Roza Rymbaeva, Qazaqstannyng Halyq әrtisi:

Roza Rymbaeva, Qazaqstannyng Halyq әrtisi:

- Roza Quanyshqyzy, siz qarshadayynyzdan boyynyz­daghy darynynyzben qazaq halqyn әlemge tanytyp kelesiz. Mine, osydan 36 jyl búryn alghash ret sahnagha shyqqan 17 jasar taldyrmash qyz býginde qazaq estrada ónerindegi jogharghy buynnyng ókiline ainaldy. Adam ózining sonynda­ghylargha qarap, uaqyttyng jýiriktigin moyyndaydy ghoy. Býginde estradadaghy jas buyn - ózinizding úlynyz Áliyding tústastary. Ónerde óz enshisin alghan әnshi retinde býgingi qazaq estradasyna qanday bagha berer ediniz?

- Qazirgi qazaq estradasyna bagha beru men ýshin qiyndau. Óitkeni ónerge qatysty qanday da bir oy aitu, negizinen, ónertanushy mamandargha, synshylargha, belgili aqyn-sazgerlerge layyq. «Syrt kóz - synshy» demey me? Al men ózimning jeke shygharmashylyghymmen, oryndau­shylyq ónerimmen enbek etip jýrgen adammyn. Sahnada jýrgen 36 jyldyng ishinde óz basym eshkimge eliktegen emes­pin.

- Degenmen sizdi anda-sanda bolsa da sahnada jas әnshiler­men birlesip әn salghanynyzdy bayqap qalamyz. Ózinizge belgili, býginde jastardyng estradagha degen qúlshynysy erekshe...

- Men jastarmen jaqsy bayla­nystamyn dep aita almaymyn, biraq siyrek bolsa da shygharmashylyqta keybir jastarmen birlesip júmys istegen sәtter boldy. Alayda qazirgi estradada jýrgen jas buynnyng ishinde mening kónilimnen shyghatyn, onyng shygharmashalyghy turaly auyz toltyryp aitatyn jastardy bayqay almay jýrmin. Óitkeni men qazirgi «әnshimin» dep jýrgen jastardy tynday almaymyn. Maghan únaytyn jas әnshiler­ding qatarynda Bauyrjan Isaev, Altynay Jorabaeva, Júbanysh Jeksenov, Múrat Qoja syndy biren-saran әnshini atar edim. Kәsiby muzykant bolu ýshin daryn men diplomnan ózge ne qajet?

- Bizde qazir kim kóringen sahnada jýr. Án aityp jýrgenderding bәrin ja­man desem, kópke topyraq shashqanday bolarmyn, biraq sahnada әnshilerding sanyn kóbeytip jýrgenderding teng jarty­sy muzykagha qatysy joq adamdar. Tipti jartysynyng muzykagha qatysy bar bolghan kýnning ózinde olardyng tikeley estradagha qatysy bar ma, joq pa, mening osyghan ýlken kýmәnim bar. Estradagha qatysy bar bolu degenimiz - ol әri әnshi, әri muzykant, әri akter boluy kerek. Osy ýsh ónerdi birdey alyp jýrgende ghana ol estradanyng jaryq júldyzy bola alady. Óitkeni naghyz estrada әnshisi әn sala alady, muzykalyq aspapta oinay alady, ol akter-rejisser retinde óz әnining obrazyn ashyp, ózine ghana tәn jeke stiylimen erekshelenedi. Al bizding qazirgi әnshilerimiz qazanda pisip jatqan tagham­nyng birese túzy, birese búryshy jetpey qalatyny sekildi dәm-túzsyz bolyp ketti. Múnyng sebebi - kәsiby bilimning joqtyghy. Býginde sahnagha shyghyp jýrgenderding 99 payyzy әndi fonogrammamen aitady. Men olardy qalay әnshi dep aita ala­myn? Múndaylar sahnagha halyqty aldau ýshin shyghady dep týsinemin. Sahnada onyng ózi aityp túr ma, joq әlde basqa bireuding fonogrammasyn qosyp, jay auzyn ashyp túr ma, belgisiz. Qazirgi tanda әnshilerding diapazony bar ma, joq pa, bile almaysyn. Sebebi qazir kompiuter degen bәle payda boldy. Tehnikanyng mýmkindigi sonshalyq - dauysy joq adam­dy bir oktava joghary shyrqatyp jiberedi. Fonogrammagha senip alghandyq­tyng saldarynan qazir әn aitugha akustika­sy mýlde sәikes kelmeytin ýlken zaldar­da, sport keshenderinde konsert beru beleng alyp ketti.

- Qoghamnyng qay salasyn alsanyz da, qarjygha kelip tireletin naryq zamanynyng talabynan bolar, óner de bizneske ainaldy emes pe? Býginde batystyng jetegine ergen shou-biznes estradagha sәulesinen góri kólenkesin kóbirek týsirgendey me?

- IYә, qazir dýniyening barlyghy qar­jygha satylghan zaman ghoy. Shou-biznes­ten bayyp jatqan batyspen de, myna túrghan Reseymen de qazaq estradasyn salystyrugha kelmeydi. Óitkeni bizding estrada basqalargha bәsekeles emes, tek olargha elikteydi. Jalpy, biz, qazaq hal­qy, basqalargha elikteuden eshkimge jol bermeymiz. Ónerden payda tabamyn dep produserlikpen ainalysyp jýrgender bar. Biraq osylardyng ishinen naghyz óner adamdaryn tәrbiyeleuge, әnshilerding den­geyin kóteruge qarjy salyp, kýsh júmsap jatqan bir produser kórdiniz be? Qazirgi bizding produserlerimizding eng basty maqsaty - toydyng baghdarlamasyn jasap, әrtisti toygha satu. Óitkeni olardyng kókeyin tesken - aqsha. Qay produser orkestrmen baghdarlama jasap, óz qamqorlyghyndaghy әnshining tiri dauyspen jeke konsertin úiymdastyryp jýr? Produserlerding bәri kasting jariyalay­dy, onda kelbetti degen qyz-jigitterdi qabyldaydy. Biraq olardy bayqaudan ótkizgende sol jastardyng dauysy bar ma, joq pa, oghan basyn qatyrmaydy. Sondyqtan qazirgi uaqytta bizde shou-biznes bar dep aitudyng ózi artyq, shou-biznes emes, bizde tek toy-biznes qar­qyn alghan. Sondyqtan da bolar, men osy kýni ózining ónerge degen jeke kózqara­symen, muzykalyq joghary dengeyimen erekshelenip túrghan әnshini kóre alma­dym. Keyingi 10 jylda óz kәsiby denge­yim­di kórseteyin, men naghyz әnshimin deytin qyz-jigitter orkestrmen, tiri dauysta sahnagha shyqqan emes.

- Jastardan kәsiby muzykant shygha qoymady dep olardy kinәlaudyng da jóni joq shyghar. Óitkeni jastyng aty - jas, olargha jón siltep, dúrys baghyt berilui kerek qoy. Siz de ústaz­syz. Ózinizding shәkirtteri­nizge qanday talaptar qoyasyz?

- Áriyne, darynsyz baladan kәsiby әnshini әzirlep shygharu mýmkin emestigi aidan anyq. Al naghyz talantty mindetti týrde qoldau kerek. Ónerpaz bolam de­gen jastyng ónerge iykemdiligimen qatar, tereng bilimi boluy shart. Kәsiby muzykant bolu ýshin әnshi bala kezinen muzyka mektebinde oquy kerek. Arnayy muzyka mektebin tәmamdaghannan keyin uchiliysheni (qazir kolledj dep jýrmiz ghoy), odan keyin konservatoriyany bitirui kerek. Sonday-aq estrada әnshisine teatr ins­titu­tynyng muzyka-drama, akterlik fakulitetin bitirse de artyqtyq etpeydi. Ánshi bolghym keldi eken dep belgili bir oqu ornynyng estrada fakulitetine oqugha týsip, ony bitire sala kәsiby әnshi bolyp ketu mýmkin emes. Ónerge jenil-jelpi qaraytyn jastardan notanyn, porsitu­ranyn, orkestrdin, aranjirovkanyn, diriyjerding ne ekenin bilmeytin sauatsyz әnshi shyghady. Men qazir T.Jýrgenov atyn­daghy Óner akademiyasynyng profes­sorymyn. Menen dәris alatyn studentter biyl 3-kursta oqyp jýr. Kelesi jyly studentterim ózderining diplomdyq jú­mys­tarynda әlemdik jәne tól qalam­gerlerimizding klassikalyq shygharmala­rynan spektaklider qoymaq. Men shә­kirt­terime barynsha kәsiby bilim beruge tyrysamyn. Ár shygharmany balalarmen birlesip tereng taldaymyz. Olargha qoyar talabym da - ónerge salghyrt qaramay, kәsibiylikke úmtylu. Men shәkirtterimning oqularyn oidaghyday ayaqtap, Qazaqstannyng әr oblysyndaghy, qalalaryndaghy drama teatrlaryna, opera teatrlaryna, quyrshaq teatrla­ryna akter bolyp barady dep oilaymyn. Teatr - ýlken újym, onda barghan jastar ary qaray zor tәjiriybe mektebinen ótedi.

- Siz sonau kenes zamanynan bastap qazirgi tanda da shetelderge, Reseyge jii baryp túrasyz. Ol jaqta sizdi qazaq estradasynyng ókili retinde qabyldaydy. Jalpy, estrada janrynda әr últtyng óz boyauy boluy kerek pe?

- Estradada qazaq baghyty degen jeke baghyt joq. Estradalyq әnderde mindetti týrde qazaqtyng nemese Amerikanyng boyauy boluy kerek degen dúrys emes. Kәsiby muzykanttyng óz dengeyine bayla­nysty talghamy bolady. Qazaq әnderining bәrine dombyranyng ýni qosylyp, min­detti týrde «MuzArttyn» stiylinde boluy shart emes. Men Reseyge barghanda tek qazaq әnderin oryndap jýrgen joqpyn, jastayymnan kenes әnderin oryndaghan әnshimin. Sol ýshin de meni ol jaqqa jii shaqyrady, men Reseyge barghanda qazaq әnderin siyrek aitamyn. Jýrekten shyq­qan әn qashanda óz tyndarmanyn taba­dy.

- Býginde kórermenning súra­nysy osy eken dep televiy­ziyalyq baghdarlamalar­dyng kóbi shougha ainalyp ketti. Sizdinshe, kórermenning talghamyn tәrbiyeleuge bola ma?

- Kórermenning talghamymen sanaspay-aq sahnadan da, efirden de ne bolsa sony tyqpalay beru etek alyp ketkeni ras. Óz basym televiziyada ótip jatatyn shou-baghdarlamalargha qaty­sudan bas tartamyn, sebebi, birinshiden, qolym tiymeydi. Ekinshiden, telearnalarda úiymdastyrylyp jatqan dýniyelerge kýlkim keledi. Baghdarlamalardyng den­geyin aitpaghanda, oilap tabylghan shoulardyn, bayqaulardyng sharttary da kónilge qonymsyz. Ótkende meni bir baghdarlamagha sarapshy bolugha shaqyrdy. Sol baghdarlamanyng qanday maqsatty kózdeytinin týsine almadym. Qalay ómir boyy dombyrada halyq әnderin oryndap jýrgen әnshi ayaqasty estradalyq әndi aitady? Mysaly, men dombyrany ústau­dy da bilmeymin, qalay dәstýrli әndi aitamyn? Dәstýrli әnshi bala kezinen osy baghytqa beyimdelgendikten, ómir boyy óz jolymen jýredi. Kerek deseniz, olar­dyng tipti ritmi de joq. Óitkeni dәstýrli әnderding kóbi ritmsiz aitylady. Sonda ómir boyy dәstýrli әndi naqyshyna kelti­rip oryndap jýrgen Ramazan Stamghaziyev qalay estrada әnshisi bola qalady? Al kóshirme baghdarlamalardyng qaptap ketui bizding televiziya mamandarynyng óresining tómendiginen dep esepteymin. Basqagha milary jetpegendikten de dayyn joba­lardy ala salady.

Barlyq kórermenning talghamy, dengeyi birdey joghary bola bermeydi. Óitkeni olardyng bәri muzyka mamandary emes. Mysaly, mening konsertime alghash kelgen kórermen «Roza degen kim eken, qanday әnshi eken?» dep aldymen qyzyq ýshin keledi. Eger kórermenge konsertim únap jatsa, ol odan keyin de konsertime túraqty kelip túrugha tyrysady. Al oghan mening әnim únamasa, onda ol kórermen óz talghamyna say, aitalyq, Qayrat Núrtastyng nemese Qúdaybergen Bekishev­ting konsertine barady. Sondyqtan kórermende tandau bar. Degenmen eger kәsiby óner adamdary kóp bolsa, kórer­menning talghamy da óser edi dep oilay­myn.

- Sizding kәsiby aqyn-sazger­lermen júmys isteytininizdi bilemiz. Býginde jastardyng arasynda da daryndy aqyndar men sazgerler tóbe kórsetip jýr. Osynday jastardyng shygharma­shy­lyghymen tanysudyng sәti týspedi me?

- Ózderinizge belgili men Túmanbay Moldaghaliyev, Múqaghaly Maqatev, Iran-Ghayyp, Shómishbay Sariyev, Ibragim Isaev syndy kәsiby aqyndardyng sózine jazylghan әnderdi oryndaymyn. Sonday-aq men Aleksandr Belyakov, Qanat Ahme­tov syndy kәsiby diriyjerlermen júmys isteymin. Ánderimdi óndegende de kәsiby mamandarmen birlesip otyryp óndeymin. Ázirge jastardyng arasynda kәsiby den­geyi joghary mamandar az. Jas aqyn-saz­gerler maghan ózderining ólenderin, әnderin óte siyrek әkeledi. Sondyqtan búl turaly pәlendey eshtene aita almay­myn. Áriyne, eger jastardyng shygharma­larynyng arasynda mening stiylime, talghamyma say keletinderi bolsa, bas tartpas edim. Biraq әzirge onday әnder qolyma týse qoymady.

- Halyq әrtisterine memleket tarapynan qanday da bir qamqorlyq qajet pe?

- Men Mәdeniyet jәne aqparat ministrligine qarasty «Qazaqkonsert» birlestigindegi «Qazaq әuenderi» degen mekemening әnshisimin. Mening ailyq taby­sym 70 myng tengening ainalasy. «Qazaq­konsert» qanday konsertke qatys deydi, men sony isteymin. Al «Qazaqkonsert» men ýshin ne istep jatyr deseniz, men eshtene de aita almaymyn. Búl mekeme tarapynan әrtisterge eshqanday kómek joq. Ózderinizge mәlim, men jylda «Kóktem shaqyrady» atty ýlken konsert beremin. Múnday konsertti Respublika sarayynda ótkizu ýshin barlyq shyghyn­dar­dy sanasam, eng keminde 150 myng AQSh dollary kerek. Onday qarjyny maghan kim beredi? Al kórermen «Rozanyng konserti qashan bolady eken» dep jylda kýtedi. Men qazirgi jalaqymmen 150 myng dollardy ómir boyy júmys istesem de tappaytyn shygharmyn. Ol ýshin ónerge janashyr mesenattar boluy kerek, әkimshilik tarapynan kómek kerek.

Sonday-aq, muzyka, teatr, kino se­kil­di týrli salalardy óz salalarynyng qas sheberleri basqarghany dúrys.

- Bir sózinizden sizding BAQ ókilderine degen ókpenizding bary bayqalady...

- Qazir ekining biri gazet-jurnal shyghara beretin boldy ghoy. Men keyde dýngirshekterden әdeyi qazaq gazet-jurnaldaryn satyp alyp oqimyn. Qaptaghan ósek-ayan. Qazaq BAQ ókilderining arasynda kәsiby jurnalister óte siyrek. Keyde tipti múrnyna jurnalistikanyng iyisi barmaytyndar kelip, menen súhbat alyp otyrady. Ondaylargha sózimdi qor qylmay, quyp ta jibergen kezderim bol­dy. Mәdeniyet, óner turaly jazatyn jurnalist óz salasy turaly zerttep jýrui tiyis emes pe? Bizding jurnalisterimiz orkestrlermen bolatyn tiri dauystaghy konsertterge, opera jәne balet teatr­laryna barmaydy. Simfoniyalyq orkestr, estradalyq-simfoniyalyq or­kestr degenderdi ajyrata bilmeydi. Ókinishke qaray, osy uaqytqa deyin naghyz ónerdi nasihattap jýrgen bilikti jurna­list kezdestire almadym. Qayta ózgeler «myna әnshi ne istep jýr eken, shygharma­shylyghynda qanday janalyq bolyp jatyr eken» dep az da bolsa izdenedi. Jaqynda men «Talisman» tobymen kon­sert berdim, osy konsertke birde-bir qazaq jurnaliysi kelgen joq. Al fono­grammamen bolatyn konsertterde jurnalister tolyp jýredi. Men osydan biraz uaqyt búryn Mәskeuden «Júldyz­dar alleyasy» jobasynan oralghanymda orys gazet-jurnaldarynyng jurnaliys­teri elep-eskerip, búl turaly qysqasha bolsa da aqparat berip, shaghyn qúttyqtau­lar jazdy. Al birde-bir qazaq gazet-jurnaldary tipti búl janalyqty esker­gen de joq.

- Ángimenizge raqmet. Shyghar­ma­shy­­lyq tabystar tileymiz!

Alashqa aitar datym bar...

Men alghash sahnagha shyqqan kezimde qazaq sahnasynda bar bolghany tórt-bes әnshi jýretinbiz. Olardyng barlyghy birneshe halyqaralyq bayqaulardy jenip alghan, Qazaqstannyng ónerin talay ret dýniyejýzine tanytqan әnshiler bolatyn. Halyq osynday joghary dengeyli әnshilerding konsertine jappay keletin. Qazir bir sahnagha 99 әnshi shyghady, olardyng bәri - shetinen júldyz. Sany kóp, sapasy joq. Osyghan qatty qynjylamyn. Sondyqtan ónerimiz sapagha kóshse eken deymin. Sahnagha bes әnshi shyqsa da, jóni týzu, sahna mәdeniyetin mengergen, kәsiby mamandyghy bar, tek tiri dauysta ghana әn shyrqaytyn júldyzdar bolsa eken.

Aynúr SENBAEVA

«Alash ainasy» gazeti