Qapyda jalghyz úlynan airylghan Jonon batur Raqymjan baydy aldyna keltirip, «Sartaydy tauyp, baylap ber nemese basyn kesip әkel» deydi. Filimning kórermendi tolqytar jәne bir túsy osy epizod. Búrynghy dala adamdarynyng parqyn úqpaytyn rejisser bolsa, birin kijintip, birin onyng ayaghyna bas úrghyzyp, kisinetip qoya berer edi, Sataevtyng jonghary men qazaghy ýnsiz tildesedi. Ýnsiz arbasady. Ekeui de taghdyrly adam. Biri qayghynyng zapyranyn qúsyp, qúsamen otyr. Ekinshisi jan saughalap qaytkende jaqynyn jaugha aldyrmaudyng qamy ýshin qaltyrap jýrgen múnlyq. Sonda Jonon (monghol akteri Beh-Ochir  Jargalsayhan) janaryna ýirilgen jasyn jasyryp, jýzin qolymen kólegeylep: «Búl - soghys, soghysta bәri bolady» deydi. Biraq kekting isi keskilespey tynbaydy. «Anyraqay shayqasynda» Jonon men Sartay kezdesedi. Áytkenmende Jonondy Sartaydyng baghyn qyzghanyp oqqa baylap,  artynan aiybyn qanmen juugha bekigen mәrt batyr Taymas óltiredi. Sartay jongharlardyng shashaqty tuyn qúlatyp, sheyit bolady.

«Arman» kinoteatrynan syrtqa aqtarylghan jastar «ómirde Sartay, Taymas batyrlar boldy ma eken,ә?» desip bara jatty. «Myng bala»  - el auzynda  saqtalghan erlik dastany. Anyz. «Anyraqay shayqasy» turaly enbeginde Manash agha Qozybaev «Myng balanyn» tarihta da bolghanyn jazady. Myng balagha úqsas jaujýrek úldar ertede «alghadaylar» dep atalghan. Alghadaylar - jekpe-jekke shyghyp, bas batyr ýshin óz bastaryn ólimge tikken kózsiz erlerding qosyny. Demek, «myng bala» keshegi anyz ben tarihtyng býgingi ónerding shyny - kinogha kóshken kórkem núsqasy. Búlay deuimizge sebep - akterlik oiyndardyng sheberligine qúrylghan filimnen sheberlerdi shetinen kórip kózayym bolasyz. Qazaq kinosynyng koriyfeyleri - Túnghyshbay әl-Tarazi, Dosqan Joljaqsynov, Tóleubay Aralbaev, Dinmúhamet Akimov, Sayat Mereke, Bolat Ábdilmanov, Omar Qiqym, t.b. Reseyding Altay aimaghy atalatyn ólkeden kelgen akterlermen, mongholiyalyq әriptesterimen birge «myng balanyn» «oynynynda» jýr. Euorpa ýshin danqty Shynghys hannyng úrpaghy sanalatyn jonghar-oyrattardyng rolin sol jonghar-oyrattargha jaqyn elding akterlary oinap «Jaujýrek myng balanyn» mazmúnyn bayyta týsken. Shynynda Suhee Ariunbyamba  keyiptegen Ayr batur,  Beh-Ochiyr  Jargalsayhan  keyipine engen  Jonon batur, Gombo Zolboottyn  Ulegey noyany «myng balagha» adamnyng janyn týrshiktiretindey suyq, jat kózben jauyghyp qaraydy. Oinap emes, oidaghysyn oryndap jýrgendey әser qaldyrady.

Qysqasy, biz «Jaujýrek myng bala» filiminen ne týidik?

Birinshiden, qazir sәnge ainalghan avtorlyq filimderdi sol avtorlardyng ózine qaldyryp júrt japyryla kóretin kórkem filim týsiruge bolatyndyghyn úqtyq.

Ekinshiden, Qazaqstanda kassalyq filim týsiru mýmkin emes degen  oidyng oiynshyghyna ainala bermey kinonyng klassikalyq núsqasy basshylyqqa alynsa, «Jaujýrek myng bala» bastaghan filimder otandyq ekrandy tolyq jaulap alatyndyghyna kóz jetkizdik.

Ýshinshiden, «Jaujýrek myng baladay» tuyndylarmen «Qazaqfilim» sheteldik kinolardyng ekspansiyasyna tosqauyl qoyyp, kino naryghyna iyelik ete alatyndyghyna (búl payymymyzdy aldaghy uaqyt dәleldey týsedi degen ýmittemiz) qol soqtyq.

Tórtinshiden, shetelden tanymal akterlerdi shaqyryp shashylmay-aq  «Qazaqfilimnin» shedevrler týsiruge qabiletti ekenin bildik.

Besinshiden, kinonnyng iydeologiyalyq qyzmetine de mәn bere alsaq, jastardyng boyyndaghy ruhty oyatyp, otan, el tarihyn jadymyzda janghyrtugha bolatyndyghyn moyyndadyq .

Altynshydan, jetinshiden,.. jýzinshiden. Osynyng bәrine mysaldy «Jaujýrek myng baladan» tabatynynyzgha bek senimdi bolynyz, Alash júrty.

«Abay-aqparat»

Suretterde:

1. Sartay - Asylhan Tólepov

2. Taymas - Ayan Ótepbergen

3. Qorlan - Qúralay Anarbekova

4. Raqymjan - Tóleubek Aralbay

5. Tóle by - Doshan Joljaqsynov

6. Sartay men Zere - Asylhan Tólepov jәne Áliya Ánuarbek

7. Sartay, Taymas, Sәbit - Asylhan Tólepov, Ayan Ótepbergen, Dәuren Serghaziyn

8, 9 "Jaujýrek Mynbala" filiminen kórinister

;hl=ru_RU&rel=0" />;hl=ru_RU&rel=0" type="application/x-shockwave-flash" allowscriptaccess="always" allowfullscreen="true" height="315" width="420">

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377