(әngime)

Arqanyng aqtýteginen jyrtys enshilegen auyl tas býrkenip jatyr edi. Shatyrdyng býiirindegi qylqighan qojalaq múrjanyng tanauynan órgen týtin qúryq boyynan ydyraydy. Kótenin peshge tirep qoyyp, qysqa kýndi qysyr әngimening keu-keuimen ozdyratyn salbókse júrttyng ólmeli tirshiliginen nyshan anghartqan siqy. Bylayghy tymyrsyq kez túrmaq, betindi sypyrtqymen osqanday qyp botaday bozdatatyn borandy kýni de it pen balagha ese jibermeytin kýibenshil bayghús, borsanynan janylsashy. Týbit shәlining qos shalghayyn keude tústan aiqastyryp әkep qoltyqtyng astynan jýgirtip, úshyn jaurynnyng ortasynan týiinshektegen. Jýzi týtige kýrenitip, boyyn busantqan terden shәlining kýmbezin qyrau shalypty. Qúlyn kezding qyzyghyn qu tirlikting bodauyna baylaghan iyting ómir jandysy túrmaq, jansyzynyng ózin qartaytyp jibergen be dersin. Qolpyldaq qonyr pimanyng búzau túmsyghymen qopa qardy qopara sógip keledi eken. Qol shananyng qayqy basynan shalghan kombaynnyng qyl remeni eki iyqty kezek qajap, qajytyp bitken. Jeter jerine jetkenshe júmyryndaghy shaylyq sudyng jarymyn yrbighan ezuinen býrkip tausatyn qos flyag jetekke jýrmegen shalduar baladay shana ýstinde yrghatylyp otyr...

(әngime)

Arqanyng aqtýteginen jyrtys enshilegen auyl tas býrkenip jatyr edi. Shatyrdyng býiirindegi qylqighan qojalaq múrjanyng tanauynan órgen týtin qúryq boyynan ydyraydy. Kótenin peshge tirep qoyyp, qysqa kýndi qysyr әngimening keu-keuimen ozdyratyn salbókse júrttyng ólmeli tirshiliginen nyshan anghartqan siqy. Bylayghy tymyrsyq kez túrmaq, betindi sypyrtqymen osqanday qyp botaday bozdatatyn borandy kýni de it pen balagha ese jibermeytin kýibenshil bayghús, borsanynan janylsashy. Týbit shәlining qos shalghayyn keude tústan aiqastyryp әkep qoltyqtyng astynan jýgirtip, úshyn jaurynnyng ortasynan týiinshektegen. Jýzi týtige kýrenitip, boyyn busantqan terden shәlining kýmbezin qyrau shalypty. Qúlyn kezding qyzyghyn qu tirlikting bodauyna baylaghan iyting ómir jandysy túrmaq, jansyzynyng ózin qartaytyp jibergen be dersin. Qolpyldaq qonyr pimanyng búzau túmsyghymen qopa qardy qopara sógip keledi eken. Qol shananyng qayqy basynan shalghan kombaynnyng qyl remeni eki iyqty kezek qajap, qajytyp bitken. Jeter jerine jetkenshe júmyryndaghy shaylyq sudyng jarymyn yrbighan ezuinen býrkip tausatyn qos flyag jetekke jýrmegen shalduar baladay shana ýstinde yrghatylyp otyr...

Ýstindegi qyzyl pәltesinen tanydym. Qyzyl pәlte qyryq jyldan beri qyryq iyqtan týsip, qyryq iyis auystyrghanyn aityp múng shaghatynday. Ájesinen qaldy ma, әpkesinen qaldy ma kim bilsin, әiteuir biz es bilgeli bar kiyim. Áuelde bir kiyer retinde iyne-jipten shyqqanyn ghana mise tútpasan, qazirgi syqpyty jauyr týiening qomynan sәl-aq qalqynqy shoqpyt. Etek-jenin aq kóbelek týtip tastaghan, týimelik jyryqtyng da kózi ashylmaghaly qay zaman. Týimening týtinin jarty qúlash kendir jip týtetip otyr. Esimin bilmeydi ekem. Esimi men túrmaq ózining esinde joq shyghar. Esinde bary bir qyrttyng auzynan shyghyp, býkil auyldyng ezuinde ketken «qyzyl badaboz» deytin laqap atty qyzyl pәltening jeteginen alghany.

Úzatylghan apayymen erip kelgen dep estiytinbiz. Álde, sharuanyng qisynyn birdi-ekili shartyq qaranyng kýiisimen ólshegen jezdesymaqtyng ayaq astynan meshandyghy ústap, kóje-kólkildekting esebin úryn barghanda-aq úrtyna basyp qaytty ma eken? Ne de bolsa, biyshikti bayynyng aldynda bezgegi ústaghanday bezip jýruden basqa ne auyzynda sózi joq, ne basynda erkindik joq, ne artynda izdeushisi bolmaghan әpkening kórgen qorlyghyn tendey bóliskeni dausyz. Oghan bola jýzimen jer basqan jezde qane? Kerisinshe, qoqilanghanda qorazdyng ózin úyaltatyn betbaq neme, kórshi-qolannyng nazasy namazyn búzghanday kirjiyip, kýng qylyp otyrgham joq, kýn kórsetip otyrmyn dep kekireyetin. Amal qansha. Baldyz bop bylq-sylq etip, qaq tórde qas kerudi búiyrtpaghan taghdyry, jezde ýiining jez qúmanynan da saltaq kýige týsirip, otymen kirgizip, kýlimen shygharyp qoyghan. Sóitken qyzyl badabozdyng jazda da jabuy týskenmen, krәskisi kóshken emes. Kýni kýnnen beter edi.

Yshqyna zorlanghanda barqyraghan dauysy býtkil auyldy basyna kóshiretin «T-40»-tyng ynyrshaghyn ainaldyrarlyq tauday mayany teleshkeden toqal qoranyng tóbesine ýng qyzyl badabozgha sәskelik qana sharua. Ayyrdy bytysa taptalghan shópting býiirenen girt etkizip, yrghap-yrghap júlyp ap, qayqayta laqtyrghanda, qolymen búlt kóshirip jatqanday kórinushi edi. Jigitting jiliktisining ózin mayyryp jiberetin qara júmystyng jegininde jýrgen qarshaday qyzdy kórgen talay júrt jaghasyn ústaghan. Ásirese, boyjetken balanyng osy jasqa deyin qara tanymaghany qynjyltsa kerek, auyldyng esti shaldary men epti kempirleri derektir men әkimdi aldygha sala baryp, saugha súrapty. Apayy «Barsyn. Oqysyn» - depti kemsendep. Jezdesi «Sharuadan qoly tiyse boldy ghoy...» - depti jaqtyrmaghan keyippen. Sóitip, qyzyl badaboz mektep tabaldyryghyn attaghan. Biraq, qatarlastaryna juy almay, tómengilerding ýiirine qosyldy. Mandayy jarylyp, oqudyng týbine jeter deytin ýmit joq, әiteuir, әlipti tayaq dep bilse bolghany desipti, ýlkender.

Hosh. Beluardan keletin balalardyng arasynda ýirekting sýikimsiz balapanynday shodyrayyp túrar edi. Sypsyng sózdi sabaq almay-aq mengeretin qaysy bir «ozattardyn» jymysqy kózinen parta da jasyra almaydy eken. Onyng ýstine, әrip jattap, amal ýirenu de qy oiyp, kóng sypyruday onay sharua bolmay shyqty. Kespiri kelissiz bolghanmen, kókeydegi qyz sezimning qytyghy oyana bastaghan qyzyl badaboz, bir toqsan túrmaq bir jeti de shydamay, onsyz da kesh ashqan mektepting esigin sóitip, erte japqan.

...Arqanyng aqtýteginen jyrtys enshilegen auyl tas býrkenip jatyr edi. Ólisinde búiyrmaq kebinin tirisinde-aq shaq kórgendey, aspan da appaq, jerde appaq edi. Qyzyl badaboz shana emes, zil batpan taghdyryn sýiretip, osynau kóz qaryqtyrar mensiz dýniyeden baghdar tappay, dóidalagha manyp bara jatqanday kórindi.

"Abay-aqparat"