Aydos BEKTEMIROV, QR enbek sinirgen әrtisi:

Sahna ónerindegi ózindik qoltanbasy aiqyn talantty akter, QR enbek sinirgen әrtisi Aydos Bektemirovti teatrsýier qauym әuel bastan Abay beynesinde qabyldasa, qalyng kópshilik «Aghayyndy» telehikayasyndaghy Ersayyn róli arqyly keninen tanyp-bile týsti. Kinogha týsuge kezinde talay ret baq synap kórgenimen, ózi aitpaqshy, «joly bolmay-aq qoyghan» ol «Aghayyndygha» oilamaghan jerden tap bolypty. Osy jәne basqa da jayttar jóninde akterding ózi bylaysha әngimeleydi...

Aydos BEKTEMIROV, QR enbek sinirgen әrtisi:

Sahna ónerindegi ózindik qoltanbasy aiqyn talantty akter, QR enbek sinirgen әrtisi Aydos Bektemirovti teatrsýier qauym әuel bastan Abay beynesinde qabyldasa, qalyng kópshilik «Aghayyndy» telehikayasyndaghy Ersayyn róli arqyly keninen tanyp-bile týsti. Kinogha týsuge kezinde talay ret baq synap kórgenimen, ózi aitpaqshy, «joly bolmay-aq qoyghan» ol «Aghayyndygha» oilamaghan jerden tap bolypty. Osy jәne basqa da jayttar jóninde akterding ózi bylaysha әngimeleydi...

Sujetting jayma-shuaqtyghy janyma jaqyn boldy

Jalpy, akter atauly bala siyaqty, key­de sәl nәrsege kónili bosap, kózine jas al­sa, keyde bolmashy nәrsege jýregi jaryla quanady. Búryndary kinogha týsuge talay ret talpynyp kórgenimmen, esh sәti kelmey-aq qoyghan-dy. Sodan keyin tipti «әi, qoy­shy» dep, qoldy bir-aq silteytin bolgham. Bir­de marqúm Biyken Rimova apam ekeumiz bir filimge kinosynaqqa bardyq. Men tynysh túrmay: «Oy, apa, qazir kóresiz, men bәribir ótpeymin», - dedim. Sonda Biyken apanyn: «Aynalayyn, Aydos, olay deme. Men de jas kezimde týskim kelmedi deysing be? Óner adamynyng baghynyng januy bir pәste», - degeni әli esimde. Negizi, «kinoda jolym bolmady» degen­ning bәri - әnsheyin dalbasa. Aynalyp kelgende, bәri - pendeshilik. Biraq «Aghayyn­dygha», shynynda da, týsemin dep oilamappyn. Júmysqa kele jat­qanmyn. Teatrdyng aldynda «Sa­tay-filim» studiyasynyng bir top qyz-jigit­teri fotobayqau jasap jatyr eken. Bir kezde: «Agha, túra qalynyz, sizdi de tý­sirip alayyq», - dedi. Orystyng qyz­dary eken, ýzdigip túryp alghan son, týse sal­dym. Keyin­nen kinobayqaugha shaqyr­dy, oghan da qúlyqsyzdau baryp týstim. Arada pәlen kýn ótken song habarlasyp: «Siz әkening róline óttiniz! Qúttyqtaymyz!» - dedi. Sói­tip, oila­maghan jerden óttim de kettim.

Kino Almaty oblysy Qarasay auda­ny­nyng «Enbekshi» auylynda­. Son­daghy bir jigitting ýiin jalgha aldyq ta, eki ay boyy sonda túrdyq. Shynymdy aitsam, sujetting jayma-shuaqtyghy janyma jaqyn boldy. Telehikayadaghy jaghday­dyng bar­lyghy - әr otbasynda bolatyn jayt. Keyde tas qalanyng kýiki tirliginen sharshap ket­kende auyldyng tynysh ómirin ansay­tynymyz ras qoy.

«Aghayyndynyn» arqasy shyghar, kóshe­de, әr jerde tanyp qalghan adamdar sonday bir jyly shyraymen sóilesedi. Key­de baghdarshamda túrsam, kólikterining tere­zesinen bastaryn shygharyp: «Agha, qalay­syz?» - dep qúraq úshady. Men an-tang bop: «Múny qaydan kórdim? Kimning balasy edi?» - dep túrghanymda: «Siz te­le­hikayada óte jaqsy oinaghansyz, jaraysyz!» - dep yqylastaryn bildirip jatady. Riza bop qalasyn. «Jaqsy sóz jan semirtedi» degen­dey, kóniling kóterilip, qúlshyna týsesin.

Kemenger әkening beynesin kórsetkim keldi

«Aghayyndyda» akterlikke salyp, esh nәrseni «oynaghym» kelgen joq, bar bol­ghany ózimdi oinap shyqtym, bitti. Óitkeni jasandy әreket bәribir bayqa­lyp túrady. Telehikayadaghy «bala­larymmen» sói­lesuim, jýris-túrysym, múnayghanym, qu­an­­ghanym - bәri ózimning tabighatym. Ádeyi solay jasadym. Yaghny sol beynem keybir әkelerge ýlgi bolsyn dep, aqsaqal deuge túrar­lyqtay, jýzi - jaz, kónili - kóktem, peyi­li - ken, ke­men­ger әkening beynesin kór­setkim keldi. Áytpese qazaqta balasynyng aldynda qadiri týsip jýrgen әkeler de bar ghoy. Adam balasy sezimsiz bolmaydy, birde ashulanasyn, birde quanasyn, birde kýi­gelektenip ketesin. Biraq tabighy minez­den alshaqtay almaysyn. Akter aqyldy boluy kerek. Aytalyq, óner adamynyng әsershil keletini ras, jýreging lap etip bir arugha ghashyq bolyp qaldyng delik. Sezimge boy úryp, bilmestik jasasan, ony qalpyna keltiru qiyn bolady. Sosyn akter kimdi oinasa da, sanamen úghyp, týisikpen týsinip oinasa eken dep túramyn. Búl da minezge baylanysty. Jalpy, Ábish Kekil­baevsha aitsam, ótkeninen taghylym alyp, erteni­nen ýmit kýtetin adammyn. Al aldaghy ómi­rim - Allanyng yqtiyaryn­daghy is.

Ómirlik ýlgini әkemnen aldym

Ákem Tóleubay kórgeni mol, tekti adam edi. Ol kisi maghan ómirlik ýlgi bola bildi. Býginde ne istesem de, «osyghan әkem ne der edi» dep, әueli óz-ózime esep berip alyp bastaymyn. Men Qaraghandy oblysy Shet audanyndaghy tau bókterinde ornalasqan Qarghaly auylynda 1950 jyldyng 26 mamy­rynda dýniyege keldim. Tauly jer bolghan son, qar qalyng týsedi de, qys boyy syrghanaq tebemiz, shybyq­tan tayaqsha jasap alyp, hokkey oinay­myz. Sonyng ar­qa­synda shyghar, auyldyng býkil balalary deni sau, iri-iri bolyp ósti. Qalay bolghanda da, tabighattyng adamgha әseri mol ghoy. Ot­basynda segiz bala: tórt úl, tórt qyz boldyq. Ákem soghysqa qatysqan, ústa, dom­­byra tartyp, óleng shygharatyn da óne­ri bar-tyn. Anam - otbasy, balalar dep qana ómir sýrgen qazaqy kisi. As dayyn­­daudyng sheberi edi. Sheshem pisirgen ta­gham­dardyng dәmi әli kýnge deyin auzymnan ketpeydi. Júbayym Jibekting ma­mandyghy - aktrisa. Otas­qanymyzgha 27 jyl bol­dy. Tatu-tәtti ghúmyr keship jatyr­myz. Ýsh qyzymyz bar. Ýlkenimiz Gýl­ziranyng mamandyghy - zanger, ekinshi qy­zymyz Gau­hardyng mamandyghy - ekonomist, kenjemiz Inkәr poliytehnikalyq ins­titutty bitirgen. Ýsheui de óz qalauy boyynsha bilim alyp, kәsip tandady.

Ónerge ghashyqtyq bәrin jenedi

Birde italiyan tenory Luchano Pava­rottiyding súhbatyn oqydym. Ol sahnagha әbden berilgen, әr әnin zor tolghanyspen, ýlken jauapkershilikpen oryndaytyn naghyz óner iyesi ghoy. Sahnagha shyghugha shamaly ghana uaqyt qalghanda ol tolqyp, shyj-byj bolyp, jýrgen jýrisine nalyp: «Ánshi bolyp nem bar edi? Osynsha jasqa kelip sah­nada salpaq­tauyma ne joryq? Qazir qalay bolar eken dep qobaljyp, ózimdi-ózim jegidey jegenshe, nege ózge júrtqa úqsap tynysh otyrmadym eken», - dep kýii­netin kórinedi. Sóitip, oy qúshaghynda túr­ghanda kesh bastalyp, sahna ashylady da, jýr­gizushiler múnyng shyghatynyn habarlap kep jiberedi. Ghajap! Sol sәtte-aq әlgi óki­nish­ting bәri sap tyiylyp, «Sahnanyng ishin­de, sahnanyng syrtynda menen baqytty adam joq!» - dep, Luchano zor baqytqa ke­ne­ledi eken. Kór­diniz be? Mine, búl - ónerding qúdireti! Sol siyaqty, keyde «jyn­danghan baqsy­day ne istep jýrmin osy» dep, ózindi-ózing jek kórip ketetin sәttering de bo­lady. Biraq sonyng bәrinen qútqaryp qalatyn - sahna, ónerge ghashyqtyq. Osy inkәrlik barlyq qinalysyndy juyp-shayyp ketedi. Ókinishke qaray, ónerdi mansap, ataq ýshin paydalanatyndar da bar. Olar ónerdi jaghday jasap, túrmys dúrystaudyng qúraly dep úghady. Alayda jat pighyl, bylghanysh nәrse aralasqan óner mәngilik emes.

Qúralay QONYR

«Alash ainasy» gazeti